Múgedektigi bar azamattardy jumyspen qamtýǵa qatysty usynys aıtyldy
Mundaı qadam múmkindigi shekteýli adamdardyń ortaǵa beıimdelip, ómirden óz ornyn tabýyna oń áserin tıgizedi.
«Kodekstiń jobasynda járdemaqyny kóterý, basqa da ataýly áleýmettik kómekti arttyrý jóninde normalar bar. Osy rette múmkindigi shekteýli azamattarǵa taǵy eki baǵyt boıynsha qoldaý kórsetýdiń mańyzy zor dep esepteımiz. Birinshiden, eńbek etkisi keletin múgedektigi bar azamattardy jumysqa ornalastyrýǵa kómektesýimiz qajet. Bul olardyń óz-ózderin qamtamasyz etýge jáne ortaǵa beıimdelýine oń yqpalyn tıgizedi. Sondyqtan osy baǵyttaǵy zańnamalardy pysyqtap, Eńbek kodeksine, basqa da zańdarǵa tıisti ózgeristerdi engizý máselesin qarastyrýymyz kerek. Sebebi, qazirgi tańda jumys berýshilerdiń kóbi múgedektigi bar azamattardy alýǵa onsha qushtar emes ekenin kórip júrmiz», – dedi Senat spıkeri.
Sonymen qatar M. Áshimbaev buǵan deıin Parlament depýtattarynyń bastamashy bolýymen Áleýmettik kásipkerlik týraly zań qabyldanǵanyn, onyń negizgi maqsattarynyń biri múgedektigi bar adamdardy jumysqa ornalastyrý ekenin, alaıda qazirgi tańda bul norma óz deńgeıinde jumys istemeı jatqanyn atap ótti. Sondyqtan ol bul baǵyttaǵy máselelerdi de Parlament pen Úkimet birlesip, aqyldasyp sheshý kerek ekenin tilge tıek etti.
Senat tóraǵasy búginde shyǵarmashylyqpen aınalysyp júrgen múmkindigi shekteýli azamattardyń az emes ekenin, olarǵa osy baǵytta júıeli qoldaý kórsetý kerek ekenin aıtty.
«Múgedektigi bar azamattar, ásirese, jastar shyǵarmashylyqpen aınalysyp, sol arqyly ómirden óz ornyn tabýǵa umtylady. Keıbir óner ujymdary olardy jumysqa alǵanymen, sheshýdi qajet etetin máseleler bar. Óıtkeni Eńbek kodeksinde bul baǵyttaǵy keıbir máseleler kórsetilmegen. Osyndaı túıtkilderdi ońtaıly sheship, múgedektigi bar adamdarǵa shyǵarmashylyqpen aınalysýǵa múmkindikter jasap berýimiz kerek», – dedi Máýlen Áshimbaev.
Aıta keteıik, búgin Senat otyrysynda depýtattar Qazaqstan Respýblıkasynyń Áleýmettik kodeksiniń jobasyn jáne oǵan ilespe zań jobalaryn birinshi oqylymda qarady.
