«Mol astyqty saqtaý da, satý da ózekti» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
Elbasy ońtústikkke kelgen saparynda Táýelsizdik saıabaǵynda oblys ardagerleri men ulttyq mádenı ortalyq ókilderimen júzdesti. «Jyly qaýyshýda áńgime aǵytylyp qoıa berdi. Nursultan Ábishuly ońtústiktegi eń úlken problemalar: sý, kógildir otyn, jaryq jáne jol máselelerine toqtalyp, árqaısysy boıynsha óziniń tikeleı baqylaýymen Úkimettiń tolymdy jumystar jasap jatqanyn baıan etti. Bul sapar ıýarysynda kóterilgen máseleler «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda «Táýelsizdiktiń tátti jemisi» degen taqyryppen jaryq kórdi.
Qostanaılyq dıqandar astyqty alqaptyń 95 paıyzyn jınap, qambaǵa quıdy. Jaýyn-shashynnyń saldarynan ońtústik aýdandarda dala kemeleri qaıyrlap turyp qalǵan kúnder de boldy. Dıqandar sońǵy aptadaǵy qazan shýaqtyń qurǵaq kúnderin barynsha paıdalanyp qalýǵa tyrysýda. Bıyl Qostanaı óńiri tarıhynda bolmaǵan astyq shyqty. Qazirge deıin dıqandar 7 mıllıon 600 myń tonna astyqty qambaǵa quıyp aldy. Bul týraly «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Mol astyqty saqtaý da, satý da ózekti» atty maqalada.
***
«Aıqyn» basylymynyń jazýynsha, álem ekonomıkasyna jańa daǵdarys tolqyny tóngen saıyn, dóńgelengen dúnıede ınvestorlardy tartý jolyndaǵy kúres kúsheıip barady. Dúnıejúzindegi alpaýyt elderdiń ózin «janalqymnan» alǵan dúrbeleńder men alasapyrandar «ınvestıtsııa daǵdarysyna» da ákelip soǵýy ǵajap emes. Amerıkalyqtardyń «Ýoll-strıtti basyp al» aktsııasy endi «Birge basyp alamyz» qozǵalysyna aınalyp, Germanııa, Anglııa, Chılı jáne Argentınaǵa qanat jaıýy jahan júzinde qarjy salýdyń jańa múmkindikterin jan sala izdegen ınvestorlardy tiksintip, aıaqty baıqap basýǵa ıtermeleı bastaǵandaı. Osy jaǵdaıda da qazaq eli «Turaqtylyq jeruıyǵy» bolyp qalýda. Bul týraly «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Qazaqstan qarjy tartýdyń eń ozyq tájirıbelerin qoldanady» atty maqalada.
Sondaı-aq osy basylymnyń habarlaýynsha, jaqynda Indýstrııa jáne jańa tehnologııalar mınıstrligi elimizdegi janarmaı beketteriniń 60 paıyzy sapasyz benzın satatyny jóninde málimdeme jasaǵan bolatyn. Sońǵy jarty jylda 175 janarmaı beketine tekserý júrgizilip, olardyń 67 paıyzynan túrli zańbuzýshylyqtar anyqtalǵan. Qalta qamyn kúıttegen beket qojaıyndary kóbinese tutynýshylarǵa oktandyq kórsetkishi tómen benzın satýmen aınalysqan. Bul týraly «Jalǵan janarmaı kóbeıdi» atty maqalada.
***
«Alash aınasy» basylymynyń jazýynsha, Toqsanbaı, Seksenbaılardy bylaı qoıyp, búginde Jetpisbaı men Alpysbaıdy kezdestirý múmkin bolmaı qaldy. Eger erlerdiń túıtkiline búgin nazar aýdarmasaq, erteń-aq bul úlken memlekettik máselege aınalady»,-deıdi ýrolog mamandar. Óıtkeni Qazaqstanda árbir úshinshi er azamat dárigerlerdiń kómeginsiz urpaq jalǵastyrýǵa qaýqarsyz. Bul másele jóninde «Alash aınasy» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Toqsanbaıdy qoıyp, Qyryqbaılarǵa zar bolyp qalmaımyz ba?» atty maqalada egjeı-tegjeıli jazylǵan.
Álemdik saıasattyń beldi oıynshysy sanalatyn AQSh-tyń bastamasymen Ońtústik jáne Ortalyq Azııamen baılanystyratyn jańa «Jibek joly» salynyp jatyr. Bul buǵan deıin biz «Jańa Jibek joly» dep atap kelgen «Batys Qytaı-Batys Eýropa» halyqaralyq tranzıttik dálizi emes. Búkil álem «Jańa Jibek joly» dep atap otyrǵan joba tikeleı AQSh-tyń qatysýymen júzege asyrylýda. «Halyqaralyq qatynastarda qandaı joba bolmasyn pragmatıkalyq sheshimder negizinde qabyldanady. Alystaǵy AQSh-tyń da bir oılaǵany bar. Bul týraly «Alash aınasy» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Jańa Jibek jolynyń» astarynda ne jatyr?» atty maqaladan oqı alasyzdar.
***
«Kazahstanskaıa pravda» basylymynyń búgingi sanynda «Novyı ımpýls «estafety mıra» atty maqala jaryq kórdi. Oǵan Parlament Májilisiniń Tóraǵasy Oral Muhamedjanov bastaǵan delegatsııanyń qatysýymen Bernde ótip jatqan, Parlamentaralyq odaqtyń mereıtoıly 125-shi assambleıasynda kóterilgen máseleler arqaý bolǵan. Basylymnyń jazýynsha, atalmysh jıynda órkenıet ıadrolyq qarýdy paıdalanýdan bas tartady nemese osy qarý órkenıetti jer betinen joq etedi degen másele tóńireginde qyzý pikirtalas júrip jatyr.
