Nursultan Nazarbaev «Uly dala: mádenı mura jáne álem tarıhyndaǵy róli» forýmy qatysýshylaryna hat joldady
Forýmnyń saltanatty ashylý rásiminde Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti-Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń quttyqtaý haty oqyldy. Elbasynyń quttyqtaý hatyn Qazaqstannyń Frantsýz Respýblıkasyndaǵy elshisi, Qazaqstannyń ıÝNESKO janyndaǵy Turaqty ókili Jan Ǵalıev oqyp berdi.
«Kóptegen eldiń ǵalymdary, tarıhshylary men til mamandary qatysyp otyrǵan mundaı alqaly jıynnyń Eýropa tórinde, Parıj qalasynda ótýiniń mańyzy erekshe. Forým barsha adamzat tarıhymen ushtasatyn tarıhı-mádenı muralarymyzdyń ǵylymı aınalymdaǵy órisin keńeıtedi dep úmittenemin. Elimizde júzege asyrylyp jatqan «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy men «Uly dalanyń jeti qyrynyń» basymdyqtary ulanǵaıyr dalamyzdan tamyr tartqan halyqtardyń álemdik órkenıetke qosqan úlesi men tájirıbesinen taǵylym alý, bolashaq jas urpaqty mádenıetaralyq úılesim rýhynda tárbıeleý isine tyń serpin berýde. Meniń bastamammen qurylǵan Halyqaralyq Túrki akademııasy atalǵan baǵytty ǵylymı ıntegratsııa turǵysynan damytýǵa eleýli úles qosyp keledi. Sonyń bir aıǵaǵyndaı osy jıyn baı tarıhymyz ben adamzat aqyl oıy qazynalarynyń tereń tamyrlaryn ózgeshe qyrynan paıymdap, jańa mádenıetaralyq qatynastar kókjıegine jol ashady dep senemin», - delingen Elbasynyń hatynda.
Halyqaralyq jıynǵa AQSh, Reseı, Úndistan, Qytaı, Ulybrıtanııa, Ázerbaıjan, Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Túrkııa, Ózbekstan, Frantsııa, Latvııa, Gollandııa jáne Majarstan syndy elderden 70-ke jýyq ǵalym jáne UNESCO ókilderi qatysýda.
Forýmnyń ashylýynda sóz sóılegen Halyqaralyq Túrki akademııasynyń prezıdenti, tarıh ǵylymdarynyń doktory Darhan Qydyráli QR Tuńǵysh prezıdenti - Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Uly dalanyń jeti qyry» maqalasynyń mańyzdylyǵyn erekshe atap ótti. Sondaı-aq akademııa jetekshisi óz sózinde Uly dalanyń álemdik órkenıetke zor úles qosqanyn da umyt qaldyrǵan joq.
Sonymen qatar, Darhan Qydyráli Uly dala muralaryn saqtap qalý maqsatynda Qzaqastanda qandaı sharalardyń iske asyrylyp jatqanyn, Halyqaralyq Túrki akademııasynyń jumysyn da aıtyp ótti. Túrki akademııasynyń jetekshisi Uly dalanyń muralaryn saqtaý ǵylymı eńbekterdiń mańyzdylyǵyn tilge tıek etti.
Óz kezeginde Túrki muralary men mádenıeti qorynyń prezıdenti Gıýnaı Efendıeva Nursultan Nazarbaevtyń «Uly dalanyń jeti qyry» maqalasy túrki dúnıesi úshin mańyzdy ekenin aıtty.
BUU bas dırektorynyń bilim, ǵylym jáne mádenıet salasy boıynsha ókili (United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, «UNESCO») Fırmın Edýard Matoko óz sózinde osynaý aýqymdy jıyndy ótkizip otyrǵan Halyqaralyq Túrki akademııasyna alǵysyn bildirdi.
Sonymen qatar, jıyn barysynda Ázerbaıjan, Qazaqstan, Qyrǵyz Respýblıkasy, Túrkııa elderiniń de elshileri sóz sóıledi.
Forýmǵa jınalǵan qazaqstandyq jáne shet eldik ǵalymdardyń aıtýynsha, Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Uly dalanyń jeti qyry» atty maqalasy Eýrazııa keńistigindegi tarıhı úrdisterdi júıeleý men oǵan jańasha kózqaras turǵysynan qaraýda óte qundy. UNESCO-nyń ókilderi maqaladaǵy jylqynyń qolǵa úıretilýi, Uly daladaǵy ejelgi metallýrgııa jáne ań stıli sııaqty qundy dúnıeler álemdik mádenıet pen órkenıette erekshe orny bar ekenin málim etti.
Forýmnyń bir sessııasy «Túrki órkenıeti jáne onyń álemdik mádenıetke qosqan úlesi» degen taqyrypqa arnalyp otyr. Osy jıynda úndistandyq ǵalym, Indıra Gandı atyndaǵy Ulttyq mádenıet ortalyǵynyń professory Mansýra Haıdar «Túrkilerdiń Úndistandaǵy bilim men ǵylym salasyna qosqan úlesi» degen taqyrypta baıandama jasady.
«Úndistan jerinde túrkiler Delı sultandyǵy men Uly Moǵoldar dáýirinde bılik qurdy. Olar Úndi elinde bilim men ǵylym salasyna jańa ádis-tásilder engizdi. Máselen, balalarǵa bilim berý úshin túrkiler medreseler júıesin qurdy. Al ǵylym salasynda túrkiler matematıka, mýzyka, astronomııa jáne mehanıkany damytýǵa kóp kóńil bólgen. Ola din, ǵylym jáne tehnologııa boıynsha jazylǵan eńbekterdi syrt elderden ákelip, qoldanysqa engizýmen de aınalysqan», - deıdi úndistandyq ǵalym.
Bıylǵy jıyn túrki tildes elderdiń tarıhynda aıryqsha orny bar Altyn orda men Moǵolstannyń qurylýyna yqpal etken Talas quryltaıynyń 750 jyldyǵy, Júsip Balasaǵunnyń «Qutty bilik» shyǵarmasynyń jazylýynyń 950 jyldyǵy, aqyn Imameddın Nasımıdiń 650 jyldyǵy sekildi aıtýly tarıhı datalarmen tuspa-tus kelip otyr.
Eske sala ketsek, Parıjde Halyqaralyq Túrki Akademııasynyń «Uly dala: mádenı mura jáne álem tarıhyndaǵy róli» atty forýmy ótip jatyr.
