«Naýryzbaı batyr» atty úsh tomdyq eńbek jaryqqa shyqty
Úsh tomdyq eńbektiń biri - «Shapyrashty Naýryzbaı batyr» atty tarıhı-derekti roman, avtory - jazýshy-zertteýshi Baqytıar Ábildauly. Bul týyndyda Naýryzbaı batyrdyń jońǵarlarǵa qarsy kúreste tanylǵan biregeı tulǵasy shynaıy sýrettelgen. El qorǵaǵan uly tulǵanyń ómiri men erlik jolyn zertteýde avtor el aýzyndaǵy ańyz áńgimelerdi, dastandardy muraǵat derekterimen oraılastyra bilgen. Roman 423 betten, 27 baspa tabaqtan turady.
Kelesi bir tomdyqqa aqyn, halyqaralyq Jambyl jáne Muqaǵalı atyndaǵy syılyqtardyń laýreaty Nesipbek Aıtulynyń «Shapyrashty Naýryzbaı» atty poemasy engen. Bul týyndy QR Ulttyq Ǵylym akademııasynyń akademıgi, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Seıit Qasqabasovtyń alǵysózimen jarııalanyp otyr.
Sondaı-aq sýretshiler Muhtar Egizekovtiń, Bekejan Mamajanovtyń, Nurjan Qarymsaqovtyń, Dáýren Qasteevtiń, Baqythan Myrzahmetovtyń, Valerıı Krestnıkovtyń, Marat Beısembaevtyń, Meıirjan Nurǵojınniń maıly boıaýmen salǵan tarıhı taqyryptaǵy kartınalary osy jınaqtan oryn alǵan. Naýryzbaı batyrdyń eskertkishi men Degeres jerinde boı kótergen kesenesin, onyń ornalasqan aımaǵyn beınelegen fotosýretter de berilgen. Osy tulǵaǵa arnalǵan án men mýzykalyq týyndy notalarymen qosa jarııalanǵan. Osy tomnyń ekinshi bóliginde atalǵan poema jáne N.Aıtulynyń shyǵarmashylyǵy týraly ǵalymdar Baqtybaı Qasymbekov, Serikbaı Nurǵısaev jáne Darhan Qydyráli, jýrnalıst Jaqypjan Nurǵojaev, aqyn Ahmet Kendirbekuly, jazýshy Nesip Júnisbaıuly aıtqan oı-pikirleriniń toptamasy oqynman nazaryna usynylǵan.
Nesipbek Aıtuly osy poemasynda qazaqta el qorǵaǵan batyrlar kóp bolǵanyn, solardy jyrǵa qosýǵa bekingenin aıta kelip: «Batyrlar tolarsaqtan qan keshipti, Keshegi Abylaıdyń zamanynda» degen oılarmen bastalady. Týyndyda jaýdy tize búktirgen Naýryzbaı batyrdyń erlikteri baıandalady. Bul poema qazirgi Qazaq eliniń kók týynda sol batyrlar júrgeniniń lúpili bar degen oılarmen túıindele kelip:
«Halyqtyń umytylmas qan keshkeni, Namystyń Naýryzbaıdaı narkeskeni. Dástúrin jalǵastyryp babalardyń, Urpaqtyń el qorǵaıdy arda óskeni.
Qaı zaman uly shaıqas toqtaǵaly, Qozdaıdy, kóne tarıh shoqtanady. Jatqany Degereste - ánsheıin sóz, Túsken joq alyp batyr attan áli!..» degen asqaq rýhty joldarmen aıaqtalady. Atalǵan toptamanyń úshinshi kitabynda Naýryzbaı batyrǵa arnalyp ótken ǵylymı-praktıkalyq konferentsııanyń materıaldary iriktelip berilgen. Sonyń ishinde memleket jáne qoǵam qaıratkeri Myrzataı Joldasbekov, jazýshylar Smaǵul Elýbaı, Ýálıhan Qalıjanov, Naǵashybek Qapalbekuly, Jabal Erǵalıev, Joldasbaı Turlybaev jazǵan Naýryzbaı batyr týraly maqalalary toptastyrylǵan. Sonymen birge belgili ǵalymdar Mámbet Qoıgeldıev, Ǵarıfolla Esim, Janǵara Dádebaev, Namazaly Omashev, Aryqbaı Aǵybaev, Zýfar Seıitjanov, Saǵatbek Medeýbekuly, Serikbaı Nurǵısaevtar óz eńbekterinde batyrdyń ómir súrgen ortasy, tarıhı kezeń jaıly tolyǵyraq toqtalǵan. Bul kitap tarıhshylar men jas zertteýshiler úshin qundy eńbek bolyp tabylatyny sózsiz. Sondaı-aq osy jınaqqa aqyndar Baýyrjan Jaqyp pen Aqan Ábdýálıevtiń Naýryzbaı batyrǵa arnaǵan jyrlary enip otyr. Atalǵan úsh tomdyqtyń redaktsııasyn basqarǵan ekonomıka ǵylymdarynyń doktory, professor, QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty Serikbaı Nurǵısaev: «Naýryzbaı batyr» atty osy úsh tomdyq eńbek Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵy aıasynda jaryqqa shyǵyp otyr. Elimizdi, jerimizdi qorǵaǵan batyrlardyń erligin keler urpaq bilýi tıis. Batyr týraly jazylǵan dúnıelerdiń basy biriktirilip, úsh tomdyqqa endi. Bul halqymyzdyń rýhanı baılyǵyna qosylǵan bir úles dep oılaımyn»,- dedi.
