Monopolııaǵa qarsy organ: «Qazaqtelekomnyń» Kcell aktsııalaryn satyp alýyna ruqsat
Ótinishhatty qaraý kezinde monopolııaǵa qarsy organ uıaly baılanys qyzmetteri naryǵyndaǵy básekelestikke egjeı-tegjeıli taldaý jáne baǵalaý júrgizdi. Sheshim qabyldaý kezinde naryqtaǵy barlyq qatysýshynyń ustanymdary eskerildi. Baılanys salasyndaǵy ýákiletti organ - QR Aqparat jáne kommýnıkatsııalar mınıstrligi, sondaı-aq tutynýshylar, qatysýshylar úshin jáne tutastaı alǵanda salaǵa mámile jasaýdan keletin boljamdy yqpal men áserdi baǵalady.
Naryqta «Altel» jáne «Tele2» brendterin usynatyn «Qazaqtelekom» AQ jáne «Mobaıl Telkom-Servıs» JShS kompanııalary bir tulǵalar tobyna kirmeıtini anyqtaldy. Sebebi osy seriktestiktegi baqylaý paketi (50,52%) «Tele2 AB» shvetsııalyq kompanııasyna tıesili. Osylaısha, qazirgi kezde «Qazaqtelekom» AQ-nyń uıaly baılanys qyzmetteri naryǵynda naryqtyq úlesiniń joq ekendigin eskere kele, monopolııaǵa qarsy organ «Qazaqtelekom» AQ-nyń «Kcell» AQ-nyń daýys beretin aktsııalarynyń 75 paıyzyn satyp alýyn qamtıtyn ekonomıkalyq shoǵyrlanýǵa kelisim berdi.
Osy mámile oń sheshimin tapqan jaǵdaıda, «Qazaqtelekom» AQ alǵash ret elimizdiń uıaly baılanys naryǵyna kiredi. Baǵalaý boıynsha, kompanııanyń osy naryqtaǵy úlesi 37,5 paıyzdy quraıdy.
«Mámile túpkilikti tutynýshylar úshin uıaly baılanys qyzmetteriniń qunyna áser etpeıtinin atap ótken jón. Aıtalyq, Qazaqstan Respýblıkasy Kásipkerlik kodeksiniń 208-babyna sáıkes Monopolııaǵa qarsy komıtet el tutynýshylarynyń jáne tutastaı alǵanda salany damytý múddesinde birqatar sharttar men talaptar belgiledi, olardy buzý sheshimdi qaıta qaraýǵa, onyń ishinde mámileniń kúshin sot tártibimen joıýǵa ákelip soǵady», - delingen taratylǵan aqparatta.
Sondaı-aq, tutynýshylardyń múddelerine qaraı monopolııaǵa qarsy organ «Qazaqtelekom» AQ-ǵa «Ksell» - «Activ» brendterin saqtaýdy mindettedi.
«Kcell» AQ-nyń táýelsiz kásipkerlik qyzmetti júzege asyrýy úshin, shart retinde táýelsiz menedjmentpen jeke basqarýdy júrgizýi kózdelgen, ıaǵnı aktsıoner «Kcell» AQ-nyń jańa menedjmentpen kásipkerlik qyzmetti júrgizýin anyqtaı almaıdy. Kórsetiletin qyzmetterdiń tıisti sapasy men qunyn saqtaý maqsatynda uıaly baılanys naryǵyndaǵy basqa da qatysýshylarmen qoldanystaǵy ınfraqurylymdy birlese damytý sharttaryn saqtaý nusqama etildi. Osy sharttar «Qazaqtelekom» AQ tarapynan mámile jasaý kezinde oryndalýǵa mindetti.
Sonymen qatar, QR Aqparat jáne kommýnıkatsııalar mınıstrliginiń atyna nusqama jiberildi, ony iske asyrý básekelestikti saqtaý jáne damytý úshin jaǵdaılar jasaý arqyly uıaly baılanys qyzmetteri naryǵyn retteý tetikterin jetildirýdi qamtamasyz etýge múmkindik beredi.