Nıkol Pashınıan Ázerbaıjanmen qarýly qaqtyǵysqa qatysty túsinikteme berdi

никол пашинян
Фото: Аrmenpress

ASTANA. KAZINFORM – Armenııa premer-mınıstri Nıkol Pashınıannyń tóraǵalyǵymen Armenııa Úkimetiniń kezekti otyrysy ótti. Premer-mınıstr úkimettiń kún tártibin talqylamas buryn sóz sóılep, jaqynda shekarada bolǵan qarýly qaqtyǵysqa toqtaldy. Bul týraly Armenııa premer-mınıstriniń baspasóz qyzmeti málim etti. 

Premer-mınıstr Nıkol Pashınıan bul oqıǵany Ázerbaıjannyń syndarly emes saıasatynyń taǵy bir kórinisi dep atady.

«12 aqpanda ázerbaıjandyq BAQ armıan shekarashylary oq atqannan ázerbaıjandyq áskerı qyzmetker jaraqat alǵany týraly aqparat taratqan. Bul málimdemeden keıin Armenııanyń áskerı polıtsııasy atysty toqtatý rejımin buzýǵa jol bermeý jáne arandatýshylyqqa boı aldyrmaý týraly qorǵanys mınıstriniń naqty buıryǵy bar bolǵandyqtan oqıǵaǵa qatysty tergeý bastalǵany týraly málimdeme jasady. Osylaısha, buıryqty buzý faktisi anyqtalǵan jaǵdaıda bul quqyqtyq saldarǵa ákep soǵady. Osyǵan qaramastan, kelesi kúni tańerteń Ázerbaıjan armıan pozıtsııalaryna jappaı oq jaýdyryp, saldarynan tórt adam qaza tapty», - dep habarlady premer-mınıstr Nıkol Pashınıan.

Onyń aıtýynsha, oqıǵalardy sıpattaý Ázerbaıjannyń Armenııa Respýblıkasyna qarsy áskerı kúshteý saıasatyn ustaný nıeti ózgerissiz qalǵanyn tanytyp otyr. 

«Bizdiń áserimizshe, Ázerbaıjan transshekaralyq turaqtylyq pen qaýipsizdikti qamtamasyz etý máselesine eshqandaı qyzyǵýshylyq tanytpaıdy. Máselen, 2022 jyly shekara qaýipsizdigin qamtamasyz etý máseleleri de shekarany mejeleý komıssııalarynyń mandatyna engizý kerek dep kelisilgen. Osy kelisimge sáıkes, Armenııa Respýblıkasy komıssııalar kelisimge sáıkes sonyń ishinde shekara qaýipsizdigine qatysty máseleler boıynsha jumys isteıdi dep shamalap, Armenııa men Ázerbaıjan arasyndaǵy Memlekettik shekarany mejeleý jáne shekara qaýipsizdigi máseleleri boıynsha komıssııa qurdy. Al Ázerbaıjan kelisimderge qaıshy, qaýipsizdik quramdas bóligin qospaǵanda, óz komıssııasyn Ázerbaıjan men Armenııa arasyndaǵy memlekettik shekarany mejeleý jónindegi memlekettik komıssııa dep atady», - dep basa aıtty Armenııa Mınıstrler kabınetiniń basshysy.

N.Pashınıannyń aıtýynsha, Armenııanyń bul máselege qatysty ustanymy kelesideı: Armenııa men Ázerbaıjan arasyndaǵy shekarany kartada jáne jerde jańǵyrtyp, eki jaqtyń áskerin shekaraǵa shyǵarý kerek. Osylaısha, eger shekaralardy qaıta shyǵarǵannan keıin, áskerler shekaranyń teris jaǵynda ekeni anyqtalsa, eki jaq ta áskerlerin mejeleý syzyǵynan tys shyǵarýy kerek. Nıkol Pashınıan Armenııanyń osy másele boıynsha kelisilgen qaǵıdattar negizinde naqty sheshimder qabyldaýǵa daıyn ekenin taǵy da qýattady.

«Qandaı prıntsıpter týraly aıtyp otyrmyz? 1991 jylǵy Almaty deklaratsııasynyń negizinde Armenııa men Ázerbaıjan bir-biriniń aýmaqtyq tutastyǵyn moıyndaıtyny týraly halyqaralyq platformalarda jarııalanǵan jazbasha kelisimder. Almaty deklaratsııasy shekarany mejeleý protsesiniń saıası negizine aınalýy tıis. Bul degenimiz, biz negizinen tehnıkalyq jumystardy atqarýymyz kerek: 1991 jylǵy jaǵdaı boıynsha Armıan KSR men Ázerbaıjan KSR arasyndaǵy de-ıýre shekaralardy kartalarda jáne jerde jańǵyrtý. Shekarany delımıtatsııalaýdyń eki nusqasy bar. Birinshiden: biz búkil shekarany mejelep jatyrmyz. Ekinshiden: shekarany bólikterge bólip, shekarany bólikterge mejeleı bastaımyz. Joǵaryda atalǵan qaǵıdalar aıasynda eki nusqa da bizge qolaıly. Biraq bizge Ázerbaıjan da bul nusqadan qashqaqtaıtyn sııaqty kórinedi. Bizdiń taldaýymyz kórsetkendeı, munyń bir sebebi bar, mysaly, Armenııa Respýblıkasyna qarsy keń aýqymdy soǵys bastaý múmkindigimen shekaranyń kez kelgen bóliginde áskerı operatsııany bastaý», - dedi N.Pashınıan.

Armenııa men Ázirbaıjan arasyndaǵy shekara mejelengen joq. 2022 jyly taraptar shekarany mejeleý máseleleri boıynsha komıssııalar qurdy. Komıssııa tóraǵalarynyń – eki eldiń premer-mınıstrleriniń orynbasarlarynyń sońǵy eki kezdesýi (barlyǵy alty kezdesý ótti) 2023 jyldyń qarashasynda jáne 2024 jyldyń qańtarynda eki el shekarasynda ótti. Shekarany mejeleý máselelerin sheshýmen qatar, elder arasynda sheshilmegen anklavtar/eksklavtar máselesi de bar.

Сейчас читают
telegram