Muxametjan Tynyshbaıulynyń týǵanyna 140 jyl toldy
«Qazaqtar orystyń qol astyna kirgen kezde «eshqashanda orys halqynyń áýleti ishinde analyq qamqorlyqqa jáne Reseı tarapynan jyly lebizge tıtteı de quqy joq ógeı bala sekildi bolamyz» dep oılaǵan joq!» Mine, bul ótken ǵasyrdyń basynda basyp-janshylǵan ultyn teńdikke súıregen Muxametjan Tynyshbaıulynyń sózi edi.
Muhametjan Tynyshbaıuly 1879 jyly 12 mamyrda Jetisý oblysy Lepsi ýezine qarasty Maqanshy-Sadyr bolysynda baýraıynda ómir esigin ashqan. 11 jasynda Almatydaǵy (sol kezdegi Vernyı) erler gımnazııasyna oqýǵa túsedi. Gımnazııadaǵy 10 jyldyq oqýdy aıaqtaǵan soń, Sankt-Peterbýrgtaǵy jol qatynasy ınjenerleri korpýsy ınstıtýtyna túsedi. Dál osy tusta Reseıde úlken saıası ózgerister bolyp jatqan edi. Reseıdegi ishki qaıshylyqtardy, qazaq bastan ótkerip jatqan ádiletsizdikterdi sezindi. Týǵan eli men tiliniń qamyn oılady.
«Jat sózder tilimizge eki jaqtan kirip jatyr. Biri - arab, parsy sózderi. Moldaǵa oqyǵandar. Ekinshisi - orysshaǵa oqyǵandardyń eýropalyq sózderi», - dedi Muhametjan Tynyshbaıuly.
Ol stýdent kezinde-aq basqynshy bılikti tilip óter maqalalar legin jazyp júrdi. Úkimetke qarsy jumylyp, úgit jumystaryna belsene atsalysty. Patshaǵa qarsy partııalardyń múshesi bolyp, musylmandardyń qozǵalystarynyń qatarynan tabyldy.
«Úkimet tarapynan qazaqtar: qýǵyn-súrgindi, óz dinin paıdalaný erkindigine jasalyp otyrǵan qysymdy, saıası quqyqtarynyń aıaq asty etilýin kórip qana otyrǵan joq. Olar sonymen birge ekonomıkalyq salada da úlken zulymdyqtardy bastan keship otyr», - dedi ol.
1916 jylǵy qazaq dalasynda kóterilis burq ete tústi. Alash zııalylarymen birge bul bas kóterýdiń halyqqa tek qaıǵy ákeletinin Muhamedjan Tynyshbaıuly jaqsy túsingen edi. Arada kóp ótpeı patshalyq bılik qulap, ornyna qurylǵan Ýaqytsha Úkimettiń Túrkistan Komıtetiniń quramyna múshe boldy. Onyń qoǵamdyq-saıası qyzmetiniń kelesi kezeńi - Alashorda úkimetimen tyǵyz baılanysty. Qazan tóńkerisinen keıin Alash zııalylary ulttyq avtonomııa qurýǵa barynsha tyrysty. Muhametjan Tynyshbaıuly múshe bolǵan ult avtonomııasynyń kósemderi, eń aldymen halyqtyń amandyǵyn, bútindigin saqtaýǵa baryn saldy.
Muhametjan Tynyshbaıuly kúres jolyn jalǵastyra júrip, 1926 jyly Turar Rysqulovtyń usynýymen Túrksib temir jol jobasy men qurylysyna qatysty. Bir joly qolyna A.P.Chýloshnıkovtyń qazaq halqy tarıhyna qatysty eńbegi túsedi. Osy kitaptaǵy ulttyń namysyna tıetin pikirlerge qarsy syn jazyp, akademık V.V.Bartoldke jiberedi. Ǵalym buǵan qatty rıza bolyp, qazaq halqynyń tarıhyn zerttep, jazýǵa keńes beredi. Eń bolmasa bolashaq zertteýshiler úshin tarıhı derekter men materıaldardy jazyp qaldyrýǵa aqyl qosady. Osy jolda Muhametjan Tynyshbaıulynyń 1926-1927 jyldary «Materıaly po ıstorıı kırgız-kazahskogo naroda», «Kırgız-kazahı v XVII-XVIII vekah», «Aqtaban shubyryndy» eńbekteri jaryq kórgen edi.
Muhametjan Tynyshbaıuly 1930 jyly bolshevıkterdiń tarapynan qýǵyndaldy. Stalındik zobalańda ol sol jyldyń 3 tamyzynda tutqyndalyp, bes jylǵa sottalyp Voronejge bes jylǵa jer aýdarylady. 1933-1937 jyldary ol aıdaýda júrip Máskeý-Donbas temir jol qurylysynda jumys isteıdi. Onda aýyryp, oralǵanymen 1937 jyly qarasha aıynda qaıta tutqyndalyp, arada kóp ótpeı1937 jyly Tashkent túrmesinde «Halyq jaýy» degen jeleýmen atylyp ketti.
