OQO-da ózge ult ókilderi qazaq tilinde synǵa tústi
Memlekettik tildiń qoldanylý aıasyn kóbeıtý men mártebesin arttyrý, ony ózge ult ókilderiniń jan-jaqty ıgerýine yqpal etý maqsatynda uıymdastyrylǵan sharada jastardyń qazaq tilin erkin meńgergendigine mán berildi. Baıqaýǵa qatysqan orys, ózbek, tájik tilderinde bilim alatyn bitirýshi túlekter qazaq tilinde shaǵyn shyǵarma jazdy. Sonymen qatar qatysýshylar memlekettik tilde óleń túrinde nemese kórkemsóz oqý arqyly ózin jáne ózi oqıtyn mektebin jurtshylyqqa tanystyrdy. Qazaq tili men ádebıetine qatysty suraqtarǵa jaýap berdi. Qazaq halqynyń ulttyq ónerinen, atap aıtqanda ańyz, qıssa, dastan, kórkemsóz, kúı, terme jáne t.b. úzindiler kórsetip, saıysqa tústi.
Al, qazylar alqasy úmitkerlerdiń bilimi men ónerin baǵalaý kezinde olardyń memlekettik tildi meńgerýine, jazý saýattylyǵy men sóıleý mánerine, qazaq tili men ádebıetin bilý deńgeıine, sahnada ózin-ózi ustaýy men sheshendik qabiletine jáne kıim sánine nazar aýdardy.
Baıqaý nátıjesinde bas júldeni Tólebı aýdanynan qatysqan Dıana Isataeva alsa, birinshi oryn Kentaý qalasynan qatysqan Gúlsına Nematovaǵa buıyrdy. Al, ekinshi oryndy Arys qalasynan kelgen Vıktorııa Cherkashına, úshinshi oryndy Otyrar aýdanynan qatysqan Vladıslav Klımenko jeńp aldy. Qalǵan qatysýshylar yntalandyrý syılyqtarymen marapattaldy. Baıqaýdyń qatysýshylaryna Ońtústik Qazaqstan oblysy tilderdi damytý, arhıvter men qujattama basqarmasynyń arnaıy alǵys hattary men dıplomdary tapsyryldy.