OQO-da asta-tók dastarhanǵa tyıym salyndy

ShYMKENT. QazAqparat - Ońtústik Qazaqstan oblysynda «HHІ ǵasyrdyń úzdik zııatker ımamy» atty ımamdar forýmy ótti. Jıynda din ókilderi sharıǵat jáne pátýa máselelerin negizge ala otyryp, marqumnyń bir jylǵa deıingi as-sý berý mázirin bekitti, dep habarlaıdy QazAqparat HAA tilshisi.

Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasy Ǵulamalar Keńesiniń XV otyrysynda biraýyzdan qabyldanǵan «Janaza hám jerleý máseleleri» kitabynda kórsetilgen tártip boıynsha as mázirine 18 taǵam kirdi. Atap aıtqanda, nan, baýyrsaq, jeti nan, tary, talqan (jarma), qurma, qant, kámpıt, pechene, órik-meıiz, qaımaq, sary maı, shaı, sý, et nemese kúrish taǵamdary.

Óńirdiń bas ımamy  Ahmetjan  Kerimbektiń sózine qaraǵanda, bul sharalar marqumdardyń janazasynda jasalatyn asta-tók dastarhanǵa tyıym salý maqsatynda qolǵa alynyp otyr. Bázbireýler qaltasy kótermese de osyndaı dastarhan jasaýǵa áreket etip, qaryzdanyp jatady eken. Sonymen qatar adam baqılyq bolǵan soń jeti jáne qyryq kúndik astarda, ár beısenbi kúnderi quran baǵyshtalǵanda da toıdaǵydaı dastarhan jasaý el ishinde ádetke aınalyp ketken. «Jan qaıǵysy bolǵan úıde mal qaıǵysy bolmasyn» degen támsil sózdi negizge alǵandar, osyndaı  nárselerge birshama tosqaýyl qoıýy qajet dep otyr. Forýmda din ókilderi as mázirin bekitip, ol boıynsha úndeý qabyldady. Tizimge engen as túrlerin oblystyq ardagerler keńesiniń tóraǵasy men birqatar el aǵalaryna kórsetip, kópshilik arasynda nasıhattaýdy atap ótti. Basqosýda sonymen qatar janaza shyǵarýdyń tártibi máseleleri de sóz bolyp, durys joly túsindirildi.