«Nurly jol» baǵdarlamasynyń jańa besjyldyǵy qandaı nátıje beredi
«Barlyq josparlanǵan qoldanystaǵy «Nurly jol» ındıkatorlary men is-sharalary ýaqytynda oryndalady. Bul rette kólik ınfraqurylymyn odan ári damytý jónindegi jańa mindetter «Nurly jol» baǵdarlamasynyń jańa besjyldyǵynda kórinis tabady. Jańa memlekettik baǵdarlama halyq úshin qolaıly jáne qoljetimdi bolatyn kólik ınfraqurylymyn qurýǵa baǵyttalyp, utqyrlyqty, eńbek ónimdiligin jáne ómir sapasyn arttyrady. Jańa memlekettik baǵdarlama jobasy keshe (21 qazanda) Úkimetke engizildi», - dedi Atamqulov.
Onyń sózine qaraǵanda, jańa memlekettik baǵdarlama aıasynda 2025 jylǵa deıin jalpy kólemi 6 trıllıon 598 mıllıard teńge qarjy qarastyrylǵan. Onyń ishinde: 58 protsenti (3 trln 794 mlrd 6 mln teńge) – respýblıkalyq bıýdjetten; 11 protsenti (715 mlrd 3 mln teńge) – jergilikti bıýdjetten; 26 protsenti (1 trln 759 mlrd teńge) – memleket-jekeshelik áriptestigi men jeke ınvestıtsııalar; 5 protsenti (329 mlrd 6 mln teńge) – ulttyq jáne memlekettik kompanııalardyń qarajaty.
Avtojol ınfraqurylymyn damytý aıasynda respýblıkalyq jeliniń 10 myń shaqyrymyn qaıta jańartý, 11 myńyn jóndeý, al jergilikti jeliniń 27 myń shaqyrymyn jóndeý josparlanýda.
«Temirjol salasynda «Dostyq-Moıynty» ýchaskesin respýblıkalyq bıýdjetten jańǵyrtý jáne «Moıynty-Aqtoǵaı» ýchaskesin (memleket-jekeshelik áriptestigi) elektrlendirý josparlanýda. Shaǵyn áýe jelilerin damytý maqsatynda 16 áýeaılaǵyn (jergilikti atqarýshy organdar) salý josparlanýda.
Sý kóligin damytý úshin 48 keme, onyń altaýy saýda floty úshin satyp alý, shlıýzderge kúrdeli jóndeý júrgizý josparlanýda. Avtomobıl kóligi salasynda ulttyq standartqa sáıkestendirý úshin 133 avtostantsııa/avtovokzal jáne jolaýshylarǵa qyzmet kórsetý pýnktterin salý men qaıta jańartý josparlanýda», - dedi mınıstr.
Jańa «Nurly jol» memlekettik baǵdarlamasyn iske asyrý nátıjesinde: 551 myń jumys orny ashylyp, onyń 48 jarym myńy turaqty, 502 myńnan astamy ýaqytsha jumys orny bolady; eńbek ónimdiligi 2019 jylǵy deńgeıge qaraǵanda 20 protsentke ósip, adam basyna shaqqanda 8 mıllıon 700 myńnan 10 mıllıon 400 myń teńgege artady; tranzıtten túsetin tabys jylyna 61 protsentke ósip, 2 mıllıard 400 mıllıonnan 4 mıllıard 200 mıllıon AQSh dollaryna artady.
