Mustafa Nurlanuly - Mońǵolııada Memlekettik lashyn ataǵyn ıelengen palýan
Qazaq palýany Mustafa Nurlanuly jaqynda Mońǵolııada dástúrli túrde ótken alaman dodada Memlekettik lashyn dárejesin ıelendi. Ol palýandar saıysynyń birinshi kezeńinde jas palýan Bat-Erdene-di, ekinshisinde aımaqtyq arystan Taıvandy, úshinshisinde Memlekettik pil dárejesi bar Soronzonboldyny, tórtinshisinde Memlekettik qarshyǵa Zolboony, sosyn 4 dúrkin Memlekettik lashyn ataǵyn alǵan Enhbatty jyǵyp, zor jeńiske jetti.
Aıta keteıik, bıyl Mońǵolııayń egemen alǵanyna 99 jyl ıaǵnı Halyq revolıýtsııasyna 99 jyl toldy. Sonymen qatar Ulttyq Baıan-Ólgıı aımaǵynyń 80 jyldyǵy. Atalmysh qos merekeni Mońǵolııa kóleminde úsh táýlik boıy dúrkiretip atap ótti. Óıtkeni Mońǵolııa óz ishine koronavırýs indetin taratpaǵan ázirge álemdegi jalǵyz el. Buǵan zertteýshiler ártúrli pikir aıtady. Alaıda kóbisi mońǵoldardyń teginiń myqtylyǵy, ulttyq tólqýatynyń kúshtiliginen degen pikirge kelisedi...
Aıtsa aıtqandaı bul retki kórermensiz onlaın túrde ótken naadam toıynyń barysynan bul aqıqatqa kóz jetkizýge bolatyndaı. Ón boıynan kóshpendilerdiń saltanatty turmysy kórinis tapqan merekege, Mońǵolııanyń shartarapynan jınalǵan 512 palýan kúsh synasyp, 104 aıǵyr, 210 jýan at, 184 besti at, 170 dónen, 170-deı shatys ıaǵnı býdan tuqymdy at, 313 qunan, 49 taı qosylǵan alaman báıge ótti.
Naadam toıynyń ashylý saltanatynda Mońǵolııa Prezıdenti Haltmaagıın Battýlga: «Er jigittiń úsh saıysy – Mońǵol tektesterdiń myńdaǵan jyldar jalǵasyp kele jatqan, kóshpeli mádenıettiń tutastyǵy, tarıh, nanym-senim, ádet-ǵuryptar men ulttyq mentalıtetiniń ózegi, mońǵol memleketiniń rýhanı tólqýatynyń mańyzdy bóligi» - dep atap ótti.
Rasymen de 11-shi shildede ótetin naadam toıynda mońǵol jurtshylyǵy álemdi dúr silkindirgen Shyńǵys hannyń qurǵan qaǵanaty qaıta jańǵyrǵandaı kúı keship, bir rýhtanyp qalady.
Er jigittiń úsh saıysynyń eń tartymdysy palýandar saıysy. Álemde mońǵol halqyndaı ulttyq palýandaryn pir tutyp, qasterleıtin ult neken-saıaq bolar. Buǵan mońǵoldyń jyl-jylǵy parlamentinde ekiden úsh memlekettik joǵarǵy dárejeli palýandardyń turaqty saılanýy, alamanda aǵalaǵan palýandarǵa beriletin syı-sııapat, zal toly kórermenderdiń qolpashtaýy kýá. Tipten, 2011 jylǵy ótken Mońǵolııanyń kezekti Prezıdent saılaýyna ulttyq kúrestiń dańqty chempıony Badmaanıambýýgıın Bat-Erdene atyn usynyp, daýys bergen saılaýshylardyń 40 paıyz daýysyna ıe bolsa, qazirgi Prezıdent Haltmaagtın Battýlganyń da dzıýdodan álem chempıony ataǵy bar.
Osydan-aq mońǵoldardyń palýan qaýymyn qanyna ulttyq qasıet sińgen naǵyz ultjandy azamat retinde baǵalaıtyndyǵyn bilýge bolatyndaı. Sondyqtan da palýandar úshin memlekettik ataq-dárejege jetý, asa qıynǵa soǵady. Bul dárejege qol jetkizetinder kóbinese palýandyq qasıet ata-babasynan boıyna daryǵan týma talant ıeleri men jastaıynan palýandyq ónermen jattyǵyp ábden shynyqqan, palýandyq ónerdiń qyry men syryn jettik meńgergen jankeshti azamattar.
Sonan bolar Baıan-Ólgeı aımaǵy ornaǵanyna 80 jyl tolsa da, osy sport túrinen Memlekettik dáreje alǵan aımaq azamattarynyń sany 9 ǵana. Buǵan da táýbá. Óıtkeni Mońǵoldyń basqa 21 aımaǵynan eshqandaı memlekettik dárejeli palýan shyqpaǵan óńirler de bar kórinedi.
Memlekettik qarshyǵa dárejeli palýan Baqyt Odnaıulynan keıin araǵa 35 jyl salyp, 2017 jyly memlekettik ataqqa Serik Berdimuratuly qol jetkizse, bıyl, ıaǵnı araǵa úsh jyl salyp Mustafa Nurlanuly Memlekettik Lashyn atanyp, az qazaqtyń tóbesin kókke jetkizdi.
Mustafa Nurlanuly kim?
Mustafanyń arǵy atasy Qaptaǵaı batyr Er Jánibek batyrdyń senimdi serikteriniń biri bolsa, óz ákesi Nurlan Buqarapuly aýyr atletıkanyń sport sheberi. Al uly naǵashysy Qapar Ańqabaıuly áıgili alyp kúsh ıesi bolǵan. Qapar týraly el arasynda ańyz-áńgime óte kóp aıtylady. Solardyń birinde onyń qasqyrǵa barmaǵyn shaınatqany týraly baıandaıdy.
Jastaıynan mal sońynda ósken Qapar, birde úrikken maldyń dybysynan oıanyp, dalaǵa atyp shyqsa, qoradaǵy erkek qoıdy alqymdap jatqan dala bórisin kóredi. Baspalap kelip qasqyrdy ekiqulaqtan shap berip ustap, ústine mine túsedi. Bar nazary tamaqqa aýǵan qasqyr, tutqıyldan ústine qona túsip, basyn syǵymdap ustaǵan qarýly qoldan qutylýǵa jantalasyp baǵady. Alyp kúsh ıesi bolsa ustaǵan jerden aıyrylmaı, tómen tuqyrta basady. Eki qulaqtan ustaǵan qarýly qol bosatpaǵanymen, qulaqsheke terisin jıyryp, jantalasyp bulqynǵan qasqyrdyń azý tisine Qapardyń bir barmaǵy ilinip, barmaqty shaınap jiberedi. Osy sátte Qapardyń kelesi qoly qasqyrdyń keńirdegine ilinip, sol qalpy qasqyrdyń demin alǵyzbaı býyndyryp óltirgen eken.
Qapar týraly budan basqa áńgimeler jetip artylady. Onyń kótergen tasy qazir qabiriniń basynda tursa, quıǵa batqan atan túıeni sýyryp alǵan orasan qaırat ıesi bolǵanyn kóz kórgender tamsana áńgimeleıdi. Al shalmashyldyǵy bir tóbe desedi.
Ańqabaıdan Qapar, Japar, Rahmet esimdi úsh ul, Sarymaı, Aıaý, Balqııa. Súpir esimdi úsh qyz týady. Aıaý molqy - qoshaq Jámpeıis Tileýbaıulyna turmysqa shyǵady. Bul áýletten Baıan-Ólgeı aımaǵyn 6-ret áıgilegen áıgili Daǵys palýan shyqty. Balqııa, Rýy qaraqas Ertisbaıuly Qumarhanǵa turmysqa shyǵady. Qumarhan Mustafanyń úlken atasy bolyp keledi.
Mońǵolııadan jýrnalıst Qýat Ýathanuly
