Men amalsyz eki tilde sóıleýge májbúrmin - Nursultan Nazarbaev
Jerdi eshkim arqalap áketpeıdi
Óz sózinde Prezıdent respýblıkada aýyl sharýashylyǵy alqaptary kóp bolsa da, daıyn ónimniń azdyǵy jaıynda aıta kele: «Sol sebepti jerdi jeke menshikke berý máselesi kóterilgen bolatyn. Jerdiń ónimdiligin kóterý úshin ol jerde naqty ıesi bolýy qajet. Eger biz jerdi jalǵa bersek, onda ol kádimgideı páterdi jalǵa berýmen birdeı bolady. Ondaı páterde turatyn adamnyń eshteńege qulqysy soqpaıdy. Durys pa? Jóndeý jumystaryn da jasamaıdy. Ol aqshasyn tólep otyr. Boldy. Erteń jaldamaly baspanasyn tastap, basqasyna kóship kete salady. Jer de solaı. Sondyqtan túptiń túbinde bizge osy máseleni sheshý kerek. Sebebi aýyl sharýashylyǵynyń órleýi soǵan tikeleı baılanysty», - deıdi Nursultan Nazarbaev.
Sondaı-aq Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev jerdi óz azamattarymyzǵa jeke menshikke berýdiń qajettiligin túsindirip berýge tyrysty. «Qazaqtyń jerine jany ashıtyn eki qazaq bolsa, ekeýiniń biri men shyǵarmyn. Sebebi shekaramyzdy shegelegen kezde 14 myń shaqyrymnyń ár metri úshin kúrestik. Eshkimge eshteńeni bermeý úshin, bersek, dál sondaıdy alý úshin... Sondyqtan jerdi eshkim arqalap áketpeıdi. Men bilemin ol qorqynysh-úreıdiń qaıdan shyǵyp jatqanyn. «Kórshiler jerdi alyp ketpeı me, óıtpeı me, búıtpeı me» deıdi. Jerdi mashınaǵa, ıa bolmasa, vagonǵa tıep, eshkim alyp ketpeıdi. Bul - Qazaqstannyń jeri. Qazaqstannnyń zańdary da bar. Oǵan sáıkes, basqa adamdarǵa jerdi satýǵa ruqsat joq. Sondyqtan qazir óz azamattarymyzǵa jekemenshik quqyǵyn bersek, alaıda sonyń ózin alatyndar joq bolyp tur ǵoı, áli de bıznes qatty qulshynys tanytyp jatqan joq», - deıdi Prezıdent.
Onyń aıtýynsha, Batys elderinde aýyl sharýashylyǵy salasynda jerge jekemenshik quqyǵy keńinen taraǵan. Sebebi óz kásibin damytamyn deıtin ınvestor aldymen jeke menshigi úshin alańdaıdy, ol menshiktiń memleket tarapynan qorǵalýyn talap etedi.
Ózge tildiń bárin bil, óz tilińdi qurmette!
Prezıdent qazaq tiliniń bolashaǵyna, úsh tildi oqytýǵa, latyn álipbıine, shet tilderden kelgen termınder máselesine keńinen toqtaldy.
«Tilimizden, mádenıetimizden aıyryla jazdap, ábden qaımyǵyp qalǵanbyz, sol qorqynysh pen úreı bar, ásirese úlken býyndarda. Qazir qazaq tiline qarsy Qazaqstanda bir adam joq. Sondyqtan basty másele - bizdiń ózimizde, qazaqtarda. Qolǵa alyp, osy tildi jetildirý qajet. Mysaly, keıbireýlerdiń aıtatynyn bilemin, «Prezıdent barlyq jerde qazaqsha sóılemeı, ol bolmaıdy» deıdi. Eger de 100 ult pen ulys otyr, solardyń barlyǵy prezıdenttiń sózin túsinbese qalaı bolady?!», - dep jaýap berdi Elbasy tilshiniń tilge qatysty qoıǵan saýalyna.
«Sondyqtan men eki ese kóp jumys isteıtin adammyn. Oryssha da, qazaqsha da. Reseıdiń prezıdenti tek qana óz tilinde sóıleıdi, Amerıkaniki de óz tilinde sóıleıdi, Túrkııaniki óz tilinde sóıleıdi, men amalsyz eki birdeı tilde sóılep otyrǵan adammyn. Bul jaǵdaı máńgi solaı bolmaıdy, qazirdiń ózinde qazaqtyń sany 70 paıyzǵa jaqyndap kele jatyr. Men aıtqandaı, 2025 jylǵa deıin daıyndalyp, biz qazaqtyń tilin barlyq jerge engizýge jumys jasaımyz».
Prezıdent ózge tilderden ajyrap qalý durys emes ekendigin atap ótti.
«Qansha til bilseń, sonshalyqty mádenıettisiń. Biz qazaq, orys tili arqyly dúnıejúzi ádebıetine jol ashqan halyqpyz. Álemniń ǵylymyna jol ashyldy. Al endi aǵylshyn tili Joldaýdaǵy máselelerdi oryndaý úshin kerek. Nege aǵylshyn tili? Mysaly, aǵylshyn tilinde jańa medıtsınalyq teorııa ashyldy delik. Ol orys tiline aýdarylǵansha, keminde 5 jyl ketedi. Qazaq tiline aýdarýdy kútsek, qansha ýaqyt ketedi?!
Eger ǵylym, mádenıet, aqparat orys tilinde júretin bolsa, barsha álem orys tilin meńgerer edi, eger qytaılyqtardan shyqsa, barlyǵy qytaı tilin biletin edi. Ol amalsyz solaı bolady. Biz sony qalaǵannan emes, erikkennen kóterip otyrǵan joqpyz, ol qajettilikten týyp otyr. Ony nasıhattaýdyń ózi de kerek emes, balalardyń barlyǵy oqyp jatyr. Olar mektep bitirgende, qazaq, orys, aǵylshyn tilderin biletin bolady. Barlyq qozǵalys osy baǵytta júrip jatyr, oǵan kúmán joq. Aqparat, aqparattyq tehnologııalar ǵalamat kúshpen ulǵaıýda, bizge úlgerip otyrý kerek. Bilemin men, jazýshylardyń, aǵaıyndardyń aıtatynyn. Janymyz ashymaıdy dep aıtýǵa bolmaıdy ǵoı. Qazaqtyń mádenıet jyly dep qanshama mádenıet oshaqtaryn ashtyq. Qazir ýnıversıtetterde de qazaqsha sabaq beriletin boldy, biz eptep-eptep latınıtsaǵa kóshýimiz kerek», - dedi Memleket basshysy.
Elbasy, sonymen qatar, qazaq tilindegi shet tilderden engen termınderdi aýdarýdy qup kórmeıtindigin aıqyn bildirdi.
«Bizde 1600 sheteldik termınder bar. Sony qazaqtyń tiline engizip, qazaqtyń tilin baıytýdyń ornyna, bizdiń lıngvıstik komıssııa solardy neshe túrli etip aýdarady. Marqum Erkeǵalı Rahmadıev ólgeninshe aıtyp ketip edi, «men «kompozıtor» edim, «sazger» boldym endi» dep. Meniń «pıanınomdy» «kúısandyq» dep aýdarypty deıtin. Pıanıno degen - «Piano» emes pe, barlyq tilderde solaı ǵoı. Nege ony engizip, tilimizdi baıytpasqa. Tolyp jatyr sondaı sózder, balkondy «qyltıma» deıdi, «paıyz» dep aldyńyzdar, men «paıyz» degen sózdi qoldanbaımyn tipti, «percent» barlyq tilde de. Óz ishimizde memlekettik sóz, memlekettik til, memlekettik basqarý organdary óz tilimizde júretin bolady. Biraq oǵan asyǵystyq jasaýdyń esh qajettiligi joq. El ishinde sabyrlyq, ózara senimdilik, barlyq azamattardyń quqyqtaryn saqtaý, tilden, dinnen, mádenıetinen shektep jatqanymyz joq, barlyǵy óz kezegimen kele jatyr. Ár azamat óz mádenıetinde, óz tilinde bolsyn, bir-birine qysastyq jasamasyn», - dep atap ótti Prezıdent.
Memqyzmetshilerdiń jalaqysyn kótersek, jemqorlyqtan qutyla alamyz ba?
Prezıdenttiń aıtýynsha, jemqorlyqpen kúres jumystary jalǵasa beredi. Búginde atalǵan sharalardyń nátıjesi de joq emes. Qazaqstan halyqaralyq jemqorlyq reıtıngisinde birtindep óz pozıtsııalaryn jaqsartyp keledi. «Árıne, jemqorlyqty azaıtý úshin memlekettik qyzmetkerlerdiń jalaqysy jumysyna saı bolýy qajet. Ol - bir. Ekinshiden, búginde memlekettik qyzmetshilerdi irikteý jumystary merıtokratııaǵa negizdelgen. Ondaı bireýdiń tanys-tamyrlasyn qyzmetke qoıý degen joq. Adamnyń jeke qabiletteri baǵalanady. Memlekettik qyzmetke myqty azamattar kelýi kerek. Rezervte de myqtylar turýy qajet. Árıne, halyq ta atsalyspasa jemqorlyq sııaqty qoǵamdyq dertti jeńý qıyn», - deıdi Memleket basshysy.
Prezıdent memlekettik apparattaǵy jemqorlyqqa qatysty atyshýly isterdi de eske aldy.
«Áne, «Bolashaqty» bitirgen jap-jas mınıstr óziniń joldastarymen, dostarymen jemqorlyq top quryp ustaldy. Qazir tergeý amaldary júrgizilýde. Taıaýda ǵana Geologııa komıtetinde de anyqtalyp otyr. Arnaıy komıtet qurǵan edik. Óıtkeni Qazaqstannyń jeri qol tımesten jatyr. Ashylǵandary, bul shaǵyn ǵana bóligi. Geologtar izdeý jumystarymen aınalysýy tıis, sol úshin komıtet kuryldy. Al atalǵan komıtet jáne onyń basshylyǵy bolashaǵy bar ken oryndaryn ózderiniń tanystaryna taratyp bere bastaǵan. Biz myna jerde otyryp, muny qaramaıdy dep eshkim de oılamasyn. Memlekettik qyzmetshilerdi baqylaıtyn kóz kóp. Adamdar, nanyn qurdan bos jep otyrmaǵan quqyq qorǵaý organdary qarap otyr», - dedi QR Prezıdenti.
Osy rette Memleket basshysy urlanǵan qarjynyń barlyǵy memleketke qaıtarylyp, buzýshylyqtarǵa jol bergenderdiń barlyǵy jazalanatyndyǵyn basa aıtty.
Men bir ret satqyndyq jasaǵanǵa qaıtyp senbeımin!
Suhbat barysynda jýrnalıst Nurtóre Júsip Prezıdentke: «Sizdiń quzyretińizde sheshim qabyldaý degen másele bar. Keıbireýdi taǵaıyndaısyz, keıbireýdi alasyz. Sol alǵan kezde olardyń senimińizden shyqpaı qalǵany sizdiń janyńyzǵa bata ma?» - dep surady. Oǵan Elbasy sheshenderden qalǵan ataly sózdi mysal ete otyryp jaýap berdi. «Batady. Baıaǵyda Buqar jyraýdan suraǵan eken ǵoı, siz úshin eń qıyn nárse ne boldy bul dúnıede dep. Sonda ol: «Kósh bastaý qıyn emes, qonatyn kól bolsa; qol bastaý qıyn emes, qol bastaıtyn er bolsa, dúnıedegi eń qıyn nárse - el aldyna shyǵyp sóz bastaý», - degen eken. Sol sııaqty men úshin de, basqalary úshin de kadrlardy tańdaý - eń qıyny», - dedi Nazarbaev.
Sondaı-aq, Memleket basshysy Muhtar Ábilıazovty da eske aldy. «Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynda jas jigitterdi mınıstr etip taǵaıyndadym. Ana Ábilıazovtyń ózi nebári 30 jasynda mınıstr bolyp edi. Barlyq ýaqytta oǵan jaqsylyq jasadym, súrindi. Ekinshi ret te keshir, al úshinshi ret qosh aıtys. Men osy pikirdi ustanamyn. Jalpy, men ózim bir ret satqyndyq jasaǵanǵa qaıtyp senbeımin. Men muny durys dep sanaımyn. Múmkin qatań bolýy da múmkin, biraq durys. Ol mindetti túrde taǵy da solaı jasaıdy», - deıdi Elbasy.
Prezıdent qyzmetinen sharshaǵan joqsyz ba?
Iıa, Prezıdent osy suraqqa da jaýap berdi. Nursultan Nazarbaevtyń aıtýynsha, aldaǵy ýaqytta qandaı ózgerister bolsa da, jańartylǵan Konstıtýtsııanyń 91-baby boıynsha Qazaqstannyń strategııalyq baǵyty ózgermeýi tıis.
«Men qolymda baryn istedim, endi menen keıin budan da jaqsy istep kórsin». Bul - tanymal bir saıasatkerdiń sózi. Ol óte jaqsy jaýap berdi. Sondyqtan uzaq jumys isteı me, az jumys isteı me, sosyn adamnyń jasy da kóp nárseni sheshedi dep aıta almaımyn. Óıtkeni 30 jastaǵy adamnyń ózi kári adam uqsap júrýi ábden múmkin. Menińshe, Memleket basshysy xalyqtyń jaǵdaıyn jaqsartyp jatyr ma, joq pa, dál osyny basty talap retinde qarastyrǵan jón. Máselen, Margaret Tetcher «Anglııa meni qansha qajet etse, sonsha jumys isteımin»,-dep jaýap bergen. Sóıtip, sharshaǵansha jumys isteımin degen. Al Ýınston Cherchıll, «Meniń bul qyzmette otyrǵanym kezdeısoqtyq emes, zańdylyq» degen eken. Al, endi, shynymdy aıtsam, Prezıdent bolý ońaı emes, únemi oı shyrmaýynda júresiń, memleketke taǵy ne isteýge bolatynyn oılaısyń. Men ózime suranystyń bar ekenin sezip otyrmyn. Ol jumys qolymnan keledi de», - deıdi Nursultan Ábishuly.
Memleket basshysy óziniń prezıdenttik merzimi 2020 jylǵa deıin jalǵasatynyn taǵy bir márte eske salyp: «Oılanýǵa áli de ýaqyt bar. Barlyǵy xalyqtyń senimine baılanysty bolady. Ol - bir. Ekinshiden, jumys istep jatqan adamnyń densaýlyǵy men kúsh-jigerine baılanysty. Menińshe, bul qyzmette bar kúshińdi, tájirıbeńdi, tipti ómirińdi sarp etýge ázir bolý kerek. Olaı isteýge jaǵdaıyń kelmese, ol jerde tekke ýaqyt ketirýdiń qajeti joq», - dep túıindedi.
Adam bolǵannan keıin basqalardyń maqtaýlary kóńilińe jaǵady
Suhbatta Nursultan Nazarbaev óziniń esimin Astanaǵa berý usynysyna qatysty óz pikirin de bildirdi. «Aıtýǵa ońaı» baǵdarlamasynyń júrgizýshisi Beısen Quranbek Elbasynan:
«Táýelsiz Qazaqstannyń negizin qalaýshy, elordamyzdyń bas arhıtektory deıdi. Ol bultartpas shyndyq. Ony eshkim de joqqa shyǵara almaıdy. Osy oraıda, áriptesimniń sózin tolyqtyra ketetin suraq bar. Astanaǵa atyńyzdy bersek deıdi. Men Astanada uzaq jyl turdym, qyzmet istedim. Jýrnalıst retinde qasyńyzda júrip, kóp ǵımarattyń ashylýyna qatystym. Keshe áriptesterimmen otyrǵanda keıbir nysandardyń qurylysy qalaı bastalyp, qaısysy buryn salynǵanyn umytyp qalyppyn. Sizdiń esińizde me?», -dep surady.
«Seniń balalaryń endi qalaı esinde saqtaıdy? Solarǵa sen aıtyp otyrmasań. Astanaǵa meniń atymdy berý, basqalary da anaý kúni Parlamentte aıtyldy. Konstıtýtsııaǵa ózgerister engizgen kezde de aıtty. Meniń istegen eńbegimdi atap jatyr. Adam retinde maǵan, árıne kóńilime jaǵady. Biraq, el basqaryp otyrǵannan keıin tek qana maǵan jaǵady degen jaǵdaımen júrmeý kerek. Qazir Astana - álemdik brend», - dedi Nursultan Nazarbaev.
Sonymen qatar Elbasy búgingi kúni elordamyzda Sırııa problemasyna qatysty kelissózderdiń jáne basqa da halyqaralyq jıyndardyń ótetin ornyna aınalǵanyn basa atap ótti.
Ekonomıkany damytamyz desek, eski psıhologııadan arylý qajet
Budan bólek, Memleket basshysy el ekonomıkasyn damytý, sonyń ishinde orta jáne shaǵyn bıznesti kóterýge qatysty óz oılarymen bólisti. «Men osy qyzmetke kelgeli beri bıznesti damytý máselesine erekshe kóńil bólip kelemin. Biraq ony kóbisi túsinbeıdi. Sebebi bizde keńester zamanynan qalyp qoıǵan bir psıhologııa bar. Ol kezde bári jattandy boldy ǵoı. Adam týady, balabaqshaǵa barady, odan keıin «oktıabrenok», «komsomolets», partııaǵa alsa, múshelikke ótesiń. Sodan soń oqýyńdy aıaqtaısyń, saǵan jumys beredi. Sóıtip, ómir boıy sol jumysta isteısiń. Sebebi ol jerden úı berdi jáne taǵysyn taǵy. Tipti, adamdy jerleý shyǵyndaryn da memleket tólep beretin. Mine, biz bárimiz sondaı ómirge úırenip qalǵanbyz. Qazir ómir túbegeıli ózgerdi. Kez kelgen memlekettiń ekonomıkasy alyp óndiristerdiń negizinde emes, orta kásipordardyń arqasynda damyp otyrady. Sosyn ondaı ekonomıka zaman aǵymyna qaraı ózgerip turady. Máselen, sen búgin etik tikseń, erteń kóılek tigý kerek bolady. Óıtkeni etikke suranys tómendeýi ábden múmkin. Orta jáne shaǵyn kásipkerliktiń basty arqtyqshylyǵy sol, kez kelgen ýaqytta óndiris salasyn aýystyrýǵa bolady», - dep atap kórsetti Nazarbaev.
Osy oraıda Prezıdenti buqaralyq aqparat quraldaryna halyqty bızneske úıretý, tyń jobalardy nasıhattaý, osy saladaǵy memlekettiń qoldaý sharalaryn kórsetý jaǵynan úlken jaýapkershilik júktelip otyrǵanyn jetkizdi.
Prezıdenttiń aıtýynsha, buryn «Keńester odaǵy Eýropadan 40 jylǵa qalyp qoıdy» degen derek bolǵan. Endigi kezekte Qazaqstanǵa sol alshaqtyqty eńserý kerek.
