Naýryzkójeniń densaýlyqqa qandaı paıdasy bar
ASTANA. KAZINFORM – Qoǵamnyń mádenı-tarıhı muralarǵa degen yqylasy zaman kelbetine tikeleı áser etedi. Mysaly, salaýatty tamaqtanýǵa kóshýge qatysty trendter tek tabıǵı ıngredıentter qoldanylatyn dástúrli qazaq taǵamdaryna degen yqylasty arttyrdy. Nýtrıtsıolog maman Elena Ýshanskaıa dástúrli taǵam Naýryzkóje men qurttyń densaýlyqqa qanshalyqty paıdaly ekenin aıtyp berdi.
Onyń aıtýynsha, Naýryzkójedegi barlyq jeti túrli taǵam bir-birimen jaqsy úılesedi jáne birge paıdaly jáne qorektik ónim bolyp shyǵady.
«Bul taǵam joǵary bıologııalyq qundylyǵymen erekshelenedi jáne gıpovıtamınozdyń aldyn alý maqsatynda barlyǵyna ishýge keńes beriledi», – deıdi Elena Ýshanskaıa agenttik tilshisine bergen suhbatynda.
Mamannyń aıtýynsha, Naýryz kóje quramyndaǵy dándi daqyldar kúsh-qýat beredi, júıke júıesi men júrektiń jumysyna paıdaly áser etetin V tobyndaǵy dárýmender kózi bolyp sanalady. Al et quramynda tolyq aqýyz, maılar, temir, myrysh, mys sekildi mıneraldy elementter, sýda jáne maıda erıtin dárýmender bar.
«Bul taǵamnyń qýyrylmaıtyny, kerisinshe qaınatylatyny ony anaǵurlym dıetalyq taǵam etedi», – dep tolyqtyrdy sarapshy.
Sondaı-aq, ıngredıentter arasynda sút nemese ashytylǵan sút ónimderiniń bolǵandyqtan, Naýryzkóje – tez buzylatyn taǵam, sondyqtan ony saqtaýǵa belgili bir talaptar qoıylady. Birinshiden, taǵamdy saqtaý kezindegi temperatýralyq rejım 6S-tan aspaýy kerek. Ekinshiden, bir kúnnen artyq saqtaýǵa bolmaıdy.
Al Naýryz kójege jıi qosylatyn qurtty kaltsıı men aqýyz kontsentraty retinde qarastyrý kerek. Ondaǵy aqýyz aǵzaǵa jaqsy sińedi, al kaltsıı súıekterdi, tis emalin nyǵaıtady jáne júrek yrǵaǵynyń elektr ótkizgishtigin, júıke ımpýlstarynyń berilýin jaqsartady.
«Qurttyń quramynda kóptegen dárýmender men mıneraldar bar jáne ol as qorytýǵa da jaqsy yqpal etedi. Biraq qan qysymy joǵary, búırek aýrýy, laktozaǵa tózbeýshiligi bar adamdarǵa qurt jeýge keńes bermeımiz. Óıtkeni tuzdyń kóp mólsherinen isiný paıda bolady», – dep túsindirdi nýtrıtsıolog.
Elena Ýshanskaıa kóktemde qalaı durys tamaqtaný kerektigin aıtty jáne qatań dıetalar ustanýǵa bolmaıtynyn, óıtkeni aǵzaǵa vıtamındi kóptep qabyldaý keregin jetkizdi.
«Sondyqtan kóktemgi ratsıondy múmkindiginshe ártúrli etý kerek. Munda árıne, Garvard tabaqshasy nemese durys tamaqtaný tabaqshasy prıntsıpin qoldanýǵa keńes beremin. Sondaı-aq, baǵdarsham ustanymyn qosý usynylady. ıAǵnı, dıetada túrli tústi taǵamdardy, kókónisterdi, jemisterdi kóp qoldanyp, kúndelikti dıetaǵa qosý kerek. Osylaısha adam tabıǵı dárýmenderdi alady», - dep túsindirdi nýtrıtsıolog.
Anyqtama: Garvard tabaqshasy prıntsıpi – dıametri 23-24 sm bolatyn jalpaq tabaqty úsh shartty bólikke bólý kerek. Tabaqtyń jartysyn kókónistermen, qalǵanyn aqýyz ónimderimen jáne dándi kómirsýlarmen toltyrý qajet.
Dáriger-nýtrıtsıolog D vıtamıniniń deńgeıin baqylaýdy, taza aýada kóbirek serýendep, sportpen aınalysýǵa da keńes beredi.
