«Nur Otannyń» jańa baǵdarlamasy shaǵyn jáne orta bıznesti damytýǵa serpin beredi» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
Keshe Aqordada Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev Qazaqstannyń eń úzdik magıstranttaryna Nazarbaev stıpendııasy men tósbelgi tapsyrdy. Nazarbaev stıpendııasy - elimizdegi ǵalymdar men pedagogtardyń eńbegine tyń serpin berý maqsatynda elimizdiń jas magıstranttaryna alǵash taǵaıyndalǵan. Onda Elbasy «Tarıhı 20 jyldyq eldiń esinen esh ýaqytta umytylmaıdy. Qazaqstan Keńes ókimeti qulaǵannan keıingi kezdesken barlyq qıyndyqty úlken kúsh-jigermen eńserdi. Búginde Ońtústik-Shyǵys Azııadaǵy daǵdarys, 2008-2010 jyldardaǵy asa aýyr qarjylyq-ekonomıkalyq daǵdarys áli de jalǵasýda. Eýropa bul qıyndyqtyń áserimen áli de kúresý ústinde, - dep atap kórsetti. Kezdesý barysynda kóterilgen máseleler «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda «Tereń bilim eldi eńseli bolashaqqa bastaıdy» degen taqyryppen jarııalandy.
Sondaı-aq atalmysh basylym áıgili ǵaryshker Toqtar Áýbákirovpen bolǵan suhbatty jarııalapty. «Onda ǵaryshker Jeltoqsan oqıǵasy namystyń oqıǵasy boldy ǵoı. Basqasyn bylaı qoıǵanda, kúndelikti ómirde - dúkender men mekemelerde, mádenı ortalarda orystardyń qazaqtarǵa qyryn kózben qaraýy bolǵany jasyryn emes. Halyqtyń arasyna syzat tústi. 1987 jyly 23 aqpan kúni - Qyzyl armııanyń qurylǵan kúni qarsańynda men 1986 jylǵy qarashadaǵy áskerı tapsyrmany úzdik oryndaýyma baılanysty Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyn alýym kerek edi. Gorbachevtiń kózi tiri, KSRO-nyń eń ozyq oıly azamattary qol qoıǵan usynys qujatqa pysqyrmaı, «qazaqtyń aty jazylǵan» dep laqtyryp jibergen», -degen oıymen bólisedi. Bul suhbat «Egemen Qazaqstan» basylymynyń betinde «Qazaqtyń namysy ekenimdi uqqan kúnim...» atty taqyryppen jarııalandy.
***
Memleket basshysy óziniń Qazaqstan halqyna joldaǵan Joldaýynda 2020 jylǵa deıin ishki jalpy ónimdegi shaǵyn jáne orta bıznesti4 úlesin 40 paıyzǵa jetkizý týraly mindet júktegen bolatyn. Otandyq bıznestiń, ásirese shaǵyn jáne orta bıznestiń hal-jaǵdaıyna jalpy eńbek naryǵyndaǵy jaǵdaı ne bolmasa bıýdjettiń tolyǵýy, sondaı-aq keń aýqymdy memlekettik josparlardyń oryndalý tıimdiligi de tikeleı baılanysty. Sol sebepti bıznes klımatty jaqsartý, kásipker quqyqtaryn qorǵaý, shaǵyn jáne orta bızneske memlekettik qoldaý kórsetý máseleleri únemi «Nur Otan» halyqtyq-demokratııalyq partııasynyń baqylaýynda bolady. Bul másele «Aıqyn» basylymynyń búginge sanynda «Nur Otannyń» jańa baǵdarlamasy shaǵyn jáne orta bıznesti damytýǵa serpin beredi» atty taqyryppen jaryq kórdi.
«Qazaq jáne Japon tilderiniń grammatıkalyq uqsastyqtary barshylyq. Sondyqtan maǵan qazaq tilin meńgerý óte ońaı boldy. Al «ádisteme, sapaly oqýlyqtar joq» deý bos sóz, tipti syltaý der edim. Bálkim Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldary, el eńsesin endi kóterip jatqan kezde ádistemelikter jetkiliksiz bolǵan da shyǵar. Biraq qazir jańa zamanǵa saı ártúrli ádistemeler, oqýlyqtar, til úıretetetin bilikti de sapaly mamandar jetkilikti»,-dedi Qazaq-japon adam resýrstaryn damytý ortalyǵynyń oqytýshysy Masýdjama Shıgenobý.
Bul suhbat «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanynda «Memlekettik tildi bir jarym jylda meńgerip aldym» atty maqalada.
***
«Kazahstanskaıa pravda» basylymynyń jazýynsha, «Samuryq-Qazyna» ál-aýqat qorynyń «Sarapshy» klýbynyń alǵashqy májilisi ótti. Onda bıylǵy jyly Mańǵystaýda bolǵan munaıshylardyń kóterilisine qatysty másele sóz boldy. «Samuryq-Qazyna» qorynyń Basqarma tóraǵasy Tımýr Qulybaevtyń bastamasymen qurylǵan atalmysh klýb munaıshylar jóninde ne deıdi. Bul týraly «Kazahstanskaıa pravda» basylymynyń búginig sanyndaǵy «Otkrytyı dıalog» atty maqalada.