Men qazaqqa degen qurmetimniń belgisi retinde onyń tilin meńgerdim - Shahalıev
Búgingi kúni táýelsiz Qazaqstan kóp ulttylyǵymen qosa, birligi jarasqan, quty molaıǵan el retinde tanymal. Ásirese, elimizdi meken etken oı-maqsaty ortaq, kóksegeni tek birlik bolyp tabylatyn san alýan ult pen ulys ókilderiniń biri - ázerbaıjandar. Jalpy, ázerbaıjandyqtardyń Qazaqstanǵa kelý tarıhy da ár qıyly.
Nazım Shahalıevtiń aıtýynsha, ol ózi 1952 jyly Ázerbaıjannyń Masaly aýdany Shatyroba aýylynda dúnıege kelgen. Keıin KSRO-nyń Іshki ister mınıstrligi bergen joldamamen 1970 jyly Qazaqstanǵa joly túsken. Otan aldyndaǵy boryshyn da Almaty oblysynda ótegen. Sóıtip, osynda tamyryn tereńge jaıyp, qalyp qoıǵan kórinedi. Qazir ol - ınternatsıonaldy otbasynyń otaǵasy. Áıeli - orys ultynyń ókili. Nemereleri de osy qazaq jerinde ósip, qazaqsha tálim-tárbıe alýda. Sondaı-aq, ol búgingi tańda baýyrmal ári darhan qazaq halqymen birge ózge de ult ókilderimen qatar tatý-tátti ómir súrip jatqandyǵyn maqtan tutýda.
«Men Qazaqstandy ózimniń ekinshi Otanym dep sanaımyn. Qazaq halqy - óte meıirban, meımandos, kishipeıil halyq. Tipti, en dalada kele jatyp, kóligiń toqtap qalsa da, jaqyn jerdegi aýylǵa soǵa qalsań, seni jyly úıge kirgizip, aldyńa shaı, maıy men baýyrsaq, etin, qolyndaǵy baryn tosyp, qutty qonaǵyndaı kútedi.
Qazaqtar men ázirbaıjandardyń arasynda kóptegen uqsastyqtar bar. Bárimiz de «Alladan basqa Táńir joq, Muhammed - onyń elshisi» dep bir Qudaıdan medet suraǵan tili bir, dini bir halyqpyz. Dinı merekelerdi birge atap ótemiz. Naýryz da qos halyqqa ortaq ulyq meıram. Ázerbaıjan halqy ózderiniń tilimen aıtqanda «novrýzdy» eń súıikti mereke sanaıdy. Bul elde Naýryz merekesine daıyndyq bizdegiden birneshe kún buryn bastalady. Dálirek aıtsaq, eski jyldyń sońǵy sársenbisi, ıaǵnı, «ahyr chershenbe» kúninen bastap, jańa jyl qamyna kirisedi. Sol kúni úı men ydys-aıaqtaryn tazalap, qaıtys bolǵan týystaryna duǵa etedi. Al, jańa jyl kirgen kúni erte turyp, ózenge nemese bulaq basyna baryp, shomylady. Osylaısha jańa jyldyń birinshi kúnin taza nıetpen, aq peıilmen qarsy alady. Sondaı-aq, bul kúni ázerbaıjandyqtar orazasyn balmen nemese qantpen ashady. Ol «aldaǵy ómirimiz bal men sheker syndy tátti bolsyn» degen nıetten týǵan eken. Merekeniń qýanyshymen-aq ótip ketetin jańa jyldyń alǵashqy kúnin olar da túrli as qoıylǵan aq dastarhanmen qarsy alady. As mázirinen «ıedı-levın» taǵamy da qalyspaıdy. Bul taǵamnyń bizdiń naýryz kójemizge uqsastyǵy bar. Oǵan da jeti túrli dám qosylady.
Men osy halyqqa degen qurmetim men sheksiz rızashylyǵymnyń belgisi retinde onyń tilin meńgerdim. Qazir kósemdershe kósile, sheshendershe sheshile sóılemesem de, shamam kelgenshe, arasynda maqaldatyp qoıyp óz oıymdy jetkizýge tyrysamyn», - deıdi N. Shahalıev.
Qazir oblys aýmaǵynda 2000 jýyq ázerbaıjandyq tursa, onyń 53-i birlestikke múshe. Olar sanynyń azdyǵyna qaramastan aımaqta ótetin barlyq qoǵamdyq sharalarǵa bir adamdaı atsalysyp, ózderiniń tili men mádenıetin jáne ulttyq- salt dástúrlerin keńinen nasıhattap keledi.
«Ázerbaıjandar qaýymdastyǵy» respýblıkalyq qoǵamdyq birlestiginiń fılıaly bizdiń qalamyzda ashylǵanyna alty jyldaı ǵana ýaqyt boldy. Osy ýaqytyń ishinde mádenı-aǵartý isterimen keńinen aınalysyp kelemiz. Degenmen, esh nárseniń ońaılyqpen kelmeıtini belgili. Sol sııaqty, bizdiń birlestiktiń de artqa tastaǵan jyldarynda qıynshylyqtyń kóp kezdeskenin aıtpaı ketýge bolmaıdy. Bul táýelsiz memleket retinde qalyptasa bastaǵan elimiz úshin qıyn qystaý kezeń bolatyn. Bireýler pana izdep kóshtiń basyn Qazaqstanǵa bursa, endi bir halyqtar elden bastary aýǵan jaqqa qonys aýdaryp jatty. Mine, osy arada elimizde qalǵan ázerbaıjan ultynyń ókilderi osy uıymnyń qurylýyna birden-bir sebepshisi boldy.
Birlestik ázerbaıjan halqynyń mádenıeti men tóltýma ónerin saqtap, jan-jaqty bilimdi jandardyń zor talpynysyn, halyqtyń darqandyǵy men keń peılin pash etý maqsatynda qurylǵanyn kóremiz. Búgin biz qaı jaǵynan alyp qarasaq ta, osy maqsattyń túbegeıli júzege asyrylyp jatqandyǵyna kýá bola alamyz. Bul, árıne, Elbasy N.Nazarbaevtyń Qazaqstan halqy Assambleıasyna artqan úmitiniń aqtalǵandyǵynyń kórinisi»,- dep sózin odan ári jalǵastyrdy keıipkerimiz.
«Balalar ana tilin jatsynyp ketpese eken degen nıetpen jeksenbilik mektepte ázerbaıjan tilinen dárister berile bastap edi, pedagogtyń bala kútimine baılanysty demalysqa shyǵýyna oraı, ázirshe toqtap tur. Jazýymyz latyn álipbıine negizdelgendikten, bul da búginde kúrmeýi qıyn másele bolyp qalýda.
Al bı - kez kelgen halyqtyń bolmysyn kórsetetin qural. Jaqynda qalamyzdaǵy Dostyq úıinde bizdiń bı úıirmemiz ashyldy. Endi sońymyzdan erip kele jatqan jas urpaq sol mazmuny tereń halyqtyq bılerimizdi meńgerse eken deımiz», - dep sózin qorytty Nazım Shahalıev.
FOTO: 24.kz
