Naýryz meıramyna amerıkalyqtardyń qyzyǵýshylyǵy zor, qatysý úshin arnaıy keledi – Almas Hamza
PETROPAVL. KAZINFORM – Kóktem merekesin - Ulystyń uly kúnin shette júrgen qazaq dıasporasynyń ókilderi de atap ótedi. Máselen AQSh-tyń Florıda shtatynda qazaq azamattary otbasylarymen jınalyp, keń dastarhan jaıyp, bul kúni ulttyq kıim kııýdi dástúrge aınaldyrǵan. Sonyń biri – Petropavl týmasy Almas Hamza. Onyń AQSh-ta turyp jatqanyna 2,5 jyl. Byltyr University of Florida joǵary oqý ornyn támamdap, halyqaralyq bıznes magıstri atanǵan azamat qazirgi ýaqytta mamandyǵy boıynsha jumys istep, tájirıbe jınap jatyr.
— Qazaqstannan barǵandar kóp pe, aralasasyzdar ma? Kezdesýlerińiz, ádette qalaı ótedi?
— Osy ýnıversıtette Qazaqstannan kelip oqyǵandar kóp boldy. Qazir Florıda shtatynda 15 shaqty jerles bar, bárimiz jaqsy aralasyp turamyz. Jıi bolmasa da, meıramdarda, is-sharalarda jınalyp, kezdesýge tyrysamyz.
Ózimiz túrli kezdesý ótkizemiz, ony uıymdastyryp, kóńildi bolýy úshin úles qosamyz. Mundaı jıyndardyń maqsaty — elge degen saǵynyshty basý, birligimizdi nyǵaıtý, josparlarymyzben bólisip, kerek bolsa kómek berý, aqyldasý.
— Naýryz merekesin toılaısyzdar ma?
— Árıne, jylda Naýryz meıramyna qatysýǵa tyrysamyz. Eń alǵash kelgen jyly Orlando qalasynda ótken merekege otbasymyzben qatysqan edik. Meıramǵa júzden astam Qazaqstan azamaty qatysty. Sol is-sharaǵa ulttyq kıim kıip bardyq. Kıiz úı quryp, ony ózimiz bezendirdik. Óte kóńildi, este qalarlyq mereke boldy. Kóptegen zııaly azamattarymyzben, osy jaqta turyp jatqan túrli sala ókilderimen, kásip ıelerimen tanystyq, oı almastyq. Bul shetelge endi kelgen bizdiń jańa ortaǵa beıimdelýimizge sep boldy.
— Ulttyq dastarhanǵa mán berile me? Et asyp, baýyrsaq pirisesizder me?
— Árıne, dastarhanǵa ulttyq taǵamdarymyz qoıylady. Et te asylady, baýyrsaq ta pisiriledi. Aıran, qurt qoıdyq. Túrki halqyna ortaq meıram bolǵandyqtan, palaý bastyryldy, ózbekterdiń dymlıamasy ázirlendi. Ásirese shetelde mundaı basqosýlardyń mańyzy, tárbıelik máni óte zor ǵoı. Balalarymyz kórip, ulttyq salt-dástúrimizdi sezinip ósedi. Bul bizdiń ajyramas bir bóligimiz, urpaqtan urpaqqa berilýi tıis.
— Bıyl Ulystyń uly kúnin toılaý josparda bar ma? Baǵdarlama quryldy ma? Naýryz kóje bola ma?
— Iıa, bıyl da Naýryz meıramyn toılaımyz, josparlap otyrmyz. Biraq Naýryzymyz Ramazan aıymen tuspa-tus kelgendikten osy jaqtaǵy qazaq qaýymy ony merekeleýdi sáýir aıyna shegerýdi usyndy. Qazir osyndaǵy qazaqtar daıyndyqty bastap kettik, qalaı ótkizemiz, ıaǵnı uıymdastyrý jumysy júrip jatyr.
— Amerıkalyqtar tarapynan bul merekege qyzyǵýshylyq bar ma?
— Naýryz meıramyna amerıkandyqtardyń qyzyǵýshylyǵy jyl saıyn artýda. Óıtkeni Ulystyń uly kúni bir shtatta ǵana emes, túrki tildes halyqtardyń ókilderi turatyn barlyq qalalarda uıymdastyrylyp keledi. Kórip, tamashalaý, qatysý úshin arnaıy keletin sheteldikter bar. Mysaly byltyr meıramǵa qazaqshaǵa sýdaı amerıkandyq kelip qatysty. Osyndaı nárselerdi kórgende qatty tań qalasyń.
— Atamekennen shalǵaıda júrgendikten tildi, salt-dástúrdi umytpaý, balalardyń boıyna sińirý mańyzdy ǵoı. Ul-qyzyńyzdyń tárbıesinde ulttyq qundylyqtarymyz shet qalyp jatqan joq pa?
— Ásirese shetelde júrgendikten balalarmyzǵa tildi úıretý, salt-dástúrdi kórsetip, aıtý úlken mindet dep bilemin. Sondyqtan da osyndaı is-sharalar qajet, olar basqa balalarmen óz tilinde aralasady, sondaı-aq kórý arqyly meıramnyń, ár saltymyzdyń mańyzyn biledi, kózqaras qalyptasady.
Al jalpy, balalarmen úıde qazaqsha sóılesemiz, kúnde Petropavldaǵy ata-ájesimen telefon arqyly beınebaılanysqa shyǵyp, ne istegenderin, ne oınaǵandaryn jarysa aıtyp beredi.
— Shalǵaıda júrgendekten elge degen saǵynysh bar ma? Eń aldymen neni ańsaısyzdar?
— Árıne, saǵynysh bar. Osy jaqta erteden turyp jatqan qazaqstandyqtarmen kezdeskende de olardyń sózinen saǵynysh baıqalady. Bizdiń ultqa tán basqany jaqyn tartý, qonaqjaılylyq jetispeıdi. Qazaqtyń toılaryn, búkil týǵan-týys bas qosatyn úlken jıyndardy saǵyndym. Balalyq, stýdenttik shaǵym birge ótken dostarymmen kezdesýlerdi saǵyndym.
— Taǵy qandaı merekelerdi atap ótesizder?
— Naýryzdan bólek Táýelsizdik kúnin de basymyzdy qosyp, atap ótýge tyrysamyz. Týǵan jerde alysta júrgen biz úshin osy eki merekeniń mańyzy zor.
Meniń oıymsha, patrıottyq sezim, elge degen saǵynysh osylaısha shalǵaıda júrgende qatty baıqalady. Sheteldiktermen áńgimeleskende elim, ulan-baıtaq jerim týraly aıtqanda erekshe bir sezimde bolasyń.
— Jerlesterińizge sizden bir tilek.
— Ulystyń uly kúni — Naýryz meıramy barsha qazaqstandyqtarǵa qutty bolsyn! Elimiz aman, jurtymyz tynysh bolsyn. Ár otbasyna bereke-birlik, molshylyq tileımin! Beıbitshilik bolyp, Qazaqstanymyz kórkeıe bersin!
