Monopolııaǵa qarsy zańnamanyń buzylýy derekteri alǵash ret ashyq alańda talqylandy - QR UEM
QR UEM-niń Tabıǵı monopolııalardy retteý jáne básekelestikti qorǵaý komıtetinde monopolııaǵa qarsy zańnamany buzýshylyqtardy tergep-tekserý nátıjeleri boıynsha qorytyndylardyń jobalaryn onyń tolyqtyǵyna, sondaı-aq onda keltirilgen dáleldemelerdiń sapasy nysanyna qaraý boıynsha monopolııaǵa qarsy organnyń janyndaǵy Kelisý komıssııasynyń 1-otyrysy ótti.
«QR memlekettik organdarynyń praktıkasynda alǵash ret monopolııaǵa qarsy tergep-tekserýler qorytyndysy boıynsha sheshimder qabyldaý rásimine memlekettik emes uıymdardyń ókilderi men bıznes sýbektileri - bul Ulttyq kásipkerler palatasy, Básekelestik saıasatty damytý jáne qorǵaý ortalyǵy, onyń ishinde is-áreketteri tergep-tekserý nysanasy bolyp tabylǵan sýbekt tarapynan sarapshylar tartyldy», - delingen mınıstrliktiń habarlamasynda.
TMR jáne BQK-niń tóraǵasy Serik Jumanǵarın atap ótkendeı, Kelisý komıssııasyn qurý QR Prezıdentiniń QR-nyń monopolııaǵa qarsy qyzmetiniń jumysyn EYDU standarttaryna sáıkes jańǵyrtýǵa qatysty tapsyrmasyna oraı iske asyrylatyn negizgi jańalyqtardyń biri bolyp tabylady. Komıssııa jumysynyń máni - sheshim shyǵarý jáne tergep-tekserý obektisin yqtımal jazalaý aldynda júrgizilgen tergep-tekserýdi ashyq talqylaý.
«Komıssııa músheleri qabyldaıtyn sheshimderdiń usynymdyq sıpatta bolýyna qaramastan, men organ basshysy retinde Reglamentke sáıkes qabyldanǵan Komıssııa usynymdarynyń múltiksiz oryndalatynyna kepildik beremin», - dedi Serik Jumanǵarın.
Otyrys barysynda taratý gaz qubyrlaryna, úı ishilik gaz jelileri men jabdyqtaryna tehnıkalyq qyzmet kórsetý boıynsha sharttar jasasýdy kúshtep tańý bóliginde «RTsKÝ-Qostanaı» JShS-nyń ústem jaǵdaıyn teris paıdalaný faktisi boıynsha qorytyndy jobasy qaraldy.
Otyrys qorytyndysy boıynsha Komıssııa músheleri monopolııaǵa qarsy organǵa ústem jaǵdaıdy teris paıdalaný faktisi boıynsha «RTsKÝ-Qostanaı» JShS-ǵa qatysty tergep-tekserýdi toqtatýdy usyndy, sebebi JShS ókilderi talqylaý barysynda osy salada QR zańnamasynyń buzýshylyq bolmaǵanyn dáleldedi.
Alaıda, Komıssııa josyqsyz básekelestik faktisi boıynsha bastalǵan tergep-tekserý sheńberinde qolda bar málimetterdi zerdeleýdi usyndy. Komıssııa otyrysynda aıtylǵan faktiler tutynýshylardyń tıisti qyzmetterdi kórsetetin uıymdy erkin tańdaý quqyǵyna qysym jasalǵanyn kýálandyrady.
Kelisý komıssııasy monopolııaǵa qarsy vedomstvonyń konsýltatıvtik-keńesshi organy bolyp tabylady. Komıssııa alǵash ret QR Kásipkerlik kodeksiniń 224-babynyń 2-tarmaǵyna sáıkes Qazaqstan Respýblıkasynyń monopolııaǵa qarsy zańnamasyn buzýshylyqtardy tergep-tekserý nátıjeleri boıynsha qorytyndylardyń jobalaryn tergep-tekserýge qatysatyn adamdardy otyrysqa shaqyra otyryp qaraý maqsatynda quryldy.
«Tergep-tekserý aıaqtalǵanǵa deıin tergep-tekserý obektisiniń monopolııaǵa qarsy organǵa júginýge jáne tergep-tekserý nátıjeleri boıynsha qorytyndy jobasymen tanysýǵa jáne qorytyndyǵa kelisetini/kelispeıtini týraly óz tujyrymyn bildirýge quqyǵy bar. Kelisý komıssııasynyń quramynda monopolııaǵa qarsy organ qyzmetkerlerinen basqa, tergep-tekserý obektisi tarapynan shaqyrylǵan sarapshylardy qosa alǵanda, táýelsiz sarapshylar bar», - dep túsindirdi mınıstrlikte.
