«Oqymystylardy orǵa jyqqan oıran» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
Dál qazirgi daǵdarysty adamzat balasynyń basyna túsken naǵyz náýbet retinde qaramasqa bolmaı barady. Óıtkeni, onyń turqy da, turpaty da búginde jurtty shoshyndyra bastady. Eń qıyny, odan qashan qutylýǵa bolatynyn eshkim bilmeýge aınaldy. Buǵan deıin mundaı daǵdarystyń san túrin bastan keshken álem jurtshylyǵy osydan aıran-asyr bolyp otyr. bul jaıynda «Egemen Qazaqstan» gazetiniń beısenbilik sanynda jaryq kórgen «Oqymystylardy orǵa jyqqan oıran» degen taqyryptaǵy maqalada keńinen baıandalǵan. «Taǵy bir toqtala ketetin jáıt, Jer shary tap osyndaı ekonomıkanyń klassıkalyq teorııasyna qaıshy keletin daǵdarysty buryn-sońdy kórgen emes», - dep jazady basylym.
«Keshe Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti janyndaǵy Dinı birlestiktermen baılanystar jónindegi keńestiń bıylǵy jylǵy alǵashqy otyrysy ótti», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti. Jıynda negizgi baıandama jasaǵan Din isteri agenttiginiń tóraǵasy Qaırat Lama Sháriptiń aıtýynsha, qazir dinı ahýaldyń qalpyna kelý úrdisi baıqalady. Zań normalaryn júzege asyrý memlekettik-konfessııalyq qatynastardyń mazmunyn naqty aıqyndaýǵa múmkindik berip, zańnamaǵa sáıkes dinı birlestikterdiń qyzmeti retke keltirilýde. Maqala «Tıimdi únqatysý alańy» degen taqyryppen basylǵan.
***
Qazaq eli óziniń altyn qoryn arttyrýdy bastady. Keshe Parlamentte Ulttyq bank basshylyǵy jyl saıyn satyp alatyn altyn kólemin jylyna 70 tonnaǵa deıin jetkizetinin jarııa etti. Jáne de osynsha kólemdegi qundy metall otandyq óndirýshilerden satyp alynbaq! Qazaqstan Kóshbasshysy bılikti osyǵan mindettepti. Bul jaıynda «Aıqyn» gazetiniń búgingi sanynda jaryq kórgen «Ulttyq bank táýelsizdik alǵaly tur» degen taqyryptaǵy maqalada keńinen baıandalǵan. Basylymnyń atap ótýinshe, Nurlan Nyǵmatýlınniń tóraǵalyǵymen ótken Májilistiń keshegi jalpy otyrysynda qalaýlylar elimizdiń altyn-valıýtalyq rezervin tolyqtyrý úshin qajetti «tazartylǵan altyndy satyp alýdaǵy Ulttyq banktiń basymdyqty quqyǵyn» bekitetin jańa zańnyń jobasyn birden eki oqylymda maquldady.
***
Búginde dárigerdiń, qoǵamdaǵy bedeli tym tómendep ketti. El arasynda: «Dárigerler dóreki sóıleıdi, tasjúrek, óz jumysyna enjar qaraıdy, para alady» degen sekildi túrli syndar aıtylady. Osy jaǵdaıdy túzeý úshin ne isteý kerek? Dárigerlerdiń mártebesin qalaı kóteremiz? Biryńǵaı ulttyq densaýlyq saqtaý júıesiniń engizilgenine de eki jyl ýaqyt boldy. Ol qanshalyqty óz jemisin bere aldy? Bilikti kadrlardyń bilimin jetildirý úshin olardy shetelderge oqýǵa, tájirıbe almasýǵa jiberý jaıy qalaı? Osy jáne basqa da saýaldar Almatydaǵy №1 qalalyq klınıkalyq aýrýhananyń bas dárigeri, medıtsına ǵylymynyń doktory Damır Dáýletbaevpen «Alash aınasy» gazetiniń tilshisiniń «Dat» aıdarymen jarııalanǵan suhbatynda jan-jaqty qarastyrylǵan. Ekeýara áńgime «Dárigerdiń jalaqysy az bolsa, kóńili pás bolsa, ol naýqasty qalaı emdeıdi?» degen taqyryppen berilgen.
Búgingi tańda ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti táýelsiz Qazaqstannyń kadrlar daıyndaıtyn negizgi ortalyǵynyń biri deýge ábden bolady. Ýnıversıtette bolǵan iri qurylymdyq ózgeristerdiń nátıjesinde kafedralar irilendirilip, bilim men ǵylymdy, ınnovatsııany damytýǵa naqty baǵyt aldy. Naqty nátıjege baǵyttalǵan osyndaı menedjment júıesin tańdaǵan oqý ornynda shyn mánisindegi jańarý, jandaný qubylysy oryn alǵan. Bul týraly «Alash aınasy» gazetindegi «Bolashaq baspagerler shetelde de shyńdala alady» degen maqaladan tolyǵyraq oqı alasyzdar.
***
«Kazahstanskaıa pravda» gazetiniń jazýynsha, keshe Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev Qazaqstan Respýblıkasynyń Premer-Mınıstri Kárim Másimovti qabyldady. K.Másimov Qazaqstan Prezıdentine eldiń aǵymdaǵy áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıy týraly baıandady. Memleket basshysy birinshi jartyjyldyqtaǵy eldiń damý qorytyndylary týraly esepti daıyndaýdyń mańyzdy ekenin atap ótti. «Shilde aıynyń basynda men eldiń Údemeli ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý baǵdarlamasy boıynsha mindetterdiń oryndalý sapasy men negizgi kórsetkishterdiń naqty nátıjesin tekseretin bolamyn. Sonymen qatar, egis naýqany aıaqtaldy, alda astyq jınaý naýqany tur. Ony tıimdi ótkizýdiń mańyzy zor. Sondaı-aq, aldaǵy qysqy jylytý maýsymyna daıyndyqty qazirden bastaý qajet. Osy jáne ózge máseleler boıynsha tıisti tapsyrma berý kerek», - dedi N.Nazarbaev.
