OQO-nyń 800-den astam ult-ókili QHA sessııasynda bas qosty
Aımaq basshysy, oblystyq Qazaqstan halqy Assambleıasynyń tóraǵasy Janseıit Túımebaevtyń qatysýymen ótken jıynǵa etnomádenı birlestikter tóraǵalary men músheleri, aýdan, qala ákimderi, oblystyq máslıhattaǵy «El birligi» depýtattyq tobynyń músheleri jáne zııaly qaýym men jastar, BAQ ókilderi syndy jalpy sany 800-den astam adam qatysty, dep habarlaıdy QazAqparat HAA tilshisi.
Sessııa jumysyn ashqan Janseıit Qanseıituly basqosýdyń maqsatymen tanystyryp, Memleket basshysynyń Qazaqstan halqy Assambleıasynyń HHV sessııasynda júktegen birqatar mindet-maqsattardyń oblysta júzege asyrylý barysyna toqtaldy.
«Úshinshi jańǵyrýdyń mejesi - aıqyn, mindeti - belgili. Ulttyq sanany qalyptastyrýda ata dástúrin jalǵap, tilin, tarıhyn tórge ozdyrǵan, jarasty qoǵam quryp, jasampaz eńbegimen el qýatyn arttyrǵan ońtústikqazaqstandyqtar Elbasy qoıǵan mereıli mindetterdiń údesinen shyǵady degen oıdamyn. Úsh mıllıonǵa jýyq turǵyny, toǵyz júzge jýyq eldi mekeni bar Ońtústik Qazaqstan júzden astam etnos ókilderin baýyryna basqan qasıetti óńir sanalady. Baǵalaı bilgenge - bul úlken kúsh, aýqymy keń áleýet. Óńirdiń mádenı áralýandyǵyn qamtamasyz etýde oblystyq 20 etnomádenı birlestik jumys júrgizip, halqymyzdyń baıyrǵy meımandostyq, baýyrlastyq, eńbekkerlik syndy asyl dástúrlerin úzdiksiz jalǵap keledi. Assambleıa atqaratyn jumystyń arqaýy - strategııalyq qujattardy jurtshylyq arasynda túsindirý, olardyń iske asyrýǵa qoǵamdy jumyldyrý»,-dedi óz baıandamasynda ákim.
Іs-shara barysynda oblystyq Qazaqstan halqy Assambleıasynyń jańa músheleri men Qoǵamdyq kelisim keńesiniń jańa quramy bekitildi. Sondaı-aq, jıynda dostyqty, beıbitshilik pen etnosaralyq tatýlyqty nyǵaıtýdaǵy jasampaz eńbegi úshin birqatar azamattar oblys ákiminiń Qurmet gramotasymen marapattaldy. Assambleıa sessııasy arnaıy kontserttik baǵdarlamaǵa ulasyp, Elbasynyń sózine jazylǵan «Shubar at», «Úshqońyr», «Jerim meniń», «Elim meniń» ánderinen etnomádenı birlestikterdiń ártúrli tildegi popýrrıimen aıaqtaldy.
