Muhtar Maǵaýın ómirden ótti

ASTANA. KAZINFORM — Belgili jazýshy Muhtar Maǵaýın dúnıeden ozdy.

Bul týraly qalamgerdiń uly Edige Maǵaýın Facebook-tegi paraqshasynda jazdy.

— Arystan ÁKEM fánıden baqıǵa attanyp ketti, AQSh-tyń Merılend shtatyndaǵy úıinde, bala-shaǵasynyń ortasynda, 2025 jylǵy qańtardyń 9-y, jergilikti ýaqyt boıynsha saǵat 19:55–te (Qazaqstan ýaqyty boıynsha qańtardyń 10-y, saǵat tańǵy 5:55), — dep jazdy ol.

Muhtar Muqanuly Maǵaýın 1940 jyly 2 aqpanda sol kezdegi Semeı oblysynyń Shubartaý aýdanynda týǵan. 1962 jyly Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń fılologııa fakýltetin, 1965 jyly aspırantýrasyn bitirgen.

«Qazaq ádebıeti» gazetiniń bólim meńgerýshisi, «Jazýshy» baspasynda bas redaktordyń orynbasary, Qazaq KSR Ǵylym akademııasynyń M.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynda aǵa ǵylymı qyzmetker bolyp qyzmet atqardy. 

Máskeýde M.Gorkıı atyndaǵy Ádebıet ınstıtýtynda qazaq folklory men qazaq ádebıeti tarıhy boıynsha arnaıy lektsııalyq kýrstar júrgizdi. 

1984-86 jyldary «Jazýshy» baspasynyń bas redaktory, 1988-2006 jyldary «Juldyz» jýrnalynyń bas redaktory boldy.

Baspasóz betinde alǵash ret 1959 jyly kórindi. 60-jyldary negizinen ádebıet zertteýshisi retinde tanyldy. Shyǵarmalary orys tiline aýdarylǵan, shetel tilderinde basylǵan. Fılologııa ǵylymynyń kandıdaty (1967) degen ǵylymı ataǵy bar. Qazaqstan Jazýshylar odaǵy Basqarmasynyń hatshysy bolyp ta qyzmet atqarǵan. 

«Alasapyran» tarıhı roman-dılogııasy úshin Qazaq KSR-iniń Abaı atyndaǵy memlekettik syılyǵy berildi. Qazaqstannyń Halyq jazýshysy (1984) ataǵynyń, Túrkııanyń halyqaralyq «Túrik dúnıesine qyzmet» syılyǵynyń ıegeri (1997), «Tarlan» syılyǵynyń laýreaty (2002), Qazaqstannyń Qurmetti jazýshysy (2019) boldy.

2006 jyldyń jeltoqsanynda Qazaqstannan Cheh Respýblıkasyna qonystandy. Sodan beri Chehııa, AQSh, Túrkııa elderinde turyp, shyǵarmashylyqpen, ǵylymı zertteýlermen aınalysty.

Eske salsaq, osyǵan deıin byltyr qazan aıynda tanymal estrada ánshisi, Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen ártisi Gúlnar Sıqymbaeva dúnıeden ótkenin habarlaǵan edik.

Budan bólek, belgili aqyn, memlekettik syılyqtyń laýreaty Nesipbek Aıtuly 73 jasynda dúnıeden ozǵanyn jazdyq.