Nurtóre Júsip: Bul Zań burynǵy zańnan ózgerek
Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń «Halyq únine qulaq asatyn memleket» qalyptastyrý týraly qaǵıdaty der kezinde qolǵa alynǵan bastama boldy. Qazaqstan osyǵan deıingi damý jolynda aıtarlyqtaı reformalar jasady: eldiń ekonomıkalyq, áleýmettik, mádenı salasynda kóptegen ózgerister boldy, áıtse de saıası turǵyda biraz másele qordalanyp ta qalǵan edi, Prezıdenttiń halyqqa Joldaýynda atap ótkendeı, elimizdiń qoǵamdyq-saıası ómirin jańǵyrtpaı, ekonomıkalyq reformalardy tabysty júzege asyrý múmkin bolmaıtyn jaǵdaı týyndady. Memleket basshysy jınalystardy, mıtıngiler men demonstratsııalardy ótkizý rásimin jańartý týraly máseleni osydan týra bir jyl buryn usyndy», - dedi Nurtóre Júsip.
Onyń atap ótýinshe, saıası reformalardy túbegeıli jańǵyrtý maqsatynan týyndaıtyn bir másele - halyqtyń óz ustanymyn beıbit jınalystar arqyly bildirý múmkindikterin aıtarlyqtaı keńeıtý. Bul bir jaǵynan azamattyq qoǵamnyń suranysy desek te bolady. Qoldanystaǵy zań 1995 jyly qabyldanǵan bolatyn.
«Senat qabyrǵasynda «Qazaqstan Respýblıkasynda beıbit jınalystardy uıymdastyrý jáne ótkizý tártibi týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Zańynyń jobasy qyzý talqyǵa túskeni belgili. Sóıtip, zań jobasy Májiliske keri qaıtaryldy. Taıaýda Májilis depýtattary mıtıng týraly zań jobasyn qaıta qarap, Senat usynǵan túzetýler men eskertpelerdi qabyldady. Bul neni kórsetedi? Qoǵamda úlken serpilis júrip jatyr. Beıbit jınalystardy uıymdastyrý jáne ótkizý tártibine qatysty zań jobasy talaı talqylaýdan ótti. Zań jobasyn daıyndaýǵa sol kezdegi Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstri Dáýren Abaev kóp jumys jasady. Aqparat mınıstrligi zań jobasyn ázirleý barysynda qoǵamdyq pikirdi, áleýmettik jelilerdegi sanalýan pikirdi tereń zerdeledi. Tıisti áleýmettik zertteýler júrgizildi. Qoǵam bolǵan soń qarama-qaıshy pikirlerdiń bolýy da zańdy. Alaıda, úzdiksiz talqylaýdan soń ońtaıly nusqa jobasy jasaldy. Zań jobasyn ázirleý barysynda qoǵamdyq uıymdar men qoǵam belsendileri qatty belsendilik kórsetti. Jańa zańdy ázirleý protsesinde Ulttyq qoǵamdyq senim keńesi tarapynan da naqty usynystar boldy», - dedi ol.
Senatordyń aıtýynsha, «Qazaqstan Respýblıkasynda beıbit jınalystardy uıymdastyrý jáne ótkizý tártibi týraly» zańǵa qatysty Májilis depýtattary «Qazaqstan Respýblıkasynda beıbit jınalystar uıymdastyrý men ótkizý tártibi týraly» zań jobasyna Parlament Senaty engizgen ózgerister men tolyqtyrýlardy qoldady jáne «Qazaqstan Respýblıkasynda beıbit jınalystar uıymdastyrý men ótkizý tártibi týraly» jańa zań qabyldandy.
«Bul Zań – Qazaqstanda barlyq beıbit jınalys túrlerin uıymdastyrý men ótkizý máselelerin retteıtin jańa zań. Tujyrymdamalyq turǵydan alǵanda turpaty men mazmuny múldem ózgeshe. Shákirim Qudaıberdiulynyń «Bul án burynǵy ánnen ózgerek» degen sóziniń sorabyna salsaq, burynǵy zańnan shyn máninde ózgerek. Birinshiden, beıbit jınalystardy uıymdastyrý isinde jaýapkershilikke basa mán berilip otyr. AQSh, Ulybrıtanııa, Frantsııa, Avstralııa, Sıngapýr, Japonııa, Shvetsııa jáne Reseı sııaqty elderdiń osyndaı zańnamalary muqııat zerdelendi. Halyqaralyq tájirıbege sáıkes, álemniń kóptegen eli beıbit mıtıngini uıymdastyrý jáne ótkizýde qoǵamdyq qaýipsizdikke aıryqsha mán beredi.
Nurtóre Júsiptiń atap ótýinshe, ekinshiden, bul zańnamaǵa beıbit jınalystardyń bazalyq qaǵıdattary engizildi. Bul – zorlyq-zombylyqsyz sıpat, zańdylyq, memlekettik qaýipsizdikti, qoǵamdyq tártipti, densaýlyq saqtaýdy, basqa adamdardyń quqyqtary men bostandyqtaryn qorǵaýdy qamtamasyz etý, qatysý eriktiligi. Úshinshiden, qoldanystaǵy zańda mıtıng pen pıkettiń jáne ózge de jıyndardyń ara jigi ajyratylmaǵan edi. Qazirgi jańa jobada beıbit jınalystardy ótkizýdiń bes túri anyqtalyp, naqty kórsetilip otyr. Buryn ruqsat alý tártibi qıyn bolatyn. Atqarýshy organdardan ruqsat alý úshin talaı usynym jasalyp, bıýrokratııalyq kedergilerge tap bolyp jatatyn. Zań jobasyn talqylaý barysynda beıbit jınalystardy uıymdastyrý jáne ótkizý úshin arnaıy oryndardy belgileý jáne onyń sanyna qatysty suraqtar kóp boldy. Buǵan qatysty normalar da aıtarlyqtaı ońtaılandy. Zań jobasy boıynsha endi mıtıngilerdi ótkizýdiń habarlama tártibi engiziledi. Mıtıngilerdi ótkizýge ótinim berý rásimi jeńildedi. Josparlanǵan is-sharalar týraly habarlaý merzimderi, sondaı-aq atqarýshy bılik organdarynyń ótinimdi qaraý merzimderi aıtarlyqtaı qysqardy. Beıbit jınalystardy uıymdastyrýshylardyń, oǵan qatysýshylardyń, sondaı-aq jýrnalısterdiń quqyqtary men mindetteri birshama naqtylandy. Beıbit jınalystardy ótkizýden bas tartý, ony toqtatý jáne toqtata turý úshin negizderdiń tolyq tizbesi de belgilendi.
«Munyń bári úlken ózgerister. Biz kóbine «mıtıng» degende tek qana oppozıtsııalyq turǵydaǵy túsinikpen qaraıtynymyz ras. Shyn máninde beıbit jınalystar - mıtıng, sherý, pıket degen azamattyq qoǵam men bılik arasyndaǵy dıalogtyń túri ǵoı. Qasym-Jomart Toqaev aıtyp otyrǵan «halyq únine qulaq asatyn memleket» degen qaǵıdattyń bir kórinisi. Sosyn taǵy bir másele – beıbit jınalystardy ótkizý mádenıetin qalyptastyrý. Bul da ózekti másele. Qoǵam bolǵasyn tolǵandyratyn jáıtter bolady. Solardy mádenıetti túrde bılik tarmaqtaryna jetkizý úrdisi qalyptasady. Eń aldymen memlekettik organdardyń halyqpen baılanysy jaqsaratyn bolady. Sonymen qatar, azamattardyń kez kelgen máseleni ashyq jáne erkin jetkizýine múmkindik týady», - dedi senator.
