OQO-da týrısterge 2700 metr bıiktiktegi tańbaly tastar kórsetiledi
Sondaı-aq ulttyq mádenıetti túsindirý, týrızmdi (onyń ishinde taý týrızmin) nasıhattaý jáne oblysqa týrıster tartýdy kózdeıtin sharaǵa QazaqGeography músheleri jáne barlyq nıet bildirýshiler qatysady dep kútilýde. Festıval qonaqtary 2200 metr bıiktikte ornalasqan Kergeli shatqaly arqyly taý kóline saıahat jasap, 2700 metr bıiktikte kóptegen tańbaly tastar ornalasqan «Ata-babalarymyz ańǵaryna» kóteriletin bolady. Aldyn ala josparlanǵan baǵyt boıynsha qatysýshylar Sazan ata shatqaly arqyly ótip, shatqalda Ógem jotalaryna jáne Ońtústik Qazaqstan oblysynyń eń bıik núktesi - Saıram shyńyna shyqpaq.
Al lagerde «Qolónershiler qalashyǵy», «Qazaq ulttyq oıyndary» jáne «Qazaq ulttyq ashanasy» alańqaılary uıymdastyrylady. Alańqaılarda Ońtústik Qazaqstan oblysynyń etnomádenı ortalyqtary ınterkatıvti is-sharalar uıymdastyryp, Qazaqstan halyqynyń kópultty mádenıetiniń atmosferasyn qalyptastyrýdy kózdeıdi. Óz kezeginde saıahattyń bul túri ońtústik ólke turǵyndarynyń barlyq tamasha jerlerin, olardyń qonaqjaılylyǵyn, ashyqtyǵyn pash etedi.
Aıta keteıik, QazaqGeography Qazaqstandyq ulttyq geografııalyq qoǵamy 2013 jyly qurylǵan. Qoǵamnyń jumysy 5 túrli baǵyt boıynsha júrgiziledi. ıAǵnı, geografııa, jáne klımat, qorshaǵan orta men tabıǵı baılyqtar, bıoalýandyq, týrızm jáne saıahat, ólketaný men tarıhı-mádenı mura jáne etnografııa. Qazirgi tańda qoǵamnyń elimiz boıynsha 11 ókildigi ashylǵan. Olar Almaty qalasynda, Aqmola, Aqtóbe, Shyǵys Qazaqstan, Batys Qazaqstan, Qaraǵandy, Qostanaı, Mańǵystaý, Pavlodar, Soltústik Qazaqstan jáne Ońtústik Qazaqstan oblystarynda ornalasqan.
Búgingi kúni QazaqGeography Eýrazııalyq top (ERG), «Shyǵystústimetall» JShS, «Qazaqmys Korporatsııasy» JShS sekildi kompanııalardyń demeýshiliginiń arqasynda birqatar aýqymdy jobalardy iske asyrýda.