Muǵalimder jalaqysy, úshtildilik, UBT: Tamyz konferentsııasynda ne aıtyldy
Dástúrge aınalǵan bul jıyn buǵan deıingi jyldardaǵy sharalardan aıryqsha ótti desek artyq aıtqan emes. Sebebi, Tamyz konferentsııasy tarıhynda el Prezıdenti alqaly jıynǵa alǵash ret qatysyp, muǵalimderdiń jaǵdaıyn kóterýge, jalpy bilim men ǵylym salasyn damytýǵa qatysty keleli oılarymen bólisip, Úkimetke naqty tapsyrmalar da júktedi. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev konferentsııa barysynda otandyq bilim men ǵylym júıesiniń qordalanǵan 8 máselesin sheshýge qatysty sóz qozǵady.
Aldymen Qasym-Jomart Kemeluly muǵalimderdiń biliktilikterine, oqýlyqtardyń sapasyna, zaman talabyna saı ınfraqurylym jáne materıaldyq qorǵa baılanysty máselelerdi sheshý úshin tıimdi jumys isteý qajettigin aıtyp, bilim berý júıesiniń sapasyna usynylatyn reformalarda pedagogtardyń naqty qajettilikteriniń esepke alynbaýy teris áser etip otyrǵandyǵyn naqty aıtty.
«Búginde muǵalimderdi kásibı turǵydan damytý Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń salalyq qurylymdary ótkizetin kýrstarmen jáne semınarlarmen shekteledi. Mundaı sharalardyń qajet ekendigi túsinikti. Degenmen, atalǵan kýrstarda muǵalimder qaýymyn tolǵandyratyn ózekti máseleler nazarǵa alynbaı qalady», - dedi Qasym-Jomart Toqaev.
Memleket basshysy muǵalimderdiń daıyndyq deńgeıin baǵalaýǵa baǵyttalǵan oń ıdeıanyń da salǵyrttyqpen ári birjaqty júzege asyrylǵandyǵyna nazar aýdardy.
Pedagogtar men oqýshylarǵa jańartylǵan bilim mazmuny aıasyndaǵy bilimdi baǵalaý júıesi de psıhologııalyq júkteme bolyp otyrǵandyǵyn atap ótti.
«Teris nátıje bolǵan jaǵdaıda pedagog oqý ornynyń basshylyǵy tarapynan qysymǵa ushyrap jatady. Sebebi tómen baǵa mektep reıtıngine teris áserin tıgizedi. Baǵalaý júıesiniń qajet ekendigi sózsiz. Biraq, bul jerde salmaqty ári obektıvti qaraý kerek. Buǵan qosa, pedagogtarǵa qysymdy boldyrmaý qajet. Jergilikti ákimdikterdiń ózderiniń ókilettikterin jıi asyra paıdalanyp, bilim berý júıesine eshqandaı qatysy joq túrli sharalarǵa, ákimshilik maqsattarǵa muǵalimderdi jumyldyrý tájirıbesi de tıylmaı otyr. Úkimetke atalǵan problemalardy sheshý boıynsha shuǵyl, tipti túbegeıli sharalar qabyldaýdy tapsyramyn», - dedi Qazaqstan Prezıdenti.
Qasym-Jomart Toqaev kótergen ekinshi másele tárbıege qatysty boldy.
«Tárbıe – sapaly bilimniń negizgi arqaýy, dińgegi. Ál-Farabıdiń «Tárbıesiz berilgen bilim – adamzattyń qas jaýy» degen sózi barsha bilim salasy qyzmetkerleriniń boı túzer baǵdary bolýy tıis. Elimizdiń jastary ózin jeke tulǵa retinde damytýmen qatar, memlekettiń ozyq ınnovatsııalaryna saı órkendeýine zor úles qosýy qajet. Bul qazirgi bilim jáne tárbıe berý úderisiniń aldynda turǵan mańyzdy mindet. Otandyq bilim salasy týǵan jerińe, qorshaǵan ortańa, óz tarıhyna qurmetpen qaraýǵa tárbıelep, ulttyq qundylyqtardy dáripteýi tıis. Keń aýqymdy ótip jatqan «Birge taza Qazaqstan» ekologııalyq aktsııasynyń dál osyndaı baǵyttary óte qajetti durys bastama dep sanaımyn. Mundaı sharalarǵa árqashan qoldaý kórsete beremiz», - dedi Memleket basshysy.
Osy oraıda QR Prezıdenti balalar men jasóspirimder arasyndaǵy sýıtsıd jaǵdaılary – bárimiz úshin qasiret ekendigine basa nazar aýdartty.
«Balalar nege ondaı qadamǵa barady» degen suraq boıynsha bárimiz oılanýymyz kerek. Ómirlik naqty nusqamalardy qalyptastyrý – aınalyp kelgende tárbıe berý protsesi sapasynyń túpki talaby bolýy tıis», - dedi Prezıdent.
Aıta keterligi, jıynǵa qatysqan QR Bala quqyqtary jónindegi ýákil Arýjan Saın elimizde balalarǵa jasalǵan kez kelgen zorlyq-zombylyqqa qatysty jazany kúsheıtip qana qoımaı, mundaı isterge kelgende taraptarǵa tatýlasý múmkindigin bermeý kerektigin aıtqan edi.
«Óıtkeni, mundaı isterge kelgende otbasylarǵa qoqan-loqy kórsetý nemese aqsha berip qutylý jaǵdaılarymen betpe-bet kelip otyrmyz. Aqyry, zardap shekse de jábirlenýshi tarap aryzyn qaıtaryp alady. Osylaısha, balalardyń quqyǵy qorǵalmaıdy. Álbette, balalarǵa jasalǵan zorly-zombylyq qylmysyna kedergi keltirgenderge jaýapkershilik júktelýi kerek. Áıtpese, bul protsesti toqtata almaımyz. Eger naqty túıindi máselelerdi sheshimin taba alar bolsaq, onda naqty nátıjege qol jetkize alar edik», - dedi ol.
Memleket basshysy orta bilimdi damytýdyń odan ary strategııasyn aıqyndaý qajettigine de erekshe nazar aýdaryp, 12 jyldyq bilim berýge kóshý jumystaryn ońtaıly júrgizýdi Úkimetke tapsyrdy.
«Úkimetke osy rette jańa 12 jyldyq modelge oılastyrylǵan ári ornyqty aýysymdy qamtamasyz etýdi tapsyramyn. Bul jerde 2025 jylǵa deıingi bilim men ǵylymdy damytýdyń jańa memlekettik baǵdarlamasyn iske asyrý aıasynda «oılastyrylǵan ári ornyqty» aýysym degen sózdi erekshe atap otyrmyn», - dedi Qazaqstan Prezıdenti.
Prezıdent kótergen tórtinshi másele apatty jáne shaǵyn jınaqty mektepterge qatysty boldy.
Memleket basshysynyń dereginshe, búginde elimizdiń aýmaǵyndaǵy jalpy bilim beretin 7 014 mekteptiń 128-i úsh aýysymmen jumys istese, 31 mektep apattyq jaǵdaıda tur. 2019-2020 jyldar aralyǵynda úsh aýysymdy oqytýdy joıyp, apattyq mektepterdi almastyrý úshin respýblıkalyq bıýdjet esebinen 35 mektep salynady.
«Biz demografııalyq tendentsııalardy eskere otyryp, mektepter salý jáne jańǵyrtý isin ári qaraı da jalǵastyramyz», - dedi Qasym-Jomart Kemeluly.
«Besinshi másele. Úshtildi bilim berý júıesin engizý – kún tártibindegi ózekti taqyryp. Eń aldymen, bul máseleni jan-jaqty taldap, salmaqty sheshimge kelý qajet. Bul – óte mańyzdy. «Ár halyqtyń ana tili – bilimniń kilti» – deıdi akademık Ahmet Jubanov. Bul sóz biz úshin negizgi ustanymǵa aınalýy tıis. Úshtildi júıege kóshý oqytýshylar men bilim berý baǵdarlamalarynyń daıyndyǵyna qaraı júzege asady.
Bul rette, ǵylymı-jaratylystaný pánderin aǵylshyn tilinde oqytý bilim ortalyqtarynyń kadrlyq múmkindigine qaraı, oqýshylar men ata-analardyń qalaýy boıynsha iske asýy tıis», - dedi Memleket basshysy.
QR
Prezıdentiniń paıymynsha, aǵylshyn tilin oqytýdy
2-3-shi synyptan nemese ata-analardyń qalaýyna qaraı 5-shi synyptan bastaý oryndy
ári tıimdi bolmaq. Al, joǵary synyptarda jaratylystaný-tehnıkalyq pánderdi
mektepterdiń daıyndyǵyna qarap júrgizý qajet.
Kelesi kóterilgen másele pedagogtardyń mártebesin shynaıy kóterý tóńireginde órbidi. Osy oraıda 2020 jyldyń 1 qańtaryna deıin «Muǵalim mártebesi týraly» zań qabyldanatyndyǵyn aıta ketken oryndy.
«Pedagogtardyń mártebesin shynaıy kóterýdi qamtamsyz etý mańyzdy. Qazir aıtyp jatqanymyzdyń barlyǵy muǵalimderge baılanysty. Básekege qabilettilikti kóterý úshin pedagogtardyń joǵary mártebesine sóz júzinde qol jetkizýimiz kerek. Pedagog mártebesi týraly zań jobasynda qoldaýdyń keshendi sharalary qarastyrylǵan. Bul ustaz júktemesin qysqartý, ar-abyroıynyń saqtalýyna kepil berý, materıaldyq yntalandyrý... Sonyń ishinde synyp jetekshiligi men dápter teksergeni úshin eki ese aqy tóleý, barlyq pedagogtardyń eńbek demalysyn 56 kúnge deıin kóbeıtý, magıstrlik deńgeı úshin qosymsha tólem jáne ózge de yntalandyrý sharalary bar», - dedi Memleket basshysy.
QR Prezıdentiniń aıtýynsha, muǵalimderdiń eńbekaqysy bazalyq laýazymdyq jalaqy arqyly esepteledi. https://kaz.inform.kz/news/kasym-zhomart-tokaev-mugalim-zhalakysy-2-ese-osedi_a3557021 Sol sebepti eldegi 500 myń pedagog aılyǵynyń eleýli mólsherde óskenin sezine almaı otyr. Sondyqtan Úkimetke bilim júıesine bilikti mamandar tartý maqsatynda jáne pedagogtardyń mártebesin kóterý úshin muǵalimderdiń eńbekaqysyn 4 jyldyń ishinde 2 esege arttyrý tapsyryldy.
Q.Toqaev bilim berý isindegi teńsizdikti joıý máselesine de basa nazar aýdaryp, aýyl men qala balalarynyń arasynda bilim berý deńgeıi boıynsha aıyrmashylyq bolmaýy kerektigin aıryqsha atady.
«Bilim berý standarttary biryńǵaı bolýy tıis. Bul bilim berý baǵdarlamasyna da qatysty. Barlyq balalar turǵylyqty ornyna, ata-anasynyń áleýmettik mártebesine qaramaı, sapaly bilimge qol jetkize alýy kerek. Bilim jáne ǵylym mınıstrligine tabysy tómen otbasylar men kúrdeli áleýmettik jaǵdaıda jumys istep jatqan mektepterdiń balalarynyń akademııalyq artta qalýyn joıatyn arnaıy baǵdarlamalardy daıyndap iske qosýdy tapsyramyn. Oblys ákimderi bul tapsyrmamen túbegeıli aınalysýy kerek. Jer-jerde balalarymyzǵa barlyq jaǵdaı jasaý – olardyń tikeleı jaýapkershiligi», - dedi Prezıdent.
Qazaqstan Prezıdenti kótergen sońǵy másele ǵylymdy qarjylandyrý ashyqtyǵyn qamtamasyz etý tóńireginde boldy.
«Ǵylymı ortada qarjylandyrý júıesine senimsizdik, sonymen qatar egde jáne jas ǵalymdar arasynda belgili bir jiktelý baıqalady. Sondyqtan Úkimetke naqty tájirıbelik usynystarmen ǵylymdy munan ary ınstıtýttyq damytý tujyrymdasyn ázirleýdi tapsyramyn», - dedi Q.Toqaev.
Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev tamyz konferentsııasynyń jalpy otyrysyn qorytyndylaı kele otandyq bilimdi damytýdaǵy eńbegi jáne qoǵamdyq belsendi qyzmeti úshin birqatar pedagogke memlekettik nagradalar tabystady. Osydan keıin jıyn tizginin qolǵa alǵan Bilim jáne ǵylym mınıstri Ashat Aımaǵambetov bilim salasyndaǵy birqatar másele tóńireginde sóz qozǵady. Máselen, ol elimizdiń mektepterinde ótetin aqyly olımpıadalar men baıqaýlarǵa qarsy ekendigin ashyq aıtty.
«Aqyly baıqaýlar kóbeıip ketti. Ata-analar keıde amalsyz balalaryn qatystyrýǵa májbúr bolady. Keıde ol baıqaýlardyń paıdasy da joq. Keıbir ınternet olımpıadalarda qaǵazǵa basyp, aqsha tólep, tapsyrma alyp úıine qaıtqan bala búkil otbasy bolyp, tapsyrmany sheship, aqyry qandaı da bir oryn alady. Bul qanshalyqty paıdaly, qanshalyqty durys? Sondyqtan, olımpıadalar boıynsha Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń ustanymy bar – mektepterde qazirgideı kóp ári formatta aqyly olımpıadalar bolmaýy kerek. Olımpıadalar men baıqaýlar bizde bolady. Olar kerek! Biraq, bul rette mınıstrlik tarapynan naqty reglament bolady», - dedi Bilim jáne ǵylym mınıstri.
Sonymen qatar mınıstr 2021 jyly «Álippe» Ahmet Baıtursynovtyń ádistemesi negizinde qaıta engiziletinin , al bıyl «Jeńil portfel» jobasy júzege asyrylatyndyǵyn aıtty.
«Oqýshy máselen, talap-tilegi bolsa qaǵaz oqýlyqtaryn synypqa, mektepte tastap ketip, úıinde elektrondy oqýlyqpen daıyndala alady. Eń bastysy, mınıstrlik oqýlyqtardyń elektrondy nusqalaryn paıdalanýǵa quqyq beredi. Ary qaraı ata-analary ózderi sheshedi. Sol sekildi jumys dápteri barlyq synyptarǵa mindetti bolmaýy tıis. Pedagogtar ata-analardy jumys dápterin satyp alýǵa mindettemeýi kerek», - dedi ol.
Ashat Aımaǵambetov aıryqsha toqtalǵan taǵy bir másele Ulttyq biryńǵaı testileý protsedýrasyn transformatsııalaýǵa qatysty boldy.
«Biz Ulttyq biryńǵaı test tapsyrýdy birtindep elektrondy júıege kóshirýdi josparlap otyrmyz. Mundaı oıymyz bar. Bizge UBT granttardy bólýdiń ashyqtyǵy men ádildigine kepil berýi qajet», - dedi mınıstr.
