Notr-Dam shirkeýine kirý aqyly bolýy múmkin
ASTANA. KAZINFORM – Frantsııanyń Mádenıet mınıstri Notr-Dam shirkeýine kirý úshin aqy alýdy usyndy. Bul týraly vedomstvo basshysy Rashıda Datı Le Figaro gazetine bergen suhbatynda málimdedi, dep habarlaıdy Kazinfrom tilshisi.
— Eýropanyń barlyq tanymal dinı eskertkishterine týrıster aqyly negizde kiredi. Men Parıj arhıepıskopyna týrıstik saparlar úshin sımvoldyq tólem taǵaıyndaýdy usyndym. Bul bizge jylyna shamamen 75 mıllıon eýro kiris kirgizýge ári bul qarajatty eldiń dinı murasyn saqtaýǵa jumsaýǵa múmkindik beredi, - dedi ol.
Shirkeý bes jylǵa sozylǵan qalpyna keltirý jumystarynan keıin 8 jeltoqsanda esigin qaıta ashpaqshy. 2019 jyldyń sáýir aıynda shirkeýde órt boldy.
Mınıstr sonymen qatar Frantsııa azamattary men Eýropalyq Odaqtan tys elderden keletin týrıster úshin frantsýz murajaılary men eskertkishterine kirý aqysyn saralaý qajet ekenin aıtty. Onyń pikirinshe, týrıster kóbirek aqy tóleýi kerek.
— Frantsııalyq qonaq Lývrǵa kirý úshin Brazılııa men Qytaıdan kelgen týrıstermen birdeı aqy tóleýi qalypty jaǵdaı ma? Biz 2026 jyldyń 1 qańtarynan bastap mádenıet mekemeleriniń baǵa saıasatyn túbegeıli ózgertýdi qarastyryp jatyrmyz», — dedi ol.
Notr-Dam sobory — Parıjdiń kórikti jerleriniń biri. 2019 jyldyń sáýir aıynda shirkeý qyzyl jalynǵa orandy. Órtke deıin jylyna 14 mıllıonǵa jýyq týrıst keletin.
Órt Notr-Dam shirkeýinde 2019 jyldyń 15 sáýirinde jergilikti ýaqyt boıynsha saǵat 6:43-te 93 metrlik (305 fýt) orman men qorǵasynnyń túbinde bastaldy. Jalyn sobordyń la foret (orman) dep atalatyn júzdegen emen arqalyqtarynan turatyn qyrly tóbesine tez tarady.
Eske sala keteıik, Notr-Dam shirkeýi órtten qatty zardap shekti. Aǵash shatyr men shpıl tolyq órtenip ketti jáne sobordyń qabyrǵasy men birqatar tireginiń bir bóligi qırady.
Osy tusta Frantsııa prezıdenti Emmanýel Makron tarıhı nysandy bes jyl ishinde jóndeýdi tapsyrdy. Alaıda kóptegen mamandar bul múmkin emes degendi alǵa tartty. Notr-Dam basshysy Patrık Shoveniń oıynsha shirkeýdi tolyq qalpyna keltirý úshin 15-20 jyl qajet degen edi.
