«Mereıli otbasy» baıqaýy: Qyzylordalyq Ishanqulovtar áýleti jańa kólik mindi
Eske salaıyq, 8 qyrkúıek kúni Astanada «Mereıli otbasy» jalpyulttyq baıqaýynyń qorytyndysy shyǵarylyp, jeńimpazdar saltanatty túrde marapattaldy. Onda Jambyl oblysynan qatysqan Nııazqulovtar áýleti Gran-prı ıegeri atandy. Sondaı-aq qyzylordalyq Ishanqulovtar jáne aqtóbelik Aıtbaevtar áýleti júldeli oryndarǵa ıe boldy.
13 qyrkúıek kúni Qyzylorda oblysynyń ákimi Qyrymbek Kósherbaev ónegeli otbasy múshelerimen júzdesti. Sondaı-aq Memleket basshysynyń atynan olarǵa jańa avtomashınanyń kiltin tabystady.
«Qazaq halqy qashanda otbasyn qasıetti shańyraq retinde baǵalap, zor mańyz bergen, kóziniń qarashyǵyndaı qorǵaǵan. Otbasynyń ar-namysyn saqtaýǵa, urpaq ósirip, tárbıeleýge, óz urpaǵynyń elge adal qyzmet etýine asa mán bergen. Osyndaı dástúrli qundylyqtar qazaqtyń qaımaǵy buzylmaǵan Syr óńirinde erekshe saqtalýy zańdylyq dep oılaımyz. Otbasy - altyn uıa, kıeli shańyraq bolsa, sol shańyraqtyń murageri, urpaq jalǵasy - balalar bolyp tabylady. Balalarynyń boıyna ulttyq qundylyqtardy sińirip tárbıelep otyrǵan Syr eliniń sizder sııaqty ónegeli otbasylaryna aıtar alǵysymyz sheksiz», - dedi oblys ákimi.
Óz kezeginde Erǵalı Ishanqulov Elbasy men aımaq basshysyna kórsetken qoldaýlary úshin alǵys aıtyp, barlyq qazaqstandyqtarǵa bereke-birlik tiledi.
Shıeli aýdany, Eńbekshi aýylynyń turǵyny Erǵalı aǵa erte jasynan mal sharýashylyǵymen aınalysqan. Ol súıikti kásibin zeınetkerlikke shyqqan soń da jalǵastyryp keledi. «Altyn alqa» tósbelgisiniń ıegeri, jary Bahıramen 62 jyl bir shańyraq astynda ómir súrip, 14 ul-qyzdy tárbıelep ósirdi. Búgingi tańda olardan 61 nemere, 46 shóbere, 1 shópshek súıip otyr. Ónegeli otbasynda tárbıe alǵan 8 ul men 6 qyz ár salada jemisti eńbek etip keledi.
Atap óteıik, bıyl «Mereıli otbasy» baıqaýynyń aqtyq kezeńine qatysýǵa oblystan Báımenovter men Ishanqulovtar áýleti joldama alǵan edi.
