Naýryzdy burynǵy parsylardyń senimine saı toılaý ıslam dinine qaıshy - QMDB
Alaıda, Naýryz merekesi qazaq elimen bite qaınasqan mereke retinde sharıǵatymyzǵa qaıshy kelmeıdi. Ulystyń uly kúnin toılaý - ejelden túrki jurtynda bar dástúr. «Ulttyq merekemiz - áz Naýryzdy el musylmandarynyń toılaýy durys pa, bul sharıǵatqa qaıshy emes pe?» degen ınternettegi oqyrmannyń saýalyna jaýap bergen Qazaqstan Musylmandary dinı basqarmasynyń Sharıǵat jáne pátýa bólimi meńgerýshisiniń orynbasary Sansyzbaı Qurbanuly osylaı jaýap beredi.
«Kóshpeli qazaq órkenıetiniń ulttyq nyshandarynyń biri - Naýryz merekesi. «Naýryz» sózi - zoroastrızm seniminde bolǵan parsy eliniń tilinen aýdarǵanda «jańa kún» degen maǵynany bildiredi. Bul meıramnyń shyǵý tarıhyn keıbir ǵalymdar zoroastrızmmen, otqa tabynýmen baılanystyrsa, keıbir tarıhshylar Parsy patshalyǵynyń joryqtarymen baılanystyrady. Zoroastrızm senimi boıynsha jaqsylyqtar jaryqtan, jamandyqtar qarańǵylyqtan bastaý alady. Naýryz merekesin 22-si kúni toılaý sebebi, jamandyqtyń bastaýy - túngi qarańǵylyqtyń jińishkerip, kúndizgi jaryqtyń uzarýy, zoroastrızmdegi jaryq jaqsylyqtyń bastaýy retinde kórinis tapqan. Bul senimde ot jaryq kózi sanalyp, erekshe qurmet kórsetilgen. Naýryzdyń 21-i kúni otty alaýlatyp jaǵyp, jańa jyldy qarsy alǵan. Qazirgi kúnde de parsy tektes ulttar Naýryz meıramynda otty jaǵyp, pále jaladan tazarý retinde ústinen sekirip jatady. Al, bizdiń ultymyzdyń Naýryz merekesinde otty alaýlatyp jaǵýdy úrdisten úzgen. Sebebi, otqa tabyný ıslam senimi boıynsha Allaǵa serik qosý bolyp tabylady. Qazirgi tańda naýryz meıramy - dinı mereke emes, ulttyq mereke retinde toılanady. Bul qalyń qystan aman-esen shyǵyp, kún nuryna bólenip, jańa jyldy qarsy alý merekesi. Naýryz merekesinde kórisken jandar bir-birin qushaq jaıa qarsy alyp, ıgi tilekter aıtady. Al ıslam dininde negizgi meıram oraza aıt pen qurban aıt bolyp sanalady. Naýryzdy burynǵy parsylardyń senimindeı etip toılaý ıslam dinine qarama-qaıshy», - dep saýalǵa jaýap qaıtarǵan S. Qurbanuly.
Áziret Sultan meshitiniń resmı saıtyndaǵy jaýapqa qaraǵanda bizdiń qazaq halqymyzǵa ıslam dini sonaý Qarahan memleketi kezinen engeni anyq. Naýryz merekesi qazaq elimen bite qaınasqan mereke retinde sharıǵatymyzǵa qaıshy kelmeıdi. Ulystyń uly kúnin toılaý - ejelden túrki jurtynda bar dástúr.
«Máselen, elimizdiń batys óńirinde kúni búginge deıin jalǵasyn taýyp kele jatqan «Kórisý» degen dástúr bar. «Kórisý» dástúri Naýryzdyń 14-inde toılanady. Bul dástúr boıynsha qystyń kózi qyraýda, sharýanyń jaıymen júrip qalǵan aǵaıyn kóktem shyǵyp, maldyń aýzy kókke tıip, aldy-arty keńeıgennen keıin amandyq-saýlyq surasyp, bir-birine sálemdese barady. «العرف محكم» «Ádet-ǵuryp» fıqh qaǵıdasy boıynsha, eldiń burynǵy salt-dástúrleri ıslam negizderine qaıshy kelmeı, qoǵamdyq qatynasty oń rettegen bolsa, bul salt-dástúrler saqtalady. Búgingi dástúrimizdegi Naýryz merekesiniń ıslamǵa eshqandaı alabótendigi joq. Burynǵy Naýryz merekesin ot jaǵyp qarsy alýshylyq dástúrimizden áldeqashan shyǵarylyp tastalǵan. Al, qazirgi qazaq qaýymynyń toılap júrgen Naýryz merekesinde qystan kúızelip shyqqan eldiń kóńilin kóterý men qazaqı qundylyqtarymyzdy jandandyryp, kókpar berip, at shaptyryp, palýandar kúresin ótkizip, án-jyr, aıtys-terme uıymdastyrylyp, arazdasqan adamdar osy kúni tatýlasyp, bir-birine jaqsy bata berisip, «ulys oń, aq mol bolsyn» degen sııaqty izgi tilekterimen qaýyshyp jatady. Paıǵambarymyzdyń (s.a.ý) hadısinde «Amaldar nıetke baılanysty...» dep aıtylǵan. Bizdiń nıetimiz otqa tabyný emes, salt-dástúrlerimizdi jańǵyrtý maqsatynda, ony saqtaı otyryp, keleshek urpaqqa jetkizý. Alla tolyq bilýshi», delingen sarapshy jaýabynda.
