«Naýryzǵa daıyndyǵymyz qalaı?» - baspasózge sholý
«Egemen Qazaqstan» gazeti búgingi sanynda «Aqmaral Arystanbekova: Saıası úderister jahandaný yqpalymen aıqyndalady» degen taqyryppen Qazaqstan Respýblıkasy Syrtqy ister mınıstrliginiń Erekshe tapsyrmalar jónindegi elshisi A. Arystanbekovamen aradaǵy suhbatty jarııalady. «Qazaqstan Respýblıkasynyń 2014-2020 jyldarǵa arnalǵan Syrtqy saıasat tujyrymdamasynda Otanymyzdyń «Qazaqstan-2050» Strategııasy negizinde qarqyndy ekonomıkalyq damýymen, saıası turaqtylyǵymen, baıypty syrtqy saıası baǵytymen erekshelenetin qalyptasqan memleket retindegi basty qaǵıdattary, maqsattary, mindetteri men basymdyqtary anyqtalǵan. Sondaı-aq, Qazaqstan syrtqy saıasatynyń kópvektorly, teńgerimdi qaǵıdattary men elimizdiń ulttyq múddelerin tabandy qorǵaýǵa negizdelgen sabaqtastyǵy qýattalǵan. Memleket basshysynyń shet memlekettermen qarym-qatynasty halyqaralyq quqyq normalary men qaǵıdattaryna negizdegen bul syrtqy saıası baǵyty táýelsizdik jyldary boıynda Qazaqstandy halyqaralyq qatynastardyń tolyq quqyly jáne jaýapty qatysýshylary qataryna qosty», - deıdi Erekshe tapsyrmalar jónindegi elshi.
***
«Qazaqstanda «monstr-mınıstrlik» bar eken. Ekonomıkaǵa da jaýapty, bıýdjetke túsetin trıllıondaǵan qarjyny bólýmen de aınalysatyn mınıstrlikti keshe depýtattar osylaı atady», - dep jazady «Aıqyn» basylymy búgingi sanyndaǵy «Monstr-mınıstrlik» qarjyǵa qadaǵalaý jasaı ala ma?» atty maqalasynda. Bul kúni «Úkimet saǵaty» aıasynda Ekonomıka jáne bıýdjettik josparlaý mınıstri Erbolat Dosaev Májilis aldynda esep bergen bolatyn. Ol qalaýlylarmen birqatar qyzyqty jańalyqtarymen de bólise ketti. Ótken aıda Aqordada ótken Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda Prezıdent Nursultan Nazarbaev Ulttyq qordan «ekonomıkaǵa shuǵyl kómek kórsetý úshin» orasan zor kólemde qarjy bólinetindigin jarııa etken bolatyn. «Men ekonomıkany «uzyn» aqshamen, ósimmen qamtamasyz etý úshin uzaqmerzimdi kredıtterge 1 trıllıon teńge bólý týraly sheshim qabyldaımyn», - dedi Elbasy. El Úkimeti osy trıllıondyq qarjy tasqynyn qaı arnalarǵa buratynyn aıqyndapty. «Búginde Úkimet pen Ulttyq bank 1 trıllıon teńge bólý boıynsha aldyn ala jumysty aıaqtady, ol Prezıdenttiń nazaryna usynyldy. Biz osy qarjy paıdalanylatyn birneshe baǵytty anyqtadyq», - dep habarlady Erbolat Dosaev.
Osy basylymda « 5 myń jumys orny ashylady» degen maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. «Nur Otan» partııasynyń 15 jyldyǵy kúni respýblıkalyq qoǵamdyq qabyldaýda Memleket basshysynyń «Qazaqstan joly - 2050: Bir maqsat, bir múdde, bir bolashaq» halyqqa Joldaýyndaǵy berilgen tapsyrmalardy oryndaý maqsatynda múmkindigi shekteýli jandarǵa áleýmettik qoldaý kórsetý máselesine arnalǵan selektorlyq keńes ótti. Osyǵan oraı elimizdegi jetekshi partııa «Nur Otannyń» - «Kedergisiz keleshek» jobasy múmkindigi shekteýli jandardyń ómir sapasyn arttyrýǵa baǵyttalmaq. Atalǵan jobany tórt baǵyt boıynsha júzege asyrý josparlanǵan: múgedekterdi turaqty eńbek ornyna jumysqa turǵyzý; múmkindigi shekteýli adamdarǵa kedergisi joq jaǵdaı jasaý; qoǵam men bıznestiń nazaryn múgedekterdiń máselesine aýdarýǵa baǵyttalǵan turǵyndardy aqparattandyrý jumysyn kúsheıtý; múgedekterdiń quqyǵyn tıimdi júzege asyratyn quqyqtyq alań qurý. Joba sheńberinde 2014 jyldyń sońyna deıin 5 myń múgedekti jumysqa ornalastyrý qarastyrylǵan. Onyń syrtynda Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi men ákimshilikterdiń aqparatyna sáıkes ústimizdegi jyly 5 myń múgedekti jumysqa turǵyzatyn eńbek orny qurylady.
***
«Reseıdiń qıyr soltústiginde, Taıganyń tereń túkpirinde Norılsk qalasynyń baryn ekiniń biri biledi. Búgingi jurt ony belgili kásipker,osy óńirdiń gýbernatory bolǵan, Anglııanyń «Chelsı» fýtbol klýbynyń ıesi Roman Abramovıchpen ǵana baılanystyrady. Al onyń kezinde keńestik temir rejım saıası jáne áskerı tutqyndardy adam tózgisiz jaǵdaıda ustaǵan «Norılsk» eńbekpen túzeý kolonııasynan qalǵan belgi ekeni eshkimdi kóp mazalaı qoımaıdy», - dep jazady «Ana tili» gazeti sońǵy sanynda. Keıbir derekterge qaraǵanda, munda 1935-1956 jyldar aralyǵynda (1956 jyly lager jabylǵan) 300 myńnan 500 myńǵa deıin sottalǵan saıası tutqyndar jazasyn ótegen. Olardyń arasynda Lev Gýmılev, Davıd Kýgýldtınov, Nıkolaı Kozyrev sııaqty asa tanymal adamdar da boldy. Saıası tutqyndar tiziminiń birinde Oljas Súleımenovtiń ákesi Omarhan Súleımenovtiń aty-jóni de júr. Bul jaıynda «Taıgada qazaqtyń taǵdyry bar» degen maqaladan oqı alasyzdar.
Osy basylymda «Naýryzǵa daıyndyǵymyz qalaı?» degen maqala jarııalandy. Ulyq merekemiz - Ulystyń uly kúni Naýryz merekesine, dálirek aıtsaq, bir aıǵa jeter-jetpes ýaqyt qaldy. Ánsheıinde Jańa jylǵa daıyndyqty erterek bastap, shyrsha tigýdi mindetteıtin ákim-qaralar ázirshe tym-tyrys. Ulystyń uly kúnin naýryz aıynyń ortasyna qaraı sezine bastaıtyn halqymyz da qystyń yzǵarynan, Jańa jyldyń kóńil-kúıinen áli de aıyǵa almaı júr. Bul maqalada ókinishke oraı elimizde áli kúnge Naýryz merekesin toılaýdyń naqty baǵdarlamasy joq ekeni aıtylady. ***
«Ekspress K» basylymynyń jazýynsha, Aqmola oblysynda sheteldik azamattar asyryp alǵan kóptegen balalardyń taǵdary belgisiz bolyp otyr. Olardyń barlyǵy sheteldik uıymdar arqyly rásimdelgen kórinedi. 1999 -2011 jyldar aralyǵynda Aqmola oblysynan shetel azamattary 441 balany asyraýǵa alǵan. 2003 jyldyń ózinde 52 bala shetel asyp ketken. Ókinishke qaraı, bul balalardyń taǵdyry jaıynda eshkim bilmeıdi eken. Bul jaıynda basylymnyń búgingi sanyndaǵy «Vozvratý ne podlejat» degen maqalada berilgen.
