«Nurly jol» men «Nurly jer»: memlekettik baǵdarlamalar barysy qalaı
Óńdeý ónerkásibi ekonomıka draıverine aınalyp keledi
Óńdeý ónerkásibi ekonomıka ósiminiń negizgi draıverine aınaldy, degen jaı sóz emes. Rasynda, ónerkásip salasynda aıtarlyqtaı jetistikter bar. Jyl saıyn óńdeý ónerkásibiniń aýqymy men kórsetkishi artý ústinde. Mysaly, baǵdarlamany júzege asyrý jyldarynda 5,112 trln. teńgeniń 1 070 jobasy iske qosylyp, 101,4 myń turaqty jumys orny ashylǵan. Baǵdarlama jobalary 8 trln teńgeniń ónimin óndirdi. Keıingi jyldardy aıtar bolsaq, máselen, 2016 jyly 2,2 trln. teńgeniń ónimi shyǵarylǵan eken. Al, Indýstrııalandyrý kartasyna engizilgen jobalar orta eseppen aıtqanda, aı saıyn 180 mlrd. teńgeniń ónimin óndirip otyrǵan. Taǵy bir aıta ketetin jaıt, Kartaǵa engizilgen jobalar buryn Qazaqstanda óndirilmegen 500 jańa ónim túrin ıgerdi. Olardyń qatarynda júk jáne jolaýshylar vagondary, elektrovozdar, jeńil avtokólikter men avtobýstar, transformatorlar, rentgen apparatýralary, jaryqdıodty shamdar, tıtan quımalary men slıabtar, dárilik zattar, sút ónimderi jáne taǵy basqalar bar.
2017 jyldyń alǵashqy toqsanynda óńdeý ónerkásibindegi eńbek ónimdiligi 11,8 myń AQSh dollaryn qurap, 5,3%-ǵa artty. Al qańtar-mamyr aralyǵynda óńdeý ónerkásibindegi eksport kólemi 2016 jyldyń osy kezeńimen salystyrǵanda 27,8%-ǵa artyp, 6,2 mlrd dollardy qurady. Bul álemdik naryqtaǵy baǵa konıýnktýrasynyń qolaılylyǵyna, ónimdi ótkizý naryǵynyń keńeıýi men jetkizý ósimine baılanysty iske asyrylyp otyr. Óńdeý ónerkásibiniń negizgi kapıtalyna salynǵan ınvestıtsııa kólemi 411,1 mlrd. teńgeni qurady. ıAǵnı, 2016 jyldyń qańtar-maýsym aılarymen salystyrǵanda 27,5 mlrd. teńgege ósip, 2,7%-ǵa artqan.
Indýstrııalandyrý ne berdi degende, eń birinshi kezekte, jumys oryndarynyń ashylýyn, osynyń arqasynda halyqtyń áleýmettik-turmystyq jaǵdaıy jaqsarqaǵyn atap ótýge bolady. Máselen, Indýstrııalandyrýdyń ekinshi besjyldyǵy iske asyryla bastaǵannan beri (2015-2016 jj.) 7 trln. teńgeniń 258 jobasy iske qosylyp, 21 myń turaqty jumys orny ashyldy. Al, bıyl 489,8 mlrd. teńgeden asatyn 32 joba iske qosyldy. Munda shamamen 3,9 myń jumys orny ashylǵanyn aıta ketý kerek. 2017 jyldyń 2-shi jartyjyldyǵynda quny shamamen 1 trln. teńgeden asatyn 100 jobany iske qosý josparlanǵan. Bul jobalardyń qatarynda Pavlodar oblysyndaǵy temirjolǵa arnalǵan dóńgelekter shyǵaratyn «Prommashkomplekt» JShS kesheni men alıýmınııdi legırleıtin «Giessenhaus» JShS, Almaty oblysynyń Qapshaǵaı qalasyndaǵy azyq-túlik óndiretin «Marevan fýd» JShS bar. Jobalar iske asqanda taǵy 10 myń turaqty jumys orny ashylatyn bolady. Sonymen qatar, Indýstrııalandyrý kartasynan tys Arnaıy ekonomıkalyq aımaqtar men Indýstrııaldy aımaqtarda 280 mlrd. teńgeniń 100-den astam jobasyn iske qosý josparlanyp otyr. Bul jobalar iske qosylǵan kezde 6800 jańa jumys orny ashylmaq.
«Nurly jol» jol qozǵalysyn jandandyrady
Qazaqstandaǵy avtomobıl jolynyń uzaqtyǵy 96,5 myń shaqyrymdy quraıdy. Onyń ishinde respýblıkalyq jeli - 23,7 myń, jergilikti jeli 72,8 myń shaqyrym. 2010 jyldan beri respýblıkalyq mańyzdaǵy 5 myń shaqyrym jolǵa kúrdeli jóndeý jumystary júrgizilip, rekonstrýktsııalandy. Nátıjesinde respýblıkalyq, oblystyq jáne aýdandyq mańyzdaǵy avtomobıl joldary jaqsy jáne qanaǵattanarlyq deńgeıge shyqty. 2015-2016 jyldar kezeńinde «Nurly jol» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda 616 mlrd. teńge bólingen bolatyn. Barlyq bólingen qarjy ıgerilip, 1,3 myń shaqyrym avtomobıl joly І jáne ІІ tehnıkalyq sanat parametri boıynsha rekonstrýktsııalandy.
Jalpy, «Nurly jol» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda avtojol jobalaryna 2016 jyldyń qorytyndysy boıynsha 324,8 mlrd. teńge bólindi. Bul qarjyǵa respýblıkanyń 12 oblysyn qosqanda 1,7 myń shaqyrym jol rekonstrýktsııalandy. Olardyń qatarynda Batys Eýropa - Batys Qytaı, Ortalyq-Ońtústik, Ortalyq-Shyǵys, Beıneý-Aqtaý, Almaty-Óskemen, Astana-Petropavl, Aqtóbe-Atyraý jáne Oral-Kamenka jobalary bar. Bul jobalardaǵy jumysqa 75 myń adam jumyldyryldy jáne onda 90 %-dan astam otandyq óndirýshilerdiń materıaldary qoldanyldy. Aıta ketetin bir jaıt, jyl qorytyndysy boıynsha jóndeý jumystarynan keıin 767 shaqyrym jol ashyldy. Batys Eýropa - Batys Qytaı tranzıttik dálizi, tolyǵymen paıdalanýǵa berildi. Sondaı-aq, Ertis ózeni arqyly ótetin uzaqtyǵy 12 shaqyrym bolatyn Pavlodar qalasyndaǵy Ortalyq Azııadaǵy eń úlken kópirdiń qurylysy aıaqtaldy.
Bıyl «Nurly jol» baǵdarlamasyn júzege asyrý aıasynda jalpy uzaqtyǵy 4,4 myń shaqyrym bolatyn 22 avtojol jobasyn iske asyrý kózdelgen. Ortalyq-Ońtústik jobasy boıynsha uzaqtyǵy 14 shaqyrym bolatyn Temirtaý-Qaraǵandy ýchaskesin rekonstrýktsııalaý jalǵasýda. Biz Dúnıejúzilik jáne Eýropalyq bankter qarjylandyratyn uzaqtyǵy 228 shaqyrym bolatyn Qurty-Býrylbaıtal ýchaskesiniń jumysyna kirisip kettik. Sondaı-aq, bıýdjet qarjysy esebinen ІІІ toqsannyń sońyna deıin Qaraǵandy qalasynyń Soltústik-Shyǵys aınalma joly ýchaskesin rekonstrýktsııalaý bastalady. 2018 jyldan bastap Dúnıejúzilik bank esebinen Balqash-Býrylbaıtal (297 km) ýchaskesin jáne Qurty-Qapshaǵaı (67 km), 2019 jyly Qaraǵandy-Balqash (364 km) ýchaskelerinde jumystardy bastaýdy josparlap otyrmyz.
Bıyl Ortalyq-Shyǵys jobasyn iske asyrýǵa 106 mlrd. teńge bólindi. 675 shaqyrymda jumys jirgizildi jáne jyldyń sońynda Astana-Pavlodar ýchaskesiniń 230 shaqyrymynda joldyń 4 jolaqty qozǵalysyn ashý josparlanǵan. Sonymen birge, uzaqtyǵy 36 shaqyrym bolatyn sońǵy ýchaske - Semeı-Qalbataý bóligindegi jumys aıaqtalady. Al, Ortalyq-Batys jobasy boıynsha 2020 jylǵa deıin Denısovka-Qostanaı (114 km) ýchaskesin aıaqtaý josparlanýda. Budan bólek, mınıstrlik uzaqtyǵy 2 myń shaqyrym bolatyn Jetibaı-Jańaózen, Taldyqorǵan-Óskemen, Merki-Býrylbaıtal, Qalbataý-Maıqapshaǵaı, Úsharal-Dostyq, Beıneý-Aqjigit, Taskesken-Baqty, Osınovasýy, Şýche-Zerendi sııaqty jańa jobalardy iske asyrýǵa kiristi. Іske asyrylǵan jobalar boıynsha birinshi jartyjyldyqta 112 mlrd. teńge ıgerildi jáne bul jobalarǵa 80 myń adam jumyldyryldy. Jyl qorytyndysy boıynsha baǵdarlama sheńberinde 1 jáne 2 tehnıkalyq sanattaǵy 602 shaqyrym joldy aıaqtaý josparlanyp otyr, sonyń ishinde Beıneý-Aqtaý jáne Almaty-Taldyqorǵan avtojolynyń rekonstrýktsııasyn tolyq aıaqtaý kózdelgen.
Budan bólek, «Nurly jol» baǵdarlamasy aıasynda iske qosylǵan Quryq portynyń temirjol paromdyq kesheninde jyl basynan beri 760 myń tonna júk aýystyrylyp tıeldi. Tıelgen júkterdiń negizgi túrleri - munaı ónimderi, halyq tutynatyn taýarlar, hımıkattar, qondyrǵylar men metall ónimderi. Al, jyl sońyna deıin atalmysh termınal arqyly shamamen 1 mln. tonna júkti aýystyryp tıeý josparlanýda. «Qorǵas-Shyǵys qaqpasy» Arnaıy ekonomıkalyq aımaǵyndaǵy «Qurǵaq port» paıdalanýǵa berilgennen beri 219,5 myń konteıner óńdeldi. Qazirgi ýaqytta «Qorǵas - Shyǵys qaqpasy» arnaıy ekonomıkalyq aımaǵynda 76 qatysýshy tirkelgen jáne 350-ge jýyq jumys orny ashyldy.
Sondaı-aq, temirjol salasy boıynsha Almaty-Shý ýchaskesinde uzaqtyǵy 112,37 shaqyrym bolatyn ekinshi joldyń qurylys jobasy iske asyrylýda. Buden bólek, ótken jyly uzaqtyǵy 14 shaqyrym bolatyn Borjaqty - Ersaı temirjol jelisi paıdalanýǵa berildi. Ol Quryq portyn temirjol magıstraldi jelisimen qosady. Paıdalanýǵa berilgen kúnnen bastap temirjol jelisi arqyly 500 myń tonna qurylys júkteri tasymaldandy. Sonymen qatar, Astana qalasy áýejaıynyń jańa jolaýshylar termınaly qurylysynyń aıaqtalyp, paıdalanýǵa berilgenin jaqsy bilesizder. Bulardan basqa da jobalar bar.
«Nurly jer» aıasynda 2031 jylǵa deıin 1,5 mıllıon adam baspanaly bolady
«Nurly jer» - ekonomıkalyq ósimdi ǵana emes, halyqtyń muqtajdyǵyn sheshýdi maqsat etedi.Elbasy Nursultan Nazarbaev «Qazaqstannyń úshinshi jańǵyrýy: jahandyq básekege qabilettilik» atty Qazaqstan halqyna Joldaýynda ekonomıkanyń tolyqqandy draıveri retinde qurylys sektoryn odan ári damytý mindetin júktegen bolatyn. Memleket basshysy Úkimetke jańa «Nurly jer» turǵyn úı qurylysynyń baǵdarlamasyna erekshe nazar aýdarýdy tapsyrdy.
«Nurly jer» 2017-2031 jyldarǵa arnalǵan. Negizgi maqsaty halyqqa turǵyn úıdiń qoljetimdiligin qamtamasyz etý úshin turǵyn úı qurylysyn damytý máselelerin keshendi sheshý. Jalpy, 15 jylda «Nurly jer» baǵdarlamasy boıynsha 1,5 mıllıonǵa jýyq qoljetimdi turǵyn úı salý josparlanǵan.
Bıylǵy jyldyń josparyna sáıkes «Nurly jer» baǵdarlamasy aıasynda 10,1 mln. sharshy metrden astam turǵyn úıdi (99 myń páter) paıdalanýǵa berý kútilip otyr. Onyń ishinde memlekettik ınvestıtsııa esebinen 1,5 mln. sharshy metr turǵyn úı (25 myń páter) tapsyrylmaq. Bıyl 8 aıda barlyq qarjylandyrý kózderinen jalpy alańy 6,9 mln. sharshy metr bolatyn turǵyn úıler paıdalanýǵa berildi. Bul 2016 jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 8,4%-ǵa joǵary kórsetkish.
Jalpylama aıtsaq, 2016-2018 jyldary jalpy aýmaǵy 588,7 myń sharshy metr bolatyn turǵyn úı salynatyn bolady. Bıyl jyl sońyna deıin 140,6 myń sharshy metr (2431 páter), 2018 jyly 70,6 myń sharshy metr turǵyn úıdi (1225 páter) paıdalanýǵa berý josparlanýda.
Baǵdarlama aıasynda salynǵan turǵyn úılerdi satyp alýdy qamtamasyz etý úshin Qazaqstan Turǵyn úı qurylysy jınaq banki salymshylaryn nesıeleý maqsatynda Ulttyq qordan 22 mlrd. teńge bólindi. Onyń 8,9 mlrd. teńgesi nemese 40%-y ıgerildi. Astana, Almaty qalalarynda jáne Shyǵys Qazaqstan oblystarynda aýmaǵy 306,4 myń sharshy metr (6048 páter) bolatyn 7 jobanyń qurylysy júrip jatyr. Bul qurylystar 2018 jyldyń naýryz-maýsym aılarynda aıaqtalady.
Bıyl satyp alý quqyǵynsyz jalǵa beriletin turǵyn úılerdiń qurylysyna 25 mlrd. teńge maqsatty transfert bólindi jáne óńirlerge 1,5 mlrd. teńgeden taratyldy. Óńirlerge aýdarylǵan 14,3 mlrd. teńge qarjynyń 1 qyrkúıektegi esep boıynsha, 13,3 mlrd. teńgesi nemese 93%-y ıgerildi. Bıyl bul baǵytta 150 myń sharshy metr turǵyn úıdi tapsyrý josparlanýda.
Turǵyn úı qurylysy júrip jatqan aýdandarǵa, sonyń ishinde jeke turǵyn úı salynyp jatqan jerlerge ınjenerlik kommýnıkatsııa tartýǵa bıyl respýblıkalyq bıýdjetten 83,4 mlrd. maqsatty transfert bólindi. 1 qyrkúıektegi esep boıynsha óńirlerge aýdarylǵan 51,1 mlrd. teńgeniń 46,1 mlrd. teńgesi nemese 90,3%-y ıgerildi. Bul qarjyǵa 3633 shaqyrym jeli tartý josparlanǵan bolatyn. Qazirgi ýaqytta onyń 1435,9 shaqyrymy tartyldy. Munda 60 myń jeke turǵyn úı qurylysy salynatyn jer ýchaskelerin qamtý kózdelgen.
Jeke qurylys salýshylardy yntalandyrý aıasynda jyl saıyn 3 jyl qatarynan jeke qurylys salýshylardy nesıemen sýbsıdııalaý úshin 11 mlrd. teńgeden bólýdi qarastyryp otyrmyz. Qazirgi tańda BankTsentrKredıt, ATF bank, Sberbank, Nurbank, Evrazııalyq bank, Kazkommertsbank jáne Tsesnabank qurylys kompanııalaryna turǵyn úı salý úshin kredıt berý jónindegi jobalarǵa qatysatyndaryn rastady.
Jalpy «Nurly jer» baǵdarlamasy boıynsha 2031 jylǵa deıin 1,5 mln adam jeke baspanaǵa ıe bolatynyn joǵaryda aıtyp óttim. Olardyń 500 myńnan astamy taıaý bes jyldyń ishinde baspanalaryn alatyndyǵy kútiledi. Atalǵan baǵdarlama aıasynda jeke turǵyn úı qoryna 10 sotyq kóleminde 664 000 jer telimi beriletin bolady. Azamattar Qazaqstan ıpotekalyq kompanııasy men Qazaqstannyń Turǵynúıqurylysjınaqbanki arqyly 35 000 arendalyq baspana, 280 000 nesıelik úı alady. Sonymen birge, 521 000 kommertsııalyq turǵyn úı ıpoteka arqyly beriletin bolady. Osylaısha halyqtyń turǵyn úıge qoljetimdiligin qamtamasyz etý máselesi birtindep sheshile beretin bolady.
