Naýryz: Málim de beımálim qundylyqtar týraly mamandarmen suhbat
Zúbaıda Suraǵanova, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty
«Naýryz merekesi 3 qaǵıdaǵa negizdelgen. Birinshi qaǵıda – jańǵyrý. ıAǵnı, tabıǵat jandanady jáne aınaladaǵy sol ózgeristerge sáıkes adamdar da beıimdele bastaıdy.
Ekinshi qaǵıda – bul tepe-teńdik. Bul uǵym tek kún men túnniń teńelýine ǵana qatysty emes, ol adamdar arasyndaǵy, jalpy qoǵamdaǵy teńdik degen maǵynany da kózdeıdi. Sebebi Ulystyń uly kúni adamzatty kúndelikti kúıbeń tirshilikten demaltyp, kóterińki kóńil-kúı syılap, barlyǵyn bir ortaǵa toǵystyratyn kúshke ıe.
Úshinshi qaǵıda – ıgilik. ıAǵnı, bul prıntsıpke saı, adamdar jaǵdaıy tómen otbasylar, kúsh-qýaty kemigen qarttarǵa jáne ózge de kómekke muqtaj jandarǵa qol ushyn sozýy qajet.
Bul úsh qaǵıda tabıǵatpen adamzattyń arasyndaǵy tylysym baılanystyń baryn kórsetedi. Osynyń aıqyn bir dáleli – qazaq halqynyń ulttyq ashanasy. Ár ázirlenetin astyń nári men máni erekshe. Bul ásirese, Naýryzda usynylatyn taǵamdarda aıryqsha baıqalady. Birinshi kezekte atap ótkim keletin Naýryz dastarhanyndaǵy taǵam - selt etkizer. Atalǵan as dástúr boıynsha áz Naýryz meıramynda jastar qaýymyna usynylǵan. ıAǵnı, ol jaqynda úılengen er azamattar men taıaýda turmysqa shyqqan qyz-kelinshekter bolýy múmkin. Sondaı-aq bul rásimge 15 jastan asqan boıdaq er jetken jigitter men boıjetken qyzdar da qatysatyn bolǵan. Áıelder qaýymy er azamattarǵa osy dámdi usynady, al erler oǵan alǵys retinde syılyq syılaıdy. Selt etkizer urpaq jalǵaý,er azamatpen áıel arasyndaǵy tabıǵı gendirlik baılanysty nyǵaıtý maqsatynda ázirlenetin as.
Ekinshi taǵam - bel kóterer dep atalady. Ózbekáli Jánibekovtyń tarıhı jazbalaryna sáıkes, bel kóterer taǵamy ógiz etinen daıyndalatyn bolǵan. Sebebi túrki ańyzdaryna saı, ógiz – ol qys mezgiliniń, qataldyq pen birbetkeıliktiń sımvoly. Qys mezgili de qatty bolady jáne uzaqqa sozylady emes pe?! Sondyqtan kóktem shyǵýy úshin ógizdi qurbandyqqa shalý qajet. Bel kóterer HH ǵasyrdyń birinshi jartysynda Ońtústik Qazaqstan aýmaǵynda ázirlengen degen derekter bar. Taǵam óte joǵary kalorııaly, jumsaq ári dámdi. Bel kótererdi ázirlep, ony kishkentaı balalar arqyly jasy úlken týys-týǵandarǵa berip jiberetin bolǵan. Al úlkender qaýymy óz kezeginde asty ákelgen balalarǵa «Alǵys bata» oqyp, jańa jylǵa izgi nıetpen tilek bildirgen.
Naýryzda daıyndalatyn taǵy bir taǵamǵa toqtala ketsem. Onyń ishinde kem degende 7 dám bolýy kerektigin barlyǵy biledi. Degenmen men bul astyń ózge mán-mańyzyn atap óteıin. Máshhúr Júsip Kópeevtiń derekteri boıynsha, naýryz kójege qystan qalǵan et jáne mindetti túrde jańa soıylǵan maldyń eti qosylatyn bolǵan. ıAǵnı, eski men jańany, qyzyl (et) men aqty (sút ónimderi) baılanystyra otyryp ázirlegen. Tabıǵat beretin dáminiń barlyǵy osy taǵamǵa qosylady. Máselen, burynǵy kezeńde kóshe bolyp toılaǵanda, onda ár úı ıesi óz naýryz kójesin jeke ázirlep, barlyǵy bir qazanǵa quıǵan. Keıin barsha turǵyn jınalyp, sol ortaq qazannan tamaqtanǵan. Bul birinshiden, tabıǵattyń bizge beretin barlyq ónimin biriktire paıdalaný mánin kózdese, ekinshiden, taǵamdy birlese jasaǵan adamdardyń birligin kórsetedi.
Biz osy merekeniń mol fılosofııalyq mańyzyn túsinip, tarıhyna qaıta oralýymyz kerek. Osy álemde ómir súrip jatqanymyzǵa jáne tabıǵattyń bergen syıyna rıza bolý kerekpiz dep oılaımyn. Biz kúnge, sýǵa, jerge tabynýymyz kerek. Bul rásimderden uıalýdyń qajeti joq. Meniń oıymsha, munyń barlyǵyn qalpyna keltirý oryndy.
Aqan Ońǵaruly, arheolog, «Halyq qazynasy» ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń basshysy
Naýryz merekesiniń tarıhyqola dáýirinen bastaý alady. Oǵan dálel – arheologııalyq eskertkishter. Naýryz dúnıesiniń barlyǵy – bul tikeleı kún jáne ot kýltimen baılanysty. Tipti kerek bolsa, «Qazan kóterý» degen saltpen sabaqtasyp jatyr.
Bizdiń jyl sanaýymyzǵa deıingi IV ǵasyrlarda Ústirt pen Mańǵystaýda ulýtastan (rakýshka) hramdar salynǵan. Zertteý nátıjeleri kórsetkendeı, bul oryn tek maýsymdyq qana rásimder oryndaıtyn jer bolyp esepteledi. Tabylǵan jalań kúmbezdikeshenniń jalpy dıametri 20 metr, al bıiktigi 7 metrdi quraıdy. Oǵan tóte jol arqyly kire almaısyz. Onyń ishine ený úshin bıik qyrǵa shyǵyp, keıin tómenge túsesiz. Qurylymǵa shamamen 10 adam syıady. Al negizgi adamdar syrtta bolady. Osyny biz on jyl zerttedik. Nátıjesinde abyzdyń ǵana ishke kirgenindigin, ortada ot jaǵylyp, jalań kúmbezdegi shaǵyn oıyq arqyly tútin shyqqan kezde ǵıbadathananyń syrtynda qalǵan rásimderdiń oryndalǵandyǵyn anyqtadyq.
Tolyǵymen qazba jumystaryn jasaǵan kezde atalǵan jerden shuńqyrlar kóp shyqty. Shuńqyrlardan dalalyq jabaıy ańdar men qolda ustaǵan maldyń súıekteri tabyldy. Sondaı-aq túrli qural-jabdyqtardyń qaldyqtary shyqty. ıAǵnı, bul derek sol dáýirlerdegi adamdardyń jabaıy janýarlar men mal etterin jegendigin, jep bolǵannan keıin arnaıy rásim oryndap, keıin súıekterdi shuńqyrǵa tastap, keıbir jerinde órtep, keıbir jerinde adam aıaǵy baspaıtyndaı etip kómip ketkenin dáleldep otyr. Árıne, munyń barlyǵy kún men ot kýltine tikeleı baılanysty. Qazaqta eski jyl esirkesin, jańa jyl jarylqasyn degen sóz bar. Sol sııaqty erte dáýirlerde de adamdar barlyq bále artta qalsyn degen nıetpen kóktem shyǵa oı men qyrda qystap qalǵandar jınalyp, úlken uıytqy jasap, osy jerde rásim ótkizgen.
Al endi qazirgi tańdaǵy munyń sarqynshaǵy – Otpan taý. ıAǵnı, Otpan taýdyń basyna ot jaǵady, halyqtyń barlyǵy jınalady, bir-birimen kórisip, naýryz kóje ishedi.
Serik Erǵalı, mádenıettanýshy
Bes myń jyldyq tarıhy bar Naýryzdyń tasqa qashalǵan, petroglıfge bederlengen kýáligin taptyq. Eshqandaı elde, halyqta jańa jylǵa qatysty mundaı kýálik joq.
Osy oraıda, Naýryz merekesinde kórinis tabatyn, biraq mán-maǵynasy kópshilikke beımálim ulttyq qundylyqtar týraly aıtpaı ketýge bolmaıdy. Sonyń biri – altybaqan ǵurypy. Altybaqandy sovettik etnografııa ulttyq oıyn dep keldi. Oıyn bolsa, onda onyń erejesi bolýy kerek. Al munda ereje joq. Demek bul oıyn emes. Bul kún men túnniń teńelýine baılanysty ǵuryp. Altybaqannyń bir basynda boıjetken, ekinshi jaǵynda erjetken jigittiń terbelýi – bireýi kúnniń, bireýi aıdyń belgisi. Osylardy terbetý arqyly – ǵalamdyq úılesimdi pash etý. Altybaqan tek qazaqtarda naqty saqtalǵan. Qyrǵyz jáne hakas halyqtarynda da bar, biraq olar umytqan. Bizge qarap qaıta qalypyna keltirip jatyr.
Byltyr Altyn Ordanyń 750 jyldyǵy boldy. Odan birneshe jyl buryn men reseılik saıttan bizdiń Altyn Ordanyń aqsúıekteri Naýryz kezinde kıgen «Naýryz bórikti» taptym. Endi ony qalypyna keltirýimiz qajet.
Budan bólek, zertteý jumystary nátıjesinde tabylǵan qazaq halqynyń ulttyq ashanasyna qatysty derekter de jetkilikti. Qazaqtyń dáminen quralǵan 3 deńgeılik álem bar. Osyny dáripteıtin «Naýan» degen taǵamdyq sóreni qalpyna keltirdik. 3 beldeýlik álem – ol joǵarǵy, ortańǵy jáne tómengi álem. Mysaly qazaqta et ónimderin «qyzyl», sútten jasalǵan taǵamdardy «aq», kókónis, jemis-jıdekti «kók» deıdi. «Naýannyń» úsh sóresine osy atalǵan taǵamdardy salyp, dastarhanǵa qoıady. Aınalasyna baýyrsaqty shashyp tastaıdy. Baýyrsaq eshqashan qazaqtyń dastarhanynda shektelip, ydysqa salynbaǵan. Sebebi baýyrsaq kúnniń sáýlesiniń, jaryqtyń belgisi.
Jádı Shákenuly, jazýshy, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń múshesi
Naýryzda jasalatyn, biraq qazir sırek kezdesetin salt-dástúrlerdiń biri - «Bulaqtyń kózin ash» dep atalady. Atalǵan dástúrdiń mazmunyn týra maǵynasynda qabyldasaq, árıne ol bulaqtyń kózin ashý, shyqpaı jatqan sýdy shyǵarý degen mándi bildiretini ras. Al degenmen mundaǵy negizgi oıdyń sananyń, joldyń, ımandylyqtyń bastaý kózderine qaratylyp aıtylǵanyn kóbimiz áli tolyq uǵyna almaı júrmiz. Bul dástúr Naýryzda urpaǵymyzǵa kórsetetin úlgimizben dáripteıtin danalyǵymyzdy qamtıtyn, fılosofııalyq máni mol dúnıe. Ulystyń uly kúni aǵash otyrǵyzý, qorshaǵan ortamyzdy taza ustaý, balamyzǵa aıtatyn aqylymyz ben naqylymyz sııaqty san taraýly bilimdi osy bulaqtyń kózin ash dástúri qamtıdy. Bulaqtyń sýy kólge, teńizge, odan ári muhıtqa baryp quıatyny sııaqty bul dástúrdiń negizinde alynǵan Naýrzdyń álippelik saýatyna qatysty qundylyqtar keler urpaqqa jete beredi.
Qazaq halqynyń jan-dúnıesi ejelden tabıǵatpen tynystas. Mysaly ejelgi túrki dáýirindede Naýryz merekesi toılanǵan. Túrkiler bul meıramdy ózderiniń dúnıetanymyna saı ótkizgen. Eń qarapaıym bir mysal keltireıin: ol kezeńde ókshesi joq, basyna eshqandaı temir qaǵylmaǵan, jumsaq bylǵary teriden tigilgen aıaq kıim kıetin dástúr bolǵan. Ol ne úshin?! Eger qatty aıaq kıimmen atqa minseń, attyń baýyryn jaralaısyń, jerde júrseń jerdiń shóbin, kógin jaralaısyń. Sondyqtan shópti qıma, kópti qıma degen dúnıetanymǵa baılanysty osy dástúrdi saqtaǵan. Bul bizdiń tabıǵatpen egiz ekenimizdiń bir kórinisi.
