Nur-Sultanda 800-den astam otbasy apatty úıden jańa baspanaǵa kóshiriledi
Elorda ákimdiginen málim etkendeı, apatty úılerdiń keıbiri 90 jyl buryn salynǵan.
Qala ákimi Altaı Kólginov eski úılerdi aralap, turǵyndarmen áńgimelesti.
Saryarqa aýdany, Besshatyr kóshesi, 8-úıdiń turǵyndary byltyrǵy kúzde elorda ákimimen kezdeskennen keıin aýdanda birqatar máseleler sheshilgenin aıtty. Asfalt tóselip, káriz júıesi qalpyna keltirildi.
«Úı kóz aldymyzda buzylyp jatyr. Qysta kóppáterli úıdi kómirmen jylytamyz. Úı sýyq», - deıdi turǵyndar.
«Qalada 125 apatty úı bar. Sizdiń aýdanda byltyr bolyp, osy jyly súriletin úılerdiń qataryna qostyq. Osy úıdiń barlyq otbasylary jańa jyldy jańa baspanada qarsy alady. Bıyl 800-den astam otbasyn jańa úılerge kóshiremiz», - dedi Altaı Kólginov.
Altynsarın kóshesinde súriletin taǵy bir úıdiń salynǵanyn 90 jyl bolǵan. Sondaı-aq, dál janyna temirjoldar tóselgen barak tıptes úıler buzylady. «Vagon relsten shyǵyp, úıimizge jaqyn jerge qulaǵan jaǵdaılar boldy. Balalardy dalaǵa jiberýge qorqamyz», - deıdi turǵyndar.
Sonymen qatar, turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyǵyn jańǵyrtý baǵdarlamasy aıasynda elordada 50-den astam kóppáterli turǵyn úı kesheni jóndeýden ótedi.
«Turǵyn úı salý — mańyzdy baǵyttardyń biri. Eger 800-den astam otbasy apatty úılerden jańa úılerge kóshetin bolsa, bıyl kezekte turǵandar úshin 8 myńnan astam áleýmettik páter salynady. Biraq biraz jyl buryn ǵana salynǵan úıler boıynsha da suraqtar bar. Olardyń plıtkalary qulap, fýndamentteri otyryp jatyr. Mysaly, «Infınıtı», «Terrıtorııa komforta-2», «Orbıta», «7 bochek» jáne taǵy basqa turǵyn úı keshenderi. Bul úılermen de aınalysamyz. Memleket kúrdeli jóndeý jumystaryn júrgizýge qarajat bóledi, sodan keıin bul qarajat turǵyndar arasynda 15 jylǵa deıingi merzimge bólinedi», - dedi qala ákimi Altaı Kólginov.
