Monoqalalardy áleýet deńgeıine sáıkes damytý qadamdary eskeriledi - Qaısar Nyǵmetov
Tarıhı turǵydan alǵanda, monoqalalar ártúrli taý-ken oryndarynyń aınalasynda ósti, olardyń kópshiligi geografııalyq turǵydan qolaısyz aýdandarda quryldy. Elimizde júrgizilip jatqan óńirlik saıasat mindetteriniń biri - monoqalalardy damytý.
«Esterińizge sala keteıik, monoqalalarǵa orta nemese úlken qalalar kiredi, onda ónerkásiptik óndiristiń jáne eńbekke qabiletti halyqtyń 20%-dan astamy bir nemese birneshe qala quraýshy kásiporyndarda, ádette bireýine shoǵyrlanǵan. Búgingi tańda elimizde 1,4 mln adam nemese el halqynyń jalpy sanynyń 7,4 paıyzy turatyn 27 monoqala bar. 2015 jyldan bastap monoqalalardaǵy halyq sany 2,4 paıyzǵa nemese 34,8 myń adamǵa qysqardy (2020 jyly – 1 412,6 myń adam, 2015 jyly - 1 447,4 myń adam). 9 monoqala ózderiniń ornalasýy esebinen oblys ortalyqtarymen tyǵyz ekonomıkalyq baılanysta, bul aglomeratsııalyq áserlerdi iske asyrý esebinen olardyń ekonomıkalyq damýynyń berik negizin quraıdy (Abaı, Aqsý, Kentaý, Rýdnyı, Saran, Tekeli, Temirtaý, Hromtaý, Shahtınsk qq.). Osy toǵyz qalada halyq sany turaqty bolyp qalýda», - dedi Qaısar Nyǵmetov.
Atap aıtqanda, oblys ortalyqtarynan shalǵaıdaǵy 18 monoqalada halyq sany azaıyp keledi (-3,9%). Eger ekonomıkalyq kórsetkishterdiń dınamıkasyn qarastyratyn bolsaq, 2019 jyly 2014 jylmen salystyrǵanda monoqalalarda ónerkásiptik óndiris kólemi 55,2%-ǵa, negizgi kapıtalǵa ınvestıtsııalar kólemi 3,1 ese ósti.
«Monoqalalardyń qala quraýshy kásiporyndarynda jumyspen qamtylǵandar sany 7,5 myń adamǵa (4,5%) qysqardy (2019 jylǵy 167,4-ten 2020 jyly 159,9 myń adamǵa deıin). Monoqalalardaǵy jalaqy mólsheriniń joǵary saralanýy saqtalýda: eger 2014 jyly 16 monoqalada jalaqy mólsheri oblys boıynsha ortasha aılyq jalaqydan tómen bolsa, 2019 jyly - 12 monoqalada. Monoqalalardy damytýdyń mańyzdy problemalarynyń biri - ınfraqurylymnyń tozýy jáne sonyń saldarynan kommýnaldyq qyzmetter sapasynyń tómendeýi. Máselen, káriz jelileri ınfraqurylymynyń tozýy 66,1%-dy, jylý jelileri 54,5%-dy, sý qubyry jelileri 56,2%-dy, elektr berý jelileri 55,3%-dy quraıdy (2020 jyly). 11 monoqalada avtojoldardyń 50%-dan astamy qanaǵattanarlyqsyz jaǵdaıda», - dep toqtaldy sarapshy.
2013 jyldan bastap Óńirlerdi damytýdyń memlekettik baǵdarlamasy boıynsha monoqalalardyń ınfraqurylymyn damytýǵa 57 mlrd teńge bólindi. Bul turǵyda 195 joba eskerilgen, onyń arasynda TKSh salasynda - 112, kólik ınfraqurylymynda - 68, abattandyrý boıynsha 15 joba iske asyryldy.
Al 2025 jylǵa deıin monoqalalardyń ınfraqurylymyn damytýǵa respýblıkalyq bıýdjetten shamamen 77 mlrd teńge mólsherinde qarajat josparlanǵan.
Negizinen, monoqalalardyń problemalary olardyń ekonomıkasynyń ártaraptandyrylýynyń tómen dárejesimen, halyqtyń jumyspen qamtylýynyń qala qurýshy kásiporynnyń damý perspektıvalarynan joǵary táýeldiligimen, shıkizat qorlarynyń azaıýymen baılanysty bolyp keledi. Osy rette shıkizat qorynyń sarqylýyna jáne 400-ge jýyq jumyskerdiń bosatylýyna baılanysty «Torǵaı boksıt ken basqarmasy» qala quraýshy kásipornynyń jabylýy boıynsha Arqalyq qalasynyń tájirıbesi mysal bola alady. Bul rette ákimdikpen qala quraýshy kásiporynmen jumystan bosatylatyn qyzmetkerlerdi jumyspen qamtý jáne jumysqa ornalastyrý boıynsha Jol kartasy iske asyrylǵan, bul osy kásiporynnyń jabylýynyń saldaryn barynsha jeńildetýge múmkindik berdi. Qyzmetkerlerdiń bir bóligi kásiporynnyń basqa fılıaldaryna jumysqa ornalastyryldy, bireýleri jerdi qalpyna keltirýge tartyldy, basqalary óńirdiń kásiporyndary men uıymdarynda jumysqa ornalastyryldy.
«Búgingi tańda Arqalyq qalasy taza monoqala bolmaı otyr jáne josparly túrde ártaraptandyrylýda. Osy oraıda aýyl sharýashylyǵy ónimderin óndirýmen ári qaıta óńdeýmen baılanysty jobalar qamtylyp keledi. Sondaı-aq, Stepnogor jáne Saran monoqalalary ekonomıkany ártaraptandyrý men qala quraýshy kásiporyndarǵa degen táýeldilikti tómendetý boıynsha mysal bola alady», - dedi Q. Nyǵmetov.
Stepnogorda qalanyń ónerkásiptik óndirisi kólemindegi qala quraýshy kásiporyndardyń úlesi 2020 jyly 42 paıyzdy, 2012 jyly 52 paıyzdy qurady. Saran qalasynda qalanyń ónerkásiptik óndirisi kólemindegi qala quraýshy kásiporyndardyń úlesi 2020 jyly 17,5 paıyz (2012 jyly – 52,1%) deńgeıinde boldy.
Monoqalalardy, jekelegen aýmaqtardy damytýdyń halyqaralyq tájirıbesin zerdeleý árbir monoqalanyń ereksheligin eskere otyryp, onyń negizinde strategııalyq tásilder jıyntyǵyn qoldaný qajettigin kórsetedi:
- ınvestıtsııalyq ahýaldy jaqsartý esebinen ártaraptandyrýdy yntalandyrý;
- shaǵyn jáne orta kásipkerlikti damytý;
- adamı kapıtaldy qalyptastyrý (bilim berý, medıtsınalyq jáne basqa da bazalyq qyzmetterdi barlyq jerde sapaly kórsetýdi usyný);
- monoqalalarǵa jetkilikti ókilettikter men resýrstar berý;
- kólik qoljetimdiligin keńeıtý, aglomeratsııalarǵa kóshý múmkindigi esebinen halyqtyń utqyrlyǵyn arttyrý.
«Monoqalalardy damytýdaǵy basty basymdyq adamǵa beriledi: ómir súrý sapasyna – qaýipsizdikke, sapaly bilim berý men densaýlyq saqtaýǵa, qalalardyń ishinde jáne arasynda damyǵan kólik baılanysyna, tıimdi qala qurylysyna ári joǵary ekologııalyq standarttardy qoldaýǵa basa nazar aýdarylatyn bolady. Monoqalalardyń damýyn taldaý (bıýdjettik, áleýmettik-demografııalyq, ekonomıkalyq aspektiler) boıynsha jumystar jalǵasyp keledi. Bul jumystyń maqsaty - monoqalalardy olardyń áleýet deńgeıine sáıkes damytý jónindegi is-sharalardy ázirleý», - dedi «Ekonomıkalyq zertteýler ınstıtýty» AQ ortalyǵynyń dırektory.
