Naýryz kójeniń qandaı erekshe retseptileri bar
Naýryz meıramynda ádette naýryz kóje pisiriledi. Óńirlerde ǵana emes, óńir ishindegi aýdan, aýylda onyń quramy ártúrli. Biri bıdaı men arpa qossa, endi biri kúrishi men sútin kóp qylyp ázirleıdy. Kazinform tilshisi Naýryz kójeniń erekshe quramyn ájelerimiz ben analarymyzdan surap bildi.
Sút pen kúrish qosamyz — ustaz
Aqtóbeniń Yrǵyz aýdanynda naýryz kójege sút pen kúrish qosady. Bul burynnan qalǵan mázir.
— Bizdiń kóje bárinen ózge, dámdi. Jeti túrli dám qosamyz. Súr etti qazanǵa salyp, pisirip alamyz. Soǵymnyń jambasyn naýryz kójege dep saqtap, salamyz. Pisirip alyp, túsirip, týraıdy. Al ekinshi qazanǵa sýǵa kúrish qaınatady. Kúrish pisip qalǵan kezde sút quıady. Tatymyna qaraı tuz, qant salyp, tary da qosady. Al pisken sátte meıiz salady. Súti mol bolýy tıis. Jeti dám qosqanda óte dámdi bolady. Sút qosylǵan kúrish daıyn bolǵanda etti týrap, qosady. Ózim Yrǵyz aýdany Táýip eldimekeninde turamyn. Bizdiń bala kúnimizde kójeni osy ádispen pisirdi. Ózgeler qurt, aıran qosatynyn kórip júrmiz, biraq bizdiń kóje osyndaı, — dedi Meıramgúl Sataeva.
Ardager ustazdyń aıtýynsha, aýylda Naýryz meıramyn toılaý 18 naýryz kúni bastaldy.
Balabaqsha, mektepterde tanymdyq-mádenı shara uıymdastyrylyp, kóshelerde kıiz úı tigedi. Sóıtip 18-21 kúnderi aralaǵynda úlken toı bolady.
Naýryz kóje suıyq ári salqyn bolýy kerek — Sánim Meńdibaı
Yrǵyz óńirinen Batys Qazaqstan oblysy Bórli aýdany Aqsaı qalasyna kelin bop túsken Sánim Meńdibaı bolsa kóje salqyn ári suıyq bolatynyn aıtady.
— Týǵan jerde naýryz kójeni ystyq ári qoıý taǵam retinde daıyndap, ishken edik. Toı-dýman bolyp, týma-týysty, aǵaıyndy qonaqqa shaqyramyz. Máre-sáre kúı keship, úlken de, kishi de toılady. Batys Qazaqstanǵa kelin bolyp túsken kezde bala kúngi kórip, bilgen ádispen kóje jasadym. Bári de unatpady, ishpedi. Munda kójeniń quramy kúndelikti salqyn sýsyn ispetti. Et asady, keıin ony túsirip alyp, bólek ydysqa arpa nemese kúrish, sók salyp qaınatady. Daıyn bolǵanda aıran quıyp, meıiz salyp, salqyn kóje retinde usynady. Ystyq kúıinde emes, salqyndatyp ishedi. Keıbiri ettiń nanyn da salyp jiberedi. Aıran qosqan soń qyshqyl, shól qandyratyn kóje osylaı daıyndalady, — deıdi Sánim Meńdibaı.
Onyń aıtýynsha, Aqsaı qalasynda Naýryz 14-i kúni Kórisý kúninen bastalady. Balalar úı-úıdi aralap kórisip, qolyndaǵy dorbaǵa tátti-baýyrsaǵyn toltyryp alady.
Naýryz kójege kartop pen sábiz de qosylady — zeınetker
Naýryz kójeni daıyndaý tásili Aqtóbeniń Shalqar aýdanynda ózgeshe. Munda kúni buryn arpany shala qaınatyp, buqtyryp qoıady.
— Qazanǵa jylqynyń súr etip salyp, asamyz. Et pisken kezde buqtyryp qoıǵan arpany salyp jiberemiz. 7 túrli dám degenimiz — sý, et, tuz, arpa, kartop, sábiz jáne órik-meıiz. Keıde qurt salyp jiberemiz. Órik-meıizdi bir sanaımyz, órik kólemi úlken bolsa ony tórt nemese altyǵa bólip aralastyramyz. Qatty qurttyń birer danasyn salsa, dámin keltirip turady. Ózge eshteńe kerek emes, — dedi zeınetker Gúlnar Talasova.
Onyń aıtýynsha, arpa ornyna bıdaı salatyn adamdar bolady. Biraq bıdaıdy aldyn ala túıip, qaýyzyn ashý kerek. Jumysy kóp bolǵan soń kóbi daıyn daqyldy paıdalanady.
Bıdaı, súr et pen maıly jilik qosyp jasaımyz — zeınetker
Aqtóbe qalasynyń turǵyny, zeınetker Gúlnar Obaıdýllına Naýryz kójege dep soǵymnyń maıly jiligin saqtaıdy. Naýryzdyń 14-inen bastap qazanǵa sol jilikti jáne maıly súr etti qosa asady. Sol qazanǵa bıdaı salyp qaınatyp, qospa sanyn 7-ge jetkizedi.
— Qys boıy jilik jınaımyn. Ortan jilik, topataıdyń bári kerek. Jınap, maıyn shyǵatyndaı etip qaınatyp, taǵy eti maıly jilik salamyn. Taza bıdaıdy qosa qaınatamyz. Odan soń aq mol bolsyn dep sút, kishkene qurt qosamyz. Astyq bol bolsyn degen tilekpen kishkene tary da salamyn. Al ekinshi qazanǵa et asamyn. Etti dastarhanǵa tartyp, bólek beremiz. Al onyń sorpasyna kójemizdi aralastyryp usynamyz, — dedi Gúlnar Obaıdýllına.
Onyń aıtýynsha, qazirgi kezde kartop, sábiz, tipti vermıshel salyp jiberetinderi bar.
— Naǵyz kójeniń negizi súr et, bıdaı jáne aǵarǵan. Jilik neǵurlym maıly bolsa, kóje soǵurlym dámdi shyǵady. Sondyqtan jilikti laqtyrmaı, jınaımyz, — dedi zeınetker.
Buryn kelgen aýyl, keıin kelgen aýylǵa erýlik bergen — tarıhshy
Tarıhshy Baýyrjan Shámshiniń aıtýynsha, naýryz kójeniń bárine ortaq máziri qajet emes.
— Buryn kelgen aýyl keıin kelgen aýylǵa erýlik bergen. Al qystan shyqqan aýylda semiz maldyń eti, aq bolmaıdy. Sondyqtan sút et, bıdaıdy qosyp, jańa tóldegen maldyń ýyzyn qosyp, erýlik beredi. Kóje qazir dep ár jerde ártúrli daıyndalady. Máselen Aqtóbeniń Baıǵanın aýdanynda, Mańǵystaý jaqta et pen kójeni qosyp beredi. Al Yrǵyz, Áıteke bı aýdandarynda aq pen bıdaıdyń basymdyǵy bar, sorpa kúıinde usynady. Mal sharýashylyǵymen aınalysatyn óńirlerde etke basymdyq beredi. 7 túrli taǵam dep keıingi kezde sımvolǵa aınaldy. Negizgi máni — qolda bar taǵammen ózińnen keıin kelgen aýyldy tamaqtandyrý. Biz aman-saýmyz, qystan aman-esen shyqtyq dep ádemi kıinip, tósenishin jaıyp, adamdardy kútip alǵan. Qonaqjaılylyqtyń belgisi bul. Meniń pikirim osy, — deıdi Baýyrjan Shámshi.
Aıta keteıik, Naýryz meıramynda túrli taǵam usynylyp, dastarhan mol bolady. Osy tusta epıdemıolog mamandar taǵamnan ýlanýdyń aldyn alý joldaryn aıtty.