Munaıly eldiń múmkindikteri
Amerıkanyń Energetıka mınıstrliginiń resmı aqparattyq bólimshesi bolyp tabylatyn Energy Information Administration munaı ónerkásibiniń bizdiń memleket úshin qanshalyqty mańyzdy ekenin bylaısha sýretteıdi: «Qazaqstannyń munaı eksporty el ekonomıkasynyń fýndamenti bolyp tabylady jáne de ol naqty ishki ónim kórsetkishiniń sońǵy jyldary joǵary deńgeıde qala berýin qamtamasyz etti». Bul aqparat kóziniń aıtýyna qaraǵanda, Qazaqstannyń óskeleń munaı ónerkásibiniń úlesi eldegi jalpy ishki ónim kórsetkishiniń shamamen 30 paıyzyn, eksporttan túsetin tabystyń jartysynan astamyn quraıdy eken.
Qazirgi ýaqytta Qazaqstan búkil álemdegi jalpy munaı óniminiń (kúnine 94 mln. barrelden astam) 1,8 paıyzyn (kúnine 1,70 mln. barrel) berip otyr. Dúnıe júzindegi eń iri óndirýshiler qatarynda elimiz 2014 jyldyń aıaǵynda 17-inshi orynda bolǵan. Bir qaraǵanda, bul onsha bıik jetistik emes sııaqty. Biraq, buǵan deıin elimizdiń bul tizimde kem degende 10 saty tómen turǵanyn eskersek, osy nátıjeni basqasha baǵalaýǵa tıis ekenimizdi túsinemiz. Bul Qazaqstandaǵy munaı óniminiń osy kezeń barysynda 2 eseden astam ulǵaıýy arqasynda múmkin boldy.
Bul saladaǵy óndiristik kórsetkishter aldaǵy ýaqytta da óse bermek. Óıtkeni elimizde ashylǵan, ıgerilgen nemese ıgerilý ústindegi munaı qorynyń kólemi - ǵalamat zor. Ony ıgerýge jumsalyp jatqan ınvestıtsııa kólemi de óte úlken. «QazMunaıGazdyń» buryndary jarııalanǵan málimetterine qaraǵanda, tek Kaspıı qaırańyndaǵy jobalarǵa salynatyn ınvestıtsııanyń jalpy kólemi 2003-2005 jyldardaǵy 3,8 mlrd. dollar deńgeıinen 2011-2015 jyldar tusynda 16,8 mlrd. dollar deńgeıine deıin ósedi dep jobalanǵan kórinedi.
Qazaqstandaǵy munaı qorynyń basym bóligi batys óńirde shoǵyrlanǵan.
Máselen, eń iri degen úsh kenishimizdi - Teńiz (9 mlrd. barrel), Qarashyǵanaq (2,3-6 mlrd. barrel) pen Qashaǵandy (9-13 mlrd. barrel) alaıyq.
Bulardyń jalpy qory 20,3 mlrd. barrelden 24 mlrd. barrelge deıin barady eken. Basqasha aıtqanda, elimizdegi 26 kenishtiń jalpy qorynyń shamamen úshten biri osy úsheýiniń enshisinde. Olar Qazaqstan munaı ónerkásibiniń ǵana emes, jalpy el ekonomıkasynyń basty baılyǵy bolyp tabylady. Óıtkeni bul kenishterde ǵalamat kóp shıkizat qory barlanǵan jáne dáleldengen.
Alǵashqy ekeýi - Teńiz ben Qarashyǵanaq - 1980-inshi jyldardan beri ıgerilip jatyr. Biraq olardan eń kóp paıda túser kez áli de aldaǵy ýaqyttyń enshisinde. 2014 jyl barysynda Teńiz 26,7 mln. tonna ónim nemese shamamen alǵanda búkil Qazaqstanda óndirilip jatqan munaı men gaz kondensatynyń 28 paıyzyn berip otyrǵan. «Shevron/Teksako» kompanııasy ókilderiniń aıtýyna qaraǵanda, «Teńizshevroıl» birlesken kásiporny ústimizdegi onjyldyqtyń aıaǵyna taman kúndik eseppen alǵandaǵy ónim kórsetkishin 36 mln. tonnaǵa deıin jetkizýge baratyn kórinedi. Qarashyǵanaqta keıingi jyldar barysynda 11-11,5 mln. tonna munaı jáne gaz kondensaty óndirilip turǵan. Bul - búkil Qazaqstan óniminiń shamamen alǵanda 15 paıyzy. Basqasha aıtqanda, osy eki kenish búginniń ózinde elimizdegi jalpy ónimdik kórsetkishtiń 43 paıyzyn qamtamasyz etýde.
Al joǵaryda atalǵan 3 kenishtiń sońǵysy jáne eń irisi - Qashaǵan endi ǵana ıgerile bastady. Onyń ónim berýi 2016 jyly bastalyp, josparly kúshine engen soń, atalǵan úsh kenishtiń úlesi Qazaqstan munaı óndirisiniń negizin qurady. Sonda túsetin tabys, eń aldymen, olardy ıgerýge arnalǵan jobalarda menshiktik enshileri bar qurylymdarǵa buıyrmaq. «Teńizshevroıl» birlesken kásipornyndaǵy Qazaqstannyń úlesi - 20 paıyz. Qashaǵandy ıgerip jatqan qurylymdaǵy elimizdiń enshisi - 16,877 paıyz. Bunyń ózi keıingi jyldary ǵana satyp alyndy. Buryndary onda Qazaqstannyń úlesi joq bolatyn.
Qorytyndylaı aıtqanda, qazirgi jahandyq daǵdarys jaǵdaıynda elimizdiń senim artyp otyrǵan qara altyny (qorytyndy jazý)
