Memlekettik tildi meńgergen halyq sany ósýde
1997 jyly 11 shildede «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy Til týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańyna qol qoıyldy. Bul qujattyń basty ereksheligi - Elbasynyń tikeleı aralasyp, óz qadaǵalaýynda bolýy. Atalǵan Zań elimizde memlekettik til saıasatyn salıqaly júrgizýge negiz boldy. Sáıkesinshe, elimizde ońtaıly til saıasatyn júrgizý maqsatynda kezeń-kezeńimen memlekettik baǵdarlamalar qabyldandy.
Tilge, sol arqyly jasalatyn mádenıet pen ónerge degen ónege, halyqtar arasyndaǵy dostyqtyń bastaýy retinde 1998 jyly Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy kásiptik merekeler men ataýly kúnderdiń tizbesine Qazaqstan Respýblıkasy halyqtarynyń tilderi kúni engizildi. Bul kún búgingi kúnge deıin jalpyhalyqtyq mereke retinde elimizdiń rýhanı ustanymyn nyǵaıtyp, jalpy adamzatty yntymaqtastyqqa tárbıeleýge qyzmet etip otyr.
Sonymen qatar Elbasy 1997 jyldan bastap eldiń áleýmettik-ekonomıkalyq baǵyt-baǵdaryn anyqtaıtyn jyl saıynǵy Joldaýyn jasap keledi. Osy Joldaýlarda memlekettiligimizdiń tiregi retinde qazaq tiliniń órisin keńeıtý jaıyna aıryqsha toqtalyp otyrady. Bir-biriniń jalǵasy ispettes jasalyp otyrǵan Joldaýlar turaqty til saıasatyn júrgizýge arqaý bolýda.
El Táýelsizdiginiń 25 jylynda til saıasatynda úlken jetistikterge qol jetkizdi deýge negiz bar. Búgingi kúni respýblıka boıynsha turǵyndardyń 76%-y memlekettik tildi bilse, aǵylshyn tilin biletin turǵyndardyń úlesi shamamen 21% bolyp otyr.
Elbasynyń 2006 jyly Qazaqstan halqynyń Assambleıasynda aıtqan tilderdiń úsh tuǵyrlyǵy týraly ıdeıasy men 2007 jylǵy «Jańa álemdegi jańa Qazaqstan» Joldaýynda aıtylǵan «Tilderdiń úsh tuǵyrlyǵy» - mádenı jobasyn kezeńdep iske asyrý týraly tapsyrmasynan keıin qazaq-orys-aǵylshyn tilderin damytý maqsatynda ilgeriletý jumystary júrgizildi. Nátıjesinde úsh tildi meńgergen turǵyndardyń úlesi de sońǵy jyldary aıtarlyqtaı ósip, 2015 jyly 16%-ǵa jetti. Bul baǵyttaǵy jumystardy jetildirý maqsatynda Elbasynyń «100 naqty qadam: barshaǵa arnalǵan qazirgi zamanǵy memleket» Ult Josparynyń sáıkes «Qazaqstan Respýblıkasynda tilderdi damytý men qoldanýdyń 2011-2020 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasyna» ózgerister men tolyqtyrýlar engizildi. Memlekettik baǵdarlama oqytýdyń úshtildi modelin damytý mindetimen tolyqtyryldy.
Sonymen qatar Bilim jáne ǵylym, Mádenıet jáne sport, Investıtsııalar jáne damý mınıstrlikteri arasynda Úsh tilde bilim berýdi damytýdyń 2015-2020 jyldarǵa arnalǵan jol kartasy bekitildi.
«Til týraly» Zań qabyldanǵannan keıin respýblıka boıynsha eresekterge memlekettik tildi úıretý maqsatynda oqytý ortalyqtary ashyla bastady. Osyndaı ortalyqtyń alǵashqysy 1997 jyly Ońtústik Qazaqstan oblysynda ashyldy. Sodan bastap barlyq óńirlerde memlekettik til oqytý ortalyqtary ashylyp, búgingi kúnge onyń sany 350-ge jetti,onyń ishinde memlekettik til oqytý ortalyǵynyń sany 88-di qurap otyr.
Memlekettik til saıasatyn odan ári jetildirý maqsatynda Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 2008 jylǵy 11 qyrkúıektegi №835 Qaýlysymen «QAZTEST júıesin engizý men damytý tujyrymdamasy» maquldanǵan. Tujyrymdamada QAZTEST júıesin engizý men damytý baǵyttary anyqtaldy. Osyǵan oraı halyqaralyq tájirıbelerge (ІELTS (Ulybrıtanııa) jáne TOEFL (AQSh) súıene otyryp, tildi bilýdi baǵalaýdyń kópdeńgeıli «Qaztest» júıesi ázirlendi. Osy rette qazaq tilin meńgerýdiń tildik quzyrettilik talaptaryn anyqtaıtyn memlekettik standarttar jáne bes deńgeılik oqý-ádistemelik keshen bekitilip, qoldanysqa engizilgenin aıtýǵa tıispiz. Qaztest júıesi jappaı qoldanysqa engizilgen kúnnen bastap, 140 myńǵa jýyq adam testileýden ótip, qazaq tilin bilý deńgeıin anyqtady.
Respýblıkamyzda memlekettik tildi oqytýdyń ádistemelik bazasy qalyptasty. Osy jyldar arasynda kóp deńgeıli oqý-ádistemelik keshender, ertegiler, balalarǵa arnalǵan ádebıetter, salalyq sózdikter, tanymdyq, ǵylymı, pýblıtsıstıkalyq kitaptar shyǵaryldy.
Osy jyldar arasynda memlekettiń turaqty qoldaýymen buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy memlekettik tildiń úlesi aıtarlyqtaı ósip, búgingi kúnge 60%-dy qurap otyr. Mysaly, «Qazaqstan», «Balapan» telearnasy 99%, «Habar», «Kazakh TV», «Bilim jáne mádenıet», «Kazsport TV» telearnalary 60%-dan joǵary qazaq tilinde baǵdarlamalar kórsetip otyr. Sonymen qatar qazirgi ýaqytta otandyq televızııalyq arnalarda qazaq tilindegi shyǵarmashylyq jáne avtorlyq baǵdarlamalardyń úlesi artýda. Sondaı-aq memlekettik tildegi áleýmettik jeliler sany kún sanap artýda.
Táýelsizdik jyldary qol jetkizilgen jetistikterdiń biri - jer-sý, obektiler ataýlaryna biryńǵaı kózqarasty qalyptastyrý, olardyń esebin júrgizý tarıhı ataýlardy qalpyna keltirý maqsatynda Onomastıkalyq komıssııa jumysyn bastady. Osy jyldar arasynda respýblıka boıynsha onomastıkalyq ataýlardy retteý jumystary júrgizilip, 1 348 eldi meken, 6 qala, 1 273 obekti (bilim, mádenıet jáne sport mekemeleri), 7 811 kóshe men dańǵyl ataýlary ózgertildi.
Egemendi elimizdiń turaqty damýynyń sharttarynyń biri - ultaralyq qatynastardyń turaqtylyǵy. Kóp ultty memlekette etnostardyń jarasty ómir súrýine, ultaralyq beıbitshilik pen kelisimniń saqtalýyna til saıasaty yqpal eteri sózsiz.
Elbasynyń kóregen saıasaty kóp ultty memleket retinde elimizdiń moraldik-psıhologııalyq ahýaly, jarasty yntymaǵy barlyq ulttardyń dostyǵy men tatýlyǵyn nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan. Sonyń dáleli respýblıkadaǵy resmı jáne ultaralyq qatynas tili retinde orys tili de turaqty damyp otyr. Sonymen qatar memleket tarapynan Qazaqstanda turyp jatqan etnos ókilderiniń tilin saqtap damytýǵa erekshe kóńil bólinip, ana tilderin oqytýǵa, mádenıetiniń saqtalýyna memlekettik qoldaýdyń tıimdi júıesi qalyptasty. Nátıjesinde memlekettiń qoldaýymen jyl saıyn Etnomádenı birlestikterdiń jeksenbilik mektepterinde ana tilderi kýrstary uıymdastyrylyp keledi.
Til bolashaǵy ulttyń bolashaǵymen, tildiń damýy ulttyń damýymen ózektes. Elbasymyz aıtqandaı, «Qazaq tili úsh tildiń bireýi bolyp qalmaıdy. Úsh tildiń birinshisi, negizgisi, bastysy, mańyzdysy bola beredi». El táýelsizdigimen birge jasap kele jatqan qazaq tilimiz - ulttardy biriktirýshi negizgi faktor bolyp qala beretini sózsiz.
