Mınıstr Baıqońyrda kommýnaldyq shyǵyn qanshalyqty tómendeıtindigin aıtty
«Baıqońyr» keshenin gazben jabdyqtaý týraly kelisim 2019 jylǵy sáýirde jasaldy.
«Kelisim «Baıqońyr» keshenin gazben qamtamasyz etýdiń quqyqtyq negizderin aıqyndaýǵa baǵyttalǵan jáne tutynýshylardy suıytylǵan munaı gazynan tabıǵı gazǵa kóshirýdi kózdeıdi. Buǵan deıin Baıqońyr qalasyn gazben, ıaǵnı suıytylǵan munaı gazy nemese propan-býtanmen jabdyqtaý úshin reseılik «Gazovoe hozıaıstvo» kásiporny jaýapty bolǵan», - dedi QR Energetıka mınıstri Nurlan Noǵaev.
Baıqońyr qalasy ákimshiliginiń aqparaty boıynsha suıytylǵan munaı gazynyń baǵasy bir kelisine 349 teńge. Al tekshe metrge shaqqanda 714 teńgeni qurady.
«Úkimetaralyq kelisimge sáıkes, «QazTransGaz Aımaq» AQ-ǵa qala aýmaǵynda jáne «Baıqońyr» ǵarysh aılaǵynda tabıǵı gazdy ótkizý quqyǵy beriledi. Osy qyzmet reseılik salyq organdarynda tirkelmeı júzege asyrylady. Bul qosarlanǵan salyq salýǵa jol bermeıdi. Kelisimde Baıqońyr qalasynyń aýmaǵynda tabıǵı gazdy bólshek saýdada ótkizý baǵasy Qyzylorda oblysynyń gaz tutynýshylary úshin Qazaqstannyń monopolııaǵa qarsy organy belgileıtin baǵaǵa sáıkes kelýi tıis dep bekitilgen», - dedi mınıstr.
Onyń aıtýynsha, búginde Baıqońyr qalasy jáne Qyzylorda oblysyndaǵy tabıǵı gazdyń bólshek baǵasy turǵyndar úshin bir tekshe metrge 18,6 teńgeni, zańdy tulǵalar jáne bıýdjettik uıymdar úshin bir tekshe metri 18,9 teńgeni qurady, ıaǵnı qosymsha qun salyǵyn eseptemegende.
«Baıqońyr qalasynda tamaq ázirleý úshin bir páter ortasha eseppen 3-4 tekshe metr suıytylǵan gazyn nemese shamamen 6-10 tekshe tabıǵı gazdy tutynady. Tabıǵı gazdy qosqan jaǵdaıda, turǵyndar osy kólemdegi gaz tutynǵany úshin 111-186 teńge tóleıdi. Bul suıytylǵan munaı gazynan 16 ese arzan. «QazTransGaz Aımaq» AQ men «Gazovoe hozıaıstvo» kásipornynyń birlesken jumysynyń nátıjeleri boıynsha qazirgi ýaqytta Baıqońyr qalasynyń barlyq kópqabatty sektory, ıaǵnı 328 turǵyn úı, sondaı-aq 150 jeke úıdiń 45-i tabıǵı gazǵa qosylǵan», - dedi N. Noǵaev.
Osy kelisim turǵyndar úshin kommýnaldyq qyzmet shyǵyndaryn azaıtýǵa múmkindik beredi. Sebebi suıytylǵan gazǵa qaraǵanda, tabıǵı gazdyń quny aıtarlyqtaı arzan. Budan basqa, Baıqońyr qalasynda gazdy bólý ınfraqurylymy salystyrmaly túrde jańa bolyp esepteledi.