Mońǵolııa ulttyq álipbıge qalaı kóshti - Til saıasaty keńesiniń ókilimen suhbat

ASTANA. KAZINFORM – Mońǵolııada 1 qańtardan bastap «Mońǵol tili týraly» zańnyń bir baby kúshine endi. Bul - Mońǵolııa ulttyq álipbıin resmı túrde qoldanýǵa kóshti degen sóz. Іrgemizdegi eldiń bul betalysy jyldar boıy latyn álipbıine kóshý jobasyn pysyqtap kele jatqan Qazaqstan qoǵamyna da qyzyqty bolar degen oımen Mońǵolııa Prezıdenti janyndaǵy Til saıasaty ulttyq keńesi Resmı ister basqarmasynyń basshysy, doktor Nıamhúúgıın Narangerelmen suhbattastyq.

Нямхүүгийн Нарангэрэл
Фото: Н. Нарангэрэлдің жеке мұрағатынан

— «Mońǵol tili týraly» zańnyń bir baby kúshine ene bastady. Osy tarıhı ózgeristi uıymdastyryp otyrǵan Til saıasaty ulttyq keńesi ekeni belgili. Qutty bolsyn, bul jaıynda Qazaqstan oqyrmandaryna tarqatyp aıtyp berseńiz…

— Kóp rahmet! Mońǵolııa Uly quryltaıy (parlament) 2015 jyldan «Mońǵol tili týraly» zańdy bekitti. Osy zańdy 10 jyldan astam qoldanyp keledi. Bul zańnyń ulttyq jazýǵa qatysty asa mańyzdy taraýynyń eki birdeı baby 2025 jylǵy qańtardyń 1-inen kúshine ene bastaǵanyna óte qýanyshtymyz.

2015 jyly osy zańdy bekitken kúnnen bastap Til saıasaty ulttyq keńesi aýqymdy is-sharalardy iske asyrdy. Onda 21 aımaq (oblys) 330 sumyn (qala, kent, aýdan ortalyǵy) boıynsha keńes bólimshelerin jasaqtadyq, 10 jyl boıy mońǵol jazýynyń ulttyq baǵdarlamasyn júzege asyrdyq. Mine, búgin sol jumystyń naqty nátıjesin kórip otyrmyz. Budan bylaı memlekettik jáne jergilikti basqarý mekemeleri resmı is-qaǵazdarda ulttyq jazýdy kırıll jazýymen qatar qoldanýǵa tıisti.

— Mońǵolııada qansha memlekettik mekeme bar, olardyń qanshasy qos jazýdy qoldana bastady? 

— 2022 jyldan beri is-qaǵazdardyń standart qalyptaryn jasadyq. Memlekettik 4 200 mekeme bar, onyń qyzmetkerlerin psıhologııalyq turǵydan da daıyndaý úshin oqý-jattyǵýlar uıymdastyrdyq. Oqý-jattyǵýlarda oqýlyqtardy, uıaly telefonda qoldaný baǵdarlamasyn, muǵalimderge arnalǵan arnaıy nusqaýlyqtardy da daıyndadyq. Til saıasaty ulttyq keńesi tarapynan memlekettik qyzmetkerlerdi oqytý baǵdarlamasyn da jasadyq.

2024 jylǵy 27 jeltoqsandaǵy statıstıka boıynsha Mońǵolııada 4 200 memlekettik mekemeniń 50 paıyzy, ıaǵnı 2022 mekeme qos jazýdy qoldana bastaǵan.

— Qos jazýdy qatar qoldaný týraly sheshim qabyldaýǵa ne sebep bolyp otyr?

— Zańda qatar qoldanamyz degen bap bar. Keıbir azamattar «eki qaǵazǵa jazamyz, ekonomıkalyq turǵydan tıimsiz» ǵoı deıdi. Mońǵolııa Úkimeti «Elektrondy (tsıfrlyq) ult» baǵdarlamasyn iske asyra bastaǵan. Elektrondy túrde is-qaǵazdardy júrgizý keńistigi tolyq qalyptasqan degim keledi. Sondyqtan ekonomıkalyq turǵydan qaǵazbastylyq bolmaıdy deýge ábden negiz bar.

— Mońǵol jazýyn resmı is-qaǵazdarda qoldaný erejesiniń standarttary bekitilgen eken. Osy týraly keńirek aıtsańyz…

— Biz 2022 jyldan beri turaqty túrde qoldanyp kelemiz. Onda 5 standart bekitilgen.

Birinshisi — mekeme mańdaıshalaryndaǵy ataýlardyń standarty. Mekemeler, syrtqy, ishki qasbet, mańdaıshalarynda mońǵol jazýyn qoldaný erejesi bekitilgen, muny da óte ońtaıly iske asyryp keledi.

Ekinshisi — memlekettik qyzmetkerlerdiń laýazymdyq vızıtka standarty. Vızıtkany qos álipbı boıynsha qatar toltyrý erejesi bekitilgen.

Úshinshisi — kitap basylymdarynda mońǵol jazýyn qoldaný standarty bar. Mysaly, Mońǵolııada basylǵan basylymdardyń 40 paıyzy osy standartty oryndap keledi.

Tórtinshisi — kompıýter pernetaqtasynda mońǵol jazýynyń áripterin ornalastyrý standarty. Mońǵol ulttyq jazýymen terip jazýdyń ISO standarty bar. Ony ıÝnıkod konsortsıýmmen birlese jetildirip kelemiz.

ıÝnıkod standartty negizge ala otyryp, Windows baǵdarlamada Mongolian Baiti qarip túrin bekittik. Alaıda, memlekettik is-qaǵazdarda dál osyndaı qarip túrin qoldanamyz dep naqty belgilenbegen. Mońǵol jazýynyń túrli-túrli qarip túrin qoldaný tájirıbesi barshylyq.

Mońǵol álipbıi
Foto: Mońǵolııa Prezıdenti janyndaǵy Til saıasaty ulttyq keńesi

Ýaqyt únemdeý úshin kırıll qarpimen jazylǵan mátindi mońǵol jazýyna qotaryp kóshirý baǵdarlamalaryn qoldanýǵa ruqsat berilgen be? Ondaı baǵdarlamalar bar ma jalpy?

— «Mońǵol tili týraly» zańy boıynsha Elektrondy damý, baılanys mınıstrligi, Til saıasaty ulttyq keńesi tarapynan bekitken baǵdarlamalardy elektrondy keńistikte qoldanady degen bap bar. Osy boıynsha bizdiń keńes elektrondy baǵdarlamany resmı túrde bekittik jáne ony Elektrondy damý, baılanys mınıstrligine joldadyq. Mońǵolııada búgin 3 túrli elektrondy kóshirý baǵdarlamasy qoldanylady. Alǵashqysy Іshki Mońǵolııada jasalǵan. Bul baǵdarlamada olqylyqtar kezdesedi. Sonymen qatar, «Kımo» jáne «Bolorsoft» kompanııalarynyń baǵdarlamalary bar. Olarda da kemshilikter baıqalady, keıbir qaripterdi tanymaıdy, tańba áripteri jetkiliksiz. Eń sońǵy bolyp engizilgen taǵy bir baǵdarlama bar. Sony biz resmı túrde bekittik. Onyń sebebi, áýeli kırıll jazýyndaǵy qatelikterdi tekseredi, sodan keıin ǵana mońǵol jazýyna tup-týra qotaryp kóshiredi. Munyń tıimdiligi — 98 paıyz. Onyń ústine mátinniń sany da sheksiz mol.

— Sol baǵdarlama týraly qysqasha málimet bere ketseńiz…

— www.monscript.mn degen saıtta tur, sodan kóre alasyz. Osy baǵdarlamany biz resmı túrde bekitip, elektrondy damý, baılanys mınıstrligine talaptarǵa saı ekendigi týraly hattama joldadyq.

Bul elektrondy baǵdarlamany memlekettik 4 200 mekemeniń qyzmetkerleri qoldanýǵa ázirlep jatyrmyz. Baǵdarlama qupııa mátinderdi kóshirýge de arnalǵan. Óıtkeni, memlekettik resmı is-qaǵazdarǵa arnalyp tur. Sondyqtan da osy elektrondy baǵdarlamany áý bastan sapaly ári zańnamalyq normalarǵa tolyq sáıkestendirip baryp, jalpy jurtshylyqqa usynbaqpyz. Osy oraıda, elektrondy damý, baılanys mınıstrligi atalmysh baǵdarlama týraly memlekettik tıisti organdardyń saraptamasyn kútip otyr.

Árıne, atalmysh kóshirý baǵdarlamasyn osy qańtardyń 1-inen bastap qoldanamyz, paıdalanýǵa ábden bolady. Ázirshe mońǵol jazýyn biletin azamattar ózderi qarip terip jaza berýge de múmkindik bar.

Mońǵol álipbıi
Foto: Mońǵolııa Prezıdenti janyndaǵy Til saıasaty ulttyq keńesi

— Memlekettik mekemeler resmı is-qaǵazdaryn qos jazýmen júrgizip jatqanyn kim jáne qalaı qadaǵalaıdy? 

— Birinshiden, Arhıvtiń bas basqarmasy qadaǵalaıdy. Ekinshiden, Adal básekelestik, tutynýshylar úshin organy, ıaǵnı qazirgi Monopolııaǵy qarsy organ «Mońǵol tili týraly» zań boıynsha osy mindetti atqarady. Zańdy oryndamaǵan mekemelerge osy organdar men bizdiń Keńes arnaıy saraptama jasap, sonyń qorytyndysy negizinde tıisti sharalar qoldanylady. Meken ataýlary durys bolmasa nemese aqparat quraldary sekildi mekemeler zańdy oryndamasa, Til saıasaty ulttyq keńesi tarapynan hattama jazylady. Áýeli eskertedi, ekinshi joly «Qatelikter men kemshilikter zańy» boıynsha aıyppul salynady.

Til saıasaty ulttyq keńesi 2022 jyldan beri resmı is-qaǵazdardy synaqtan ótkizdik. Arnaıy baryp tekseris júrgizdik, keńes berdik. Osy dástúr boıynsha 4 200 mekemeni jospar boıynsha bir jyl ishinde tolyq tekseremiz.

Mońǵol álipbıi
Foto: Mońǵolııa Prezıdenti janyndaǵy Til saıasaty ulttyq keńesi

— Ulttyq jazýlaryńyzdyń qazirgi qoldanys aıasy týraly ne aıtasyz? Muny qaıta tirilip jatqan álipbı deýge kele me?

— Mońǵoldyń negizgi etnıkalyq irgeli tobyna qazirgi Mońǵolııada jáne QHR-dyń Іshki Mońǵolııa, ShUAR, Hóhnýýr, Gansý, Harmórón, Reseıdiń Býrıatııa Respýblıkasy (Baıkól aýmaǵy), Qalmaqııa Respýblıkasy (Edil ózeni boıy), Aýǵanstan, Qyrǵyzstan jáne basqa elderde 9 mıllıonnan astam qaýym jatady.

Sonymen qatar, 1990 jyly Mońǵolııadaǵy demokratııalyq ózgeristerden keıin «mongol bıchıg», ıaǵnı mońǵol jazýyn qaıtadan jańǵyrtý, til mádenıetin qasterleý, ulttyq sanany oıatý maqsatynda memlekettiń resmı jazýy retinde qoldaný órisi de keńeıip keledi.

Mońǵol tilderi — Altaı tórkindes túrik, tuńǵys-manjur tilderi tobynyń bir úlken tarmaǵy. Sondyqtan Qazaqstanda mońǵoltaný, al Mońǵolııada qazaqtaný, túriktaný salasy óz deńgeıinde damı beredi dep senemin.

Mońǵol álipbıi
Foto: Mońǵolııa Prezıdenti janyndaǵy Til saıasaty ulttyq keńesi
Mońǵol álipbıi
Foto: Mońǵolııa Prezıdenti janyndaǵy Til saıasaty ulttyq keńesi

Aıta ketsek, Túrki áleminiń ortaq álipbıi komıssııasy 34 áripten turatyn úlgi usynǵany habarlanǵan bolatyn. Keıin ortaq túrki álipbıi jónindegi deklaratsııa jarııalandy

Сейчас читают