OQO-da zııaly qaýym ókilderi latynǵa kóshý máselesin talqylady
Basqosýda latyn qarpine kóshý ýaqyt talaby ekenin aıtqan zııaly qaýym ókilderi ultymyzdyń asyl tiregi-ana tilimizdiń bolashaǵy úshin jasalǵan shara dep otyr. Olardyń sózinshe, qazaq jazýyn jańǵyrtý tereń izdenister men zertteýlerdi qajet etetin sharýa. Sol sebepti kóshbasshy partııa ókilderi álipbıge qatysty bastamany biraýyzdan qoldaýǵa shaqyrdy.
«Memleket bul protsestiń ótýin qıyndatpaý maqsatynda jáne elimizdiń árbir azamaty úshin barlyq qajetti sharalardy qolyna alady. Bizdiń oıymyzdy oblystyq «Mıras» qoǵamdyq keńesi de qyzý qoldap otyr. Qazaq halqynyń latyn álipbıine ótýin qoldaı otyryp, barlyq Qazaqstandyqtardy jáne árbir tulǵany Elbasynyń bolashaq urpaqtyń qamy úshin jasap jatqan is-áreketin qoldaýǵa shaqyramyz»,- dedi «Nur Otan» partııasy OQOF tóraǵasynyń birinshi orynbasary Nurmahan Joldasov.
Jalpy, latyn álipbıinde 26 árip bar bolsa, bul álemniń ozyq memleketteri qoldanyp kele jatqan standart sanalady. Al, qazaq halqynyń ereksheligine qaraı 8 dybys qos árippen jazylady degen tujyrym qarastyrylyp jatyr. Bul ózgeris n men ń -dy ú men u-ny ajyrata almaıtyn keıbir azamattarǵa qazaq tilin úıretýge zor múmkindik deıdi ǵalymdar.
«Túrki tildes Ázirbaıjan memleketi 1990-shy jyldarda- aq latyn qáripine toqtalǵan. Al kórshiles Ózbekstan 1993-shi jyldan beri latynsha jazyp, syzady. Qazaqstan áliptiń artyn baǵyp bul ózgeriske baıyppen qadam jasady. Latyn qáripine ótkende ózgeler jibergen qatelikterge boı aldyrmaý kerek»,-deıdi Ońtústik Qazaqstan memlekettik pedagogıkalyq ınstıtýttyń dotsenti Qaırat Anarbaev.
Qazaq eliniń jazýy sońǵy 77 jylda 4 ret ózgergen eken. Sonyń saldarynan rýhanı qundy jazbalardyń bazbiri joıylyp ketti. Jıynǵa qatysqan tarıhshylar álipbıdiń ózgerýi áleýmetke ońaı soqpaıtynyn mysaldarmen keltirdi. Degenmen Elbasy muryndyq bolǵan joba elimizdi jańa bıikterge jeteleıtin quptarlyq is dep túıindedi.