Nartaı Sársenǵalıev ýtılalym baǵasyn tómendetýdi usyndy
Qazaqstanǵa shetelden kirgiziletin avtokólikterdiń shektik quny bekitilgen kedendik setkanyń baǵasyn tómendetý qajet. Bul týraly Úkimet basshysy Álıhan Smaıylovtyń atyna saýal joldaǵan Májilis depýtaty Nartaı Sársenǵalıev aıtty, dep habarlaıdy Kazinform.
«Búgingi depýtattyq saýalym bıliktiń beımálim sheshimderinen soń toz-tozy shyqqan temirdi taqymdaýǵa májbúr muqym eldiń muńy. Rasynda solaı, Ulttyq statıstıka bıýrosynyń málimetine súıensek, Qazaqstandaǵy avtokólikter adam tasýdan áýelde ada bolýy kerek. Sebebi ábden tozyǵy jetken. Sanmen sóıleıik: qazir Qazaqstanda 4 mıllıon jeńil avtokólik, 454 myń júk kóligi men 95 myń avtobýs bar. Standartqa salsaq, temir tulpardyń talqany shyqpaı júrip beretin ýaqyty eń kóp degende - 10 jyl. Al, Qazaqstanda tirkelgen jeńil avtokólikterdiń 49 paıyzynyń zaýyttan shyqqanyna 20 jyldan asqan, 21 paıyzyna 10 jyl tolǵan, osylaı kete beredi. Jańa dep sanalatyn 3 jylǵa deıingi jeńil avtokólikterdiń úlesi elimizde 6 paıyz ǵana eken. Osydan-aq Qazaqstandaǵy avtoparktiń múshkil jaǵdaıyn bilýge bolady», - dedi Májilis depýtaty.
Onyń atap ótýinshe, Qazaqstanǵa shetelden avtokólik ákelý úshin birneshe tólem jasaý qajet. Birinshi, kólik baǵasynyń 12 paıyzyn quraıtyn qosymsha qun salyǵyn tóleý kerek. Ekinshi, avtokólik baǵasynyń 15 paıyzyna teń memlekettik baj tóleý tıis. Úshinshi, sáıkestendirý sertıfıkatyn tóleý kerek. ıAkı, shetelden qandaı avtokólik ákelseń de olardyń Qazaqstandaǵy dılerlerinen sertıfıkat alý shart. Onyń quny 60 myń teńgeden 140 myń teńgege deıin. Tórtinshi, shamamen 20 700 teńge kedendik alym tóleýi tıis. Besinshi, avtokóliktiń qozǵalqyshynyń kólemine qaraı ýtılalym tóleý shart. Ol 258 750 teńgeden bastalyp qymbattaı beredi. Qozǵaltqysh kólemi 3-ten assa 1 983 750 teńge tóleý kerek. Oǵan qosa shamamen 350 000 teńge aktsız tóleý qajet.
«Ári qaraı, kóliktiń shyǵarylǵan jylyna qaraı tólem bar. «Pervıchka» deıdi. Eger Qazaqstanǵa ákelingen kóliktiń shyǵarylǵanyna 3 jyldan assa taǵy 1,8 mıllıon teńge tóleý kerek. Oǵan SVH men porttyń jáne brokerlerdiń aqshasyn qosyńyz. Osynsha mindetti tólemniń saldarynan sheteldegi sapaly avtokólikti Qazaqstan azamattary ákelip mine almaıdy. Azamattarymyz mindettemelerdi tólemeımiz dep otyrǵan joq, biraq basty problema kedendik setka. ıAǵnı, ol qujatta Qazaqstanǵa kiretin barlyq avtokólikterdiń eń tómengi baǵasy belgilengen. Bir ǵana mysal, Qazaqstandaǵy sý jańa Hıýndaı Elantranyń quny resmı saıtta 11 mıllıon teńgeden bastalady. Al shetelde sol avtokólikti keminde eki ese arzanǵa alýǵa bolady. Biraq kedendik setkada atalǵan kóliktiń baǵasy 13 800 dollar dep bekitilgen. Siz ony shetelden 10 000 dollarǵa satyp alsańyz da Qazaqstanǵa tek 13 800 dollar degen baǵamen kiredi jáne barlyq salyqtyq jáne mindetti tólemder osy baǵadan esepteledi. Eń soraqysy, taýsylmaıtyn tólemnen arylý úshin shetelden alǵan avtokólikterin aldymen Qyrǵyzstanǵa ákelip tirkeıdi. Ol jaqtaǵy tólem bizden 2 ese az eken. Sosyn Qazaqstanǵa kirgizedi. Osylaısha biz óz qolymyzben ózge eldiń bıýdjetine qarjy quıyp otyrmyz. 2023 jyldyń qańtary men sáýiri aralyǵynda Qyrǵyz eline 41 myń avtokólik kirgen. Keıin sonyń biraz bóligi bizdiń elge ótken delinedi ashyq derekózde. Osylaısha Qazaqstan azamattaryn jaqsy kólik miný quqyǵynan qaǵyp jáne qazynaǵa túsýi tıis qyrýar qarajattan da qaǵylyp otyr», - dedi ol.
Osy oraıda Nartaı Sársenǵalıev óz atyna tolassyz kelip jatqan otandastarymyzdyń 3 talabyn jarııa etti:
- Qazaqstanǵa shetelden kirgiziletin avtokólikterdiń shektik quny bekitilgen kedendik setkanyń baǵasyn tómendetý.
- Alǵashqy tirkeý baǵasyn túsirý. Qazir Qazaqstanǵa ákelinetin kólikterdiń shyqqanyna 3 jyldan assa oǵan 1,8 mıllıon tóleý mindeteledi, osy merzimdi 7 jylǵa deıin sozý.
- Ýtılalymnyń baǵasyn tómendetý.
