OQO-daǵy Ysqaq bap men Bata Túkti Shashty Áziz keseneleri tasada qaldy - ólketanýshy Keńes Ysmaıylov

None
None
ShYMKENT. QazAqparat - Ońtústik óńiriniń Sozaq dalasyn tek tarıhtyń taban izi qalǵan jer emes, rýhanııattyń ordasy deýge de bolady. Sebebi, teriskeıde tarıhı oryndar men kıeli jerler kóp. 

Solardyń qatarynda qart Qarataýdyń eteginde ornalasqan Ysqaq bap pen  Baba túkti Shashty Áziz keseneleri bar. Kezinde qazaq eline  Islam dinin dáriptegen, jergilikti halyqtyń osy dinge ótýine yqpal etken eki áýlıe týraly tyń derektermen  kúngeılik ólketanýshy Keńes Ysmaıylov bólisti, dep habarlaıdy QazAqparat HAA tilshisi.

 «Tarıh betterinde Ǵundar - Batys Túrik Qaǵanatyn qurǵanda olardyń ortalyǵy Qarataý boldy. Hun - Saq qalasy ornady. Hunsaq birte-birte aýyzeki Hunzaq, Ǵunzaq, Sýsaq, Sozaq bop ózgerdi. Batys Túrik Qaǵanatyn Túrkesh, ony Qarluqtar aýystyrdy. Bul ólkege arabtar keldi. 751 jyly Tarazǵa jaqyn jerde Atlah qalasynyń túbinde arabtar men qytaılar qandy qyrǵynǵa kılikti. Osy topalańnan keıin tarıh tabaldyryǵyn Qarahan memleketi attady. Ol musylmandyqty memlekettik din dep jarııalady. Biz Babaı Túkti Shashty Ázizdi osy kezeńmen baılanystyramyz, 8-9 ǵasyrdaǵy ómir súrgen dep. Óıtkeni onyń mıssııasy Islam dinin dáripteýmen qatar, Ysqaq babtyń joldasy, dosy, úzeńgiles serigi, kómekshisi, ýáziri retinde halyqtyń sanasyna sińdi. Ol Ysqaq babtyń yqpalymen ózi ǵana musylmandyqty qabyldap qoımaı, sheksiz, shetsiz mań dalada emin-erkin kóship júrgen Saq taıpasy úshin jaýapty boldy. Olar tipti Ysqaq babtyń inisi Ábdijalıl babty (Qorasan áýlıe) soǵysta attan aýdaryp túsirdi, onyń 32 myńdyq áskerin tas-talqan etti»,- deıdi ólketanýshy.

null

Keńes Ysmaıylovtyń sózinshe Ysqaq bab (Baba ata dep te ataıdy) shyn máninde áýlıe adam bolypty. Ol Saq taıpasynan bir kezderi musylmandyqqa ázer moıynsynǵan óz taıpalarynyń tabıǵatyn tanı biledi. Sol sebepti qylysh kótere bermeı, mámilegerlik joldy kóbirek ustandy. Al, Ysqaq baptyń  joldasy, dosy, úzeńgiles serigi, kómekshisi, ýáziri retinde halyqtyń sanasyna sińgen  Baba túkti Shashty Áziz ózi ǵana musylmandyqty qabyldap qoımaı, sheksiz, shetsiz mań dalada emin-erkin kóship júrgen Saq taıpasy úshin jaýapty boldy. Ol týraly ańyzdardyń birinde shyn esimi Baba Týklas dep kórsetilgen. Ákesi - Keremet Áziz. Baba Týklas Mekkede patsha bolǵan, musylmandar arasynda áýlıe sanalǵan. Mekkege qajylyq saparmen barýshylar, eń aldymen, Muhammedtiń, onan keıin Álem Mýztazy Seıittiń, sodan soń osy Baba túkti Shashty Áziz qabirine baryp táý etken. Kelesi bir ańyzdarda Baba túkti Shashty Áziz - Qoja Ahmet Iasaýıdiń arǵy babalary, ıslam dini Ortalyq Azııaǵa taraı bastaǵan kezde ómir súrgen kisi, Qorqyttyń zamandasy delinedi.

«Baba  Ata kúmbezi sol kisiniń qabiriniń basyna salynǵan. Qazaq shejireleriniń keıbir nusqalarynda ol Mańǵyt rýynan dep aıtylady. Baba túkti Shashty Áziz naqty bolǵan adam degen bultartpaıtyn derek joq. Sondyqtan ǵylymda ol mıftik beıne retinde qabyldanǵan. Qazaq folklorynda ol áýlıe keıpinde sýretteledi. Batyrlar jyrynda bas keıipkerler qınalǵan kezde demeýshi, aıan berýshi arýaq tulǵasynda beınelenedi. Mysaly, «Alpamys batyrda» Baıbóriniń túsine Baba túkti Shashty Áziz kirip, áıeliniń bir ul, bir qyz tabatyny týraly aıan beredi, keıin Alpamystyń demeýshisi bolady. Basyna qıyndyq túskende Baba Túkti Shashty Ázizge syıynyp, jalbaryný dástúri halyq arasynda kúni búginge deıin saqtalǵan», - deıdi Keńes Ysmaıylov.

Búginde  Qumkent aýylynyń mańyndaǵy Jylybulaq jerinde ornalasqan Baba túkti Shashty Áziz kesenesine kelýshiler qatary kóp. Mundaǵy jurt ol kisini  jaýǵa shapqanda urandatatyn kıeli áýlıe bolǵan desedi. Tipti kúsh atasy Qajymuhan da  dodaǵa túskende: -«Ýa arýaq, Baba túkti Shashty Ázizdiń rýhy qoldaı gór»-dep syıynǵan eken.

null

«Keıbir ańyzdarda Baba túkti Shashty Ázizdiń ataýy onyń shashyna baılanysty qoıylǵan delingen. Ol zamandarda er azamattar shashyn uzyn qylyp ósiredi eken. Baba túkti Shashty Áziz de shashyn uzyn qylyp ósirip, qaıyryp júrgen. Ol sondaı-aq musylmanshylyqqa, qudaıǵa sengeni sonshalyq halyqtyń kózinshe ottyń ishine kirip, bir jeri kúımesten, aman-esen shyqqan eken. Sodan keıin halyq onyń áýlıe adam ekenine senedi. Ári qudaıdyń qudyretine senedi. Jappaı  musylmanshylyqty qabyldaǵan desedi. Qazir onyń jerlengen jerinde úlken kúmbezi bar kesene salynǵan. Onyń janynda bulaqtardan sý kelip quıylatyn úlken haýyz bar. Sýdyń ishinde balyqtar kóp. Kesenege barǵan adamdar tek zııarat etpeı, tabıǵatty tamashalap ketedi. Mazarattyń basynda namaz oqıtyn, dáret alatyn jerler jasalǵan. Ólketanýshy retinde maǵan osy eki áýlıeniń dárejesi óte joǵary sanalady. Alaıda qazirgi tańda ol jerlerge týrıster oıdaǵydaı baryp jatqan joq. Eki áýlıede shette qalyp ketip jatyr»,-deıdi ólketanýshy. 

Сейчас читают
telegram