Memlekettik qyzmet isteri agenttiginiń ókilderi qatardaǵy 373 qyzmetshiniń quqyn qorǵady
ASTANA. KAZINFORM - Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik qyzmet isteri agenttiginiń Atyraý oblysy boıynsha departamenti óz qyzmetinde jeke jáne zańdy tulǵalar men memlekettik qyzmetshilerdiń aryz-shaǵymdaryn qarap, zańnama aıasynda buzýshylyqtardy joıý boıynsha jedel issharalar qabyldaýda.
Bul týraly departamenttiń baspasóz qyzmeti habarlady.
Sonymen qatar, departament memlekettik qyzmet qaǵıdattaryn júzege asyrý aıasynda osyndaı aryz-shaǵymdardy qaraýmen shektelip ǵana qoımaı, monıtorıng, taldaý jumystaryn júrgizý arqyly da memlekettik qyzmetshilerdiń de quqyqtaryn qorǵaý boıynsha tıisti jumystar atqarǵan.
Osy tusta, 2023 jyl boıynsha tekserý is-sharalary men departament bastamasymen atqarylǵan tıisti jumystar nátıjesinde 373 qatardaǵy memlekettik qyzmetshiniń quqy qorǵalyp, onyń ishinde 273 qyzmetkerdiń áleýmettik-eńbek quqyqtary qalpyna keltirilgen.
Atap aıtqanda, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasymen kepildik berilgen tólemderi, ıaǵnı tıisti memlekettik qyzmetshilerdiń qyzmetterine baǵalaý júrgizilip, nátıjesinde 2,5 mıllıon teńge bonýstar berilgen, 400 000 teńgeden asa issapar shyǵyndarymen 300 000 teńgege jýyq eńbekaqy, járdemaqy tólemderiniń ósimpuldary tólense, 2,6 mıllıonnan astam teńge mólsherinde tórt ortasha aılyq jalaqysy mólsherindegi jumystan shyǵý járdemaqylary ótelgen.
Osy sekildi, 1,4 mıllıonnan astam teńge mólsherinde negizsiz ústeme jumysqa tartylǵandary úshin qyzmetkerlerge zańnamada kózdelgen tólemaqylar ótelip berilgen, júkteme jumys jasap otyrǵan qyzmetkerge aqysynyń 20 %-y kóleminde ústemaqy belgilenip, eńbekaqysynyń aıyrmasy júrgizilgen.
Sondaı-aq, memlekettik organdar 8 qyzmetshige zańnama talaptaryn buza otyryp qoldanylǵan tártiptik jazalardyń kúshteri joıylǵan.
Buǵan qosa, departament tarapynan turaqty túrde júrgiziletin memlekettik qyzmetshilerdi zańsyz artyq jumysqa tartý derekteriniń aldyn-alý jáne boldyrmaý maqsatyndaǵy sharalar nátıjesinde 75 qyzmetkerge aqy tólenetin demalys kúnderi/saǵattary berilip, buzylǵan quqyqtary qalpyna keltirilgen.
