«Meniń Altaıym» - qazaq ulty kóshpendi turmysynyń kógildir ekrandaǵy shynaıy beınesi - sheteldegi qazaq baspasózi
ASTANA. KAZINFORM - Kazinform HAA sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.
TMU-na múshe elderdiń Іshki ister mınıstrleri keńesiniń alǵashqy otyrysy ótti - TRT
Túrki Memleketteri Uıymyna múshe elderdiń Іshki ister mınıstrleri keńesiniń alǵashqy otyrysy Qyrǵyzstannyń Ystyqkól oblysyndaǵy Sholpan-Ata qalasynda ótti. Qyrǵyzstan Іshki ister mınıstri Ulan Nııazbekov uıymdastyrǵan jıynǵa Túrkııa Іshki ister mınıstri Alı Ierlıkaıa qatysty. Bul týraly osy aptada Túrkııa Radıo Televızııa portaly habarlady.
Atalǵan BAQ-tyń dereginshe, basqosýǵa Ázerbaıjan Іshki ister mınıstri Vılaıat Eıvazov, Qazaqstan Іshki ister mınıstri Erjan Sadenov, Ózbekstan Іshki ister mınıstri Pýlat Bobojonov jáne TMU bas hatshysy Qýanyshbek Ómirálıev te qatysty. Jabyq ótken jıyn sońynda qorytyndy deklaratsııaǵa qol qoıylyp, kelesi otyrystyń Ázerbaıjanda ótetini belgilendi.
Mınıstrler qatysqan baspasóz máslıhatynda málimdeme jasaǵan Nııazbekov aýyzbirshilik ornatý, baýyrlastyq pen dostyqty nyǵaıtý, halyqtardyń qaýipsizdigin barynsha arttyrý jáne túrli qaýip-qaterge qarsy turý úshin jınalǵandaryn aıtqan.
«Nııazbekov Keńes otyrysyn jylyna keminde bir ret ótkizý, saraptamalyq-tehnıkalyq deńgeıde jumys tobyn qurý, ekijaqty tájirıbe almasý, yntymaqtastyq jáne qylmysqa qarsy kúres salasyndaǵy úılestirilgen jumys máselelerin talqylanǵanyn málimdedi», dep jazady túrkııalyq BAQ.
Aıta keteıik, TMU múshe elderdiń Іshki ister mınıstrlerin Qyrǵyzstan Prezıdenti Sadyr Japarov ta qabyldady.
Sondaı-aq osy aptada «TRT»-da «Qazaqstandyq kýrsanttar Túrkııada áskerı bilim alady» degen taqyryptaǵy aqparat jarııalandy.
QR Qorǵanys mınıstrligine qarasty Radıoelektronıka jáne baılanys áskerı-ınjenerlik ýnıversıtetiniń kýrsanttarynyń ant berý rásimi ótken.
Túrkııalyq basylymnyń dereginshe, Túrkııa men Qazaqstan áskerı bilim berý salasynda yntymaqtastyǵyn arttyrýdy jalǵastyrýda. Almatyda Túrkııadaǵy áskerı bólimde oqýyn jalǵastyrýǵa joldama alǵan qazaqstandyq stýdentterdiń ant berý rásimi ótti. Endi Qazaqstan Qorǵanys mınıstrligi Radıoelektronıka jáne baılanys áskerı-ınjenerlik ýnıversıtetiniń birinshi kýrs stýdentteri Túrkııada bilimderin jalǵastyrady. Іrikteýden ótken ýnıversıtettiń úzdik qyryq kýrsanty Túrkııa, Reseı jáne Ońtústik Koreıa ýnıversıtetterinde bilim alady.
Qytaı teatrynyń orkestri Sháýeshektegi qazaq orkestrimen óner básekesine tústi - «Halyq gazeti»
3 qyrkúıekte Qytaıdyń Lıaonın úlken teatrynyń «YOLO» orkestri Shyńjańdaǵy Sháýeshekte kontsert qoıyp, jergilikti qazaqtardyń ulttyq orkestrimen óner jarastyrdy. Bul joly qoıylǵan óner básekesi óte kóńildi boldy, dep habarlaıdy Qytaıdyń «Halyq gazeti» basylymy.
Qytaılyq BAQ-tyń keltirgen málimetterine súıensek, 23 tamyz ben 1 qyrkúıek aralyǵynda Lıaonın úlken teatrynyń «YOLO» orkestri Shyńjańnyń Іle qazaq avtonomııaly oblysyna qarasty Tarbaǵataı aımaǵynyń úsh jerinde kontsert qoıǵan.
6 aıda Ózbekstanǵa 4 mıllıonnan astam týrıst kelgen- «ÓzA»
2024 jyldyń qańtar-shilde aılarynda jalpy 4,2 mıllıon sheteldik azamat týrıstik maqsatpen Ózbekstanǵa kelgen. Statıstıka agenttiginiń málimetinshe, bul kórsetkish ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 562,5 myń adamǵa nemese 15,3 paıyzǵa artqan, dep habarlaıdy ózbekstandyq «ÓzA» aqparattyq agenttigi.
Ózbekstandyq BAQ-tyń dereginshe, Ózbekstanǵa kelgen týrısterdiń basym kópshiligi Qyrǵyzstan (1,2 mıllıon adam), Tájikstan (1,2 mıllıon adam), Qazaqstan (845,8 myń adam), Reseı (442,1 myń adam) jáne Túrikmenstan (83,7 myń adam) elderinen kelgen.
Sonymen qatar, Túrkııa (62 myń), Qytaı (35,5 myń), Úndistan (33,3 myń), Ońtústik Koreıa (23,9 myń), Italııa (19,5 myń) jáne basqa memleketterden (211,2 myń) týrıster de osy maqsatpen Ózbekstanǵa sapar shekken.
Sondaı-aq, osy aptada «ÓzA»-da «Shetelde qıyn jaǵdaıda qalǵan ózbekstandyq balalar elge qaıtaryldy» degen taqyrypta aqparat jarııalandy.
Shetelde qıyn jaǵdaıda qalǵan 14 ózbekstandyq bala elge qaıtarylǵan.
Bul týraly «ÓzA» basylymy Áleýmettik qorǵaý ulttyq agenttigine silteme jasap habarlady.
Habarda aıtylýynsha, balalar Reseıdiń Sankt-Peterbýrg qalasynan Іshki ister jáne Densaýlyq saqtaý mınıstrlikteriniń jaýapty qyzmetkerleriniń issapary aıasynda Tashkentke jetkizilgen.
Áleýmettik qorǵaý ulttyq agenttigi dereginshe, bul balalar ózderiniń ata-analaryna jáne jaqyn týystaryna tapsyrylady. Olarǵa «Inson» áleýmettik qyzmetter ortalyǵy tarapynan psıhologııalyq jáne zańgerlik kómek kórsetiledi.
Shetelde qaraýsyz qalǵan balalar turaqty túrde Ózbekstanǵa qaıtarylýda. Buǵan deıin 15 tamyz kúni 8 bala Ózbekstanǵa qaıtarylyp, olardyń 6-ýy ata-analarynyń qaraýyna tapsyrylǵan edi.
Sonymen qatar apta basynda Tashkentte «Tuńǵysh Prezıdentti eske alý sharasy ótti».
Atap aıtqanda, 2 qyrkúıek kúni memlekettik uıym ókilderi men Tashkent qalasynyń jurtshylyǵy Islam Karımovty eske alýǵa jınalǵan, dep jazady Uza.uz.
Bul sharaǵa Memleket basshysy, Ózbekstan Respýblıkasy Olıı Majlısi, Prezıdent Ákimshiligi, Mınıstrler Kabıneti, mınıstrlikter men mekemeler, qoǵamdyq ókilder qatysyp, Tuńǵysh Prezıdenttiń eskertkishine gúl shoqtaryn qoıǵan.
«Meniń Altaıym» - qazaq ulty kóshpendi turmysynyń kógildir ekrandaǵy shynaıy beınesi - Harajorga
Kóshpendiler órkenıetinde ózindik erekshelikke ıe mádenıet qalyptastyrǵan qazaq ulty halyq sany jaǵynan Shyńjańda ekinshi orynda turady. Atalǵan óńirdegi qazaqtardyń eń alǵashqy fılmi 1955 jyly «Qasen-Jámıla» kınosy qoıylǵannan beri, Qytaı qazaqtarynyń ómirinen túsirilgen fılmder tarıhy 69 jylǵa jetti. Osy jyldar ishinde kıno, telehıkaıa qatarly óner túrleri adamdardyń óz kózimen kórip, et qulaǵymen estıtin áseri arqyly dáýir aǵymyndaǵy qazaq halqynyń turmysy, mádenıeti jaǵyndaǵy damýy men ozgerisin estelikke alyp, ulttyq mádenıetti jalpaq jurtqa jetkizetin rýhanı kópir bola bildi. Sol mindetterdi atqarýshy týyndylardyń biri qytaılyq rejısser túsirgen «Meniń Altaıym» telehıkaıasy, dep habarlaıdy Qytaıdyń «Harajorga» áleýmettik jelisi.
Atalǵan BAQ-ta bıyl jazda ǵana tusaýy kesilgen «Meniń Altaıym» telehıkaıasy týraly aıtylady. Bul telehıkaıa osynaý keń-baıtaq Altaı óńirine degen qalyń kórermenniń qyzyǵýshylyǵyn arttyra túskeni týraly sóz bolady. «Sýdyń tunyǵy men shóptiń sonysyn qýalaı qonys aýdaratyn» kóshpendi mal sharýashylyq dástúri, tabıǵattyń qas-qabaǵyn baǵatyn turmys daǵdysy, sondaı-aq áýeletip án salyp, burala bıge basatyn erekshe salty, qazaq halqynyń ekologııalyq ortaǵa, tirshilik mánine jáne kúndelikti turmysqa degen daǵdyly súıispenshiligi men qımas sezimin áıgileıdi.
Maqala avtorynyń málimetinshe, bul telehıkaıada Altaıda týyp-ósken qytaı qyzy men jergilikti jasóspirim Bataı bas keıipker etilip, eki urpaq adamdardyń qaıshylyǵy men talǵamy sabaqtastyrylyp, Qytaıdyń qazaq malshylary dóp kelip otyrǵan jań zaman ózgeristeri men qalyptasqan dástúrleri týraly fılmde kórsetilgen. Sonymen qatar týystyq súıispenshilik pen mahabbattyń, dala órkenıeti men qala mádenıetiniń qarama-qaıshylyǵy, sondaı-aq bir-birine beıimdelý, ymyraǵa kelý barysy beınelengen.
Bul jazbada «Meniń Altaıym» telehıkaıasy týraly túsindirip, taldaǵan.
Atalǵan telehıkaıada ulan-baıtaq saharany, mal fermasyndaǵy mamyrajaı turmysty, ondaǵy baýyrmal da momyn qazaq halqynyń turmys-tirshiligi ózgere bastasa da baıyrǵy baıypty kózqarastarynan aıyrylmaǵanyn ańǵarýǵa bolatyny kórsetilgen. Ásirese «Meniń Altaıym» atty telehıkaıasynda jańa zamannyń kelýi men týrızm salasynyń keńinen damýynan qazaq ultynyń kóshpendi turmysy birtindep ózgere bastaǵany týraly aıtylady maqalada.
Aıta keteıik, «Meniń Altaıym» telehıkaıasy qytaılyq jazýshy Lı Jıýýannyń shyǵarmalar jelisi boıynsha túsirilgen. Basty rólderde qytaılyq tanymal akter Ma Iılı jáne Chjoý Iran, shyńjańdyq qandasymyz Alma men Qaırat oınaǵan.
Eske sala keteıik, qazaq tilinde shetelde túsirilgen tuńǵysh kórkemsýretti «Qasen-Jámıla» fılminiń basty róli Jámılany – Keńes Odaǵynyń halyq ártisi, KSRO Memlekettik syılyǵynyń laýreaty, sańlaq aktrısa Farıda Sháripova somdasa, Qasen rólin oınaǵan kezinde Yqylas Dúkenuly atyndaǵy respýblıkalyq saz aspaptary murajaıynyń ǵylymı qyzmetkeri bolǵan Abylaı Túgelbaev edi.
Irannyń «Islam órkenıetindegi óner tarıhy» kitaby qytaı tilinde jaryq kórdi - Parstoday
Irannyń «Islam órkenıetindegi óner tarıhy» kitabynyń qytaı tilindegi aýdarmasy Iran Islam Respýblıkasynyń Beıjińdegi mádenı keńes berý mekemesinde jaryq kórdi, dep jazady Irannyń «Parstoday» aqparat agenttigi.
«Islam órkenıetindegi óner tarıhy» kitabyn Iran óner akademııasynyń múshesi, zertteýshi Hasan Balharı Qahı jazǵan.
«Parstoday» basylymynyń habarlaýynsha, bul eńbekti qytaı tiline Baı Djı Sý aýdaryp, Shang Wu Publications basylymy basyp shyǵaryp, taratqan. «Islam órkenıetindegi óner tarıhy» kitabyn aýdarýdy Qytaıdaǵy Iran Islam Respýblıkasynyń Mádenı keńes berý mekemesi Aýdarma jáne baspa isin uıymdastyrý ortalyǵymen birlesip qytaı jáne ıran klassıkteriniń aýdarma jobasy túrinde júzege asyrǵan.
