09:15, 20 Qarasha 2017 | GMT +6

Memlekettik qyzmetter standarttaryn bekitý týraly buıryqqa ózgeris engizildi - Qarjy mınıstrligi

ASTANA. QazAqparat - "Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik kirister organdary kórsetetin memlekettik qyzmetter standarttaryn bekitý týraly" Qazaqstan Respýblıkasy Qarjy mınıstriniń 2015 jylǵy 27 sáýirdegi № 284 buıryǵyna ózgerister engizildi. QazAqparat oqyrman nazaryna qujat mátinin usynady.

***

Qazaqstan Respýblıkasy

Qarjy mınıstrliginiń buıryǵy.

2017 jylǵy 6 naýryz № 150 Astana qalasy

"Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik kirister organdary kórsetetin memlekettik qyzmetter standarttaryn bekitý týraly" Qazaqstan Respýblıkasy Qarjy mınıstriniń 2015 jylǵy 27 sáýirdegi № 284 buıryǵyna ózgerister engizý týraly

BUIYRAMYN:

1. "Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik kirister organdary kórsetetin memlekettik qyzmetter standarttaryn bekitý týraly" Qazaqstan Respýblıkasy Qarjy mınıstriniń 2015 jylǵy 27 sáýirdegi № 284 buıryǵyna (Normatıvtik quqyqtyq aktilerdi memlekettik tirkeý tiziliminde № 11273 bolyp tirkelgen, 2015 jylǵy 25 maýsymda "Ádilet" aqparattyq-quqyqtyq júıesinde jarııalanǵan) mynadaı ózgerister engizilsin:

1-tarmaqta:

8) jáne 40) tarmaqshalar alyp tastalsyn;

kórsetilgen buıryqpen bekitilgen, "Salyq tóleýshilerdi tirkeý" memlekettik qyzmet kórsetý standartynda:

4-tarmaq mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"4. Memlekettik qyzmetti kórsetý merzimderi:

1) salyq tóleýshi týraly málimetterdi salyq tóleýshilerdiń memlekettik derekqorǵa (budan ári - ST MDQ) engizý - tirkeý esebine qoıý týraly salyqtyq ótinishti alǵan kúnnen bastap 3 (úsh) jumys kúni ishinde;

2) salyq tóleýshiniń tirkeý derekterine ózgertýler engizý - tirkeý esebine qoıý týraly salyqtyq ótinishti alǵan kúnnen bastap 3 (úsh) jumys kúni ishinde;

Memlekettik korporatsııaǵa júgingen kezde qabyldaý kúni memlekettik qyzmet kórsetý merzimine kirmeıdi;

3) kórsetiletin qyzmetti alýshynyń qujattar toptamasyn tapsyrýy úshin kútýdiń ruqsat beriletin eń uzaq ýaqyty - kórsetiletin qyzmetti berýshige - 20 (jıyrma) mınýt, Memlekettik korporatsııada - 15 (on bes) mınýt;

4) kórsetiletin qyzmetti alýshyǵa kórsetiletin qyzmetti berýshiniń qyzmet kórsetýiniń ruqsat beriletin eń uzaq ýaqyty - 20 (jıyrma) mınýt, Memlekettik korporatsııada - 15 (on bes) mınýt.";

9-tarmaq mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"9. Kórsetiletin qyzmetti alýshy ne onyń ókili notarıaldy kýálandyrylǵan senimhat boıynsha júgingen kezde memlekettik qyzmetti kórsetý úshin qajetti qujattar tizbesi:

kórsetiletin qyzmetti berýshige nemese Memlekettik korporatsııaǵa:

ST MDQ-na rezıdent emes týraly málimetterdi engizý úshin:

1) osy memlekettik qyzmet kórsetý standartyna 1-qosymshaǵa sáıkes salyqtyq ótinish;

2) osy memlekettik qyzmetter standartyna 5-qosymshaǵa sáıkes qujattar tizbesi;

ST MDQ-da tirkeý derekterine ózgerister jáne (nemese) tolyqtyrýlar engizý úshin:

1) osy memlekettik qyzmetter standartyna 1-qosymshaǵa sáıkes salyqtyq ótinish;

2) ST MDQ-da zańdy tulǵanyń basshysy týraly kórsetiletin qyzmetti alýshynyń tirkeý derekterine ózgerister jáne (nemese) tolyqtyrýlar engizý úshin - zańdy tulǵanyń qatysýshylarynyń (aktsıonerleriniń) jalpy jınalysynyń nemese bir qatysýshydan (aktsıonerden) turatyn zańdy tulǵanyń bir qatysýshynyń (aktsıonerdiń) sheshiminiń notarıaldy kýálandyrylǵan kóshirmesi;

3) ST MDQ-da zańdy tulǵanyń qurylymdyq bólimshesiniń basshysy týraly kórsetiletin qyzmetti alýshynyń tirkeý derekterine ózgerister jáne (nemese) tolyqtyrýlar engizý úshin - zańdy tulǵanyń ýákiletti organynyń zańdy tulǵanyń qurylymdyq bólimshesiniń basshysyn taǵaıyndaý týraly sheshiminiń ne onyń ókilettigin rastaıtyn ózge qujattyń notarıaldy kýálandyrylǵan kóshirmesi;

ST MDQ-nan salyq tóleýshilerdi alyp tastaý úshin:

1) osy memlekettik qyzmetter standartyna 2, 3 jáne 4-qosymshalarǵa sáıkes salyqtyq ótinish;

2) Qazaqstan Respýblıkasynyń rezıdenti zańdy tulǵanyń, onyń fılıaldarynyń, ókildikteriniń taratylýyna, zańdy tulǵanyń qaıta uıymdastyrylýyna, rezıdent emes zańdy tulǵanyń qurylymdyq bólimshesi, Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda fılıalyn, ókildigin ashpaı qyzmetin júzege asyratyn rezıdent emes zańdy tulǵanyń qyzmetiniń toqtatylýyna baılanysty taratý salyqtyq eseptiligi;

3) qujattyq tekserý aıaqtalǵannan jáne bıýdjet aldyndaǵy bereshegi ótelgennen keıin - Qazaqstan Respýblıkasynyń rezıdenti zańdy tulǵanyń taratylýyna, qaıta uıymdastyrylýyna, rezıdent emes zańdy tulǵanyń qurylymdyq bólimshesi qyzmetiniń toqtatylýyna baılanysty taratý balansy;

4) qujattyq tekserý aıaqtalǵannan keıin bóliný jolymen Qazaqstan Respýblıkasynyń rezıdenti zańdy tulǵanyń qaıta uıymdastyrylýyna baılanysty bóliný balansy;

5) Qazaqstan Respýblıkasynyń rezıdenti zańdy tulǵanyń qurylymdyq bólimshesi qyzmetiniń toqtatylýyna baılanysty Qazaqstan Respýblıkasynyń rezıdent zańdy tulǵanyń qurylymdyq bólimsheniń qyzmetin toqtatý týraly sheshiminiń kóshirmesi;

6) Qazaqstan Respýblıkasynyń rezıdenti zańdy tulǵanyń ońaılatylǵan tártipte taralýyna baılanysty baqylaý-kassalyq mashınany esepten shyǵarý týraly salyqtyq ótinishi;

7) Qazaqstan Respýblıkasynyń rezıdenti zańdy tulǵa qosylý, birigý, bólinip shyǵý jolymen qaıta uıymdastyrylǵan kezdegi tapsyrý aktisi.

Eger Qazaqstan Respýblıkasynyń rezıdenti zańdy tulǵanyń qyzmeti toqtatylatyn qurylymdyq bólimshesi salyqty, tólemaqylardy, mindetti zeınetaqy jarnalaryn jáne áleýmettik aýdarymdardy derbes tóleýshi bolyp tanylmaǵan jaǵdaıda, taratý salyqtyq eseptiligi tabys etilmeıdi.

Qyzmetti alýshynyń jeke basyn sáıkestendirý úshin jeke basyn kýálandyratyn qujat kórsetiledi.

Kórsetiletin qyzmetti berýshige júgingen kezde kórsetiletin qyzmetti alýshy qujattar toptamasynyń qabyldanǵan kúni men ýaqyty kórsetile otyryp, qujattar toptamasyn qabyldaǵany týraly belgisi bar talondy alady.

Qujattardy Memlekettik korporatsııa arqyly qabyldaǵan kezde kórsetiletin qyzmetti alýshyǵa tıisti qujattardy qabyldaǵany týraly qolhat beriledi.

Pochta arqyly júgingen kezde kórsetiletin qyzmetti berýshi pochta habarlamasyna belgi qoıady.

Qujattardy qabyldaý kezinde qyzmet berýshi, osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartynyń 9-tarmaǵynda kórsetilgen qujattardyń túpnusqasyn tabys etýdi qospaǵanda, Memlekettik korporatsııa qujattardyń kóshirmesin túpnusqamen salystyryp tekseredi, odan keıin kórsetiletin qyzmetti alýshyǵa túpnusqasyn qaıtarady.

Memlekettik korporatsııa daıyn qujattardy berý tıisti qujattardy qabyldaǵany týraly qolhat negizinde jeke basyn kýálandyratyn qujatty kórsetken jaǵdaıda júzege asyrylady.

Kórsetiletin qyzmetti alýshylardan aqparattyq júıelerden alynýy múmkin qujattardy talap etýge jol berilmeıdi.

Memlekettik kórsetiletin qyzmetti alý kezinde, kórsetiletin qyzmetti alýshy, eger Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda ózgeshe kózdelmese, aqparattyq júıelerde qamtylǵan, zańmen qorǵalatyn qupııany quraıtyn málimetterdi paıdalanýǵa jazbasha kelisimin beredi.

Memlekettik korporatsııa kórsetiletin qyzmetti alýshy júginbeýi sebebinen ýaqytyly berilmegen qujattardyń bir aı saqtalýyn qamtamasyz etedi, odan keıin olardy kórsetiletin qyzmetti berýshige saqtaýǵa beredi. Bir aı merzim ótkennen keıin kórsetiletin qyzmetti alýshy júgingen kezde Memlekettik korporatsııanyń suraýy boıynsha kórsetiletin qyzmetti berýshi bir kún ishinde daıyn qujattardy Memlekettik korporatsııaǵa kórsetiletin qyzmetti alýshyǵa berý úshin joldaıdy;

portalǵa:

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 1-qosymshaǵa sáıkes elektrondyq qujat nysanyndaǵy salyqtyq ótinishin - bıýdjetpen esep aıyrysý boıynsha jaýapty qyzmetker, kórsetiletin qyzmetti alýshynyń telefon nómiri, elektrondyq pochta mekenjaıy týraly málimetterge ózgerister men (nemese) tolyqtyrýlar engizý úshin.

Kórsetiletin qyzmet berýshiniń qyzmetkeri memlekettik aqparattyq júıelerde bar jeke basyn kýálandyratyn qujattar týraly, zańdy tulǵa retinde tirkeý (qaıta tirkeý) týraly, dara kásipker retinde memlekettik tirkeý týraly málimetterdi tıisti memlekettik aqparattyq júıelerden alady.

Portal arqyly júgingen jaǵdaıda kórsetiletin qyzmetti alýshyǵa memlekettik kórsetiletin qyzmettiń nátıjesin alý kúni men ýaqytyn kórsete otyryp, memlekettik qyzmetti kórsetý úshin suraý salýdyń qabyldanǵany týraly mártebesi jiberiledi.

Qazaqstan Respýblıkasynyń rezıdent-zańdy tulǵasynyń, onyń qurylymdyq bólimshesiniń, Qazaqstan Respýblıkasynyń rezıdent emes zańdy tulǵasynyń qurylymdyq bólimshesiniń basshysy týraly málimetterdiń ózgerýi tirkeý esebine qoıý týraly salyqtyq ótinishtiń negizinde júzege asyrylady.

Qazaqstan Respýblıkasynyń rezıdent-zańdy tulǵasynyń basshysy týraly málimetterdi ózgertý úshin usynylǵan salyqtyq ótinishte zańdy tulǵa qatysýshylarynyń (aktsıonerleriniń) jalpy jınalystarynyń nemese bir qatysýshydan (aktsıonerden) turatyn zańdy tulǵanyń (aktsıonerdiń) bir qatysýshysynyń zańdy tulǵanyń atqarýshy organyn taǵaıyndaý týraly sheshimderiniń notarıaldy kýálandyrylǵan kóshirmeleri qosa beriledi.

Zańdy tulǵanyń qurylymdyq bólimshesiniń basshysy týraly málimetterdi ózgertý úshin usynylǵan salyqtyq ótinishte zańdy tulǵanyń ýákiletti organynyń zańdy tulǵanyń qurylymdyq bólimsheniń basshysyn taǵaıyndaý týraly sheshiminiń ne onyń ókilettigin rastaıtyn ózge de qujattyń notarıaldy kýálandyrylǵan kóshirmeleri qosa beriledi.

Bul rette rezıdent-zańdy tulǵa, qurylymdyq bólimshe, rezıdent emes-zańdy tulǵanyń qurylymdyq bólimshe basshysynyń salyq ótinishi kelý tártibinde beriledi. Salyqtyq ótinishti bergen kezde "Salyqtyq ótinishterdiń nysandaryn bekitý týraly" 2014 jylǵy 31 jeltoqsandaǵy № 604 Qazaqstan Respýblıkasy Qarjy mınıstriniń buıryǵymen (Normatıvtik quqyqtyq aktilerdiń memlekettik tirkeý tiziliminde № 10175 bolyp tirkelgen) bekitilgen nysan boıynsha tirkeý esebine qoıý týraly salyqtyq ótinishke 3-qosymshaǵa sáıkes saýalnama toltyrylady.

Kelý tártibinde salyqtyq ótinishti usyný boıynsha mindetteme qosylǵan qun salyǵyn tóleýshi bolyp tabylmaıtyn tulǵalarǵa jáne elektrondyq shot-faktýralar aqparattyq júıesiniń qatysýshylaryna qoldanylmaıdy.";

10-tarmaq mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"10. Kórsetiletin qyzmetti alýshynyń jáne (nemese) memlekettik qyzmet kórsetý úshin qajetti usynylǵan materıaldardyń, obektilerdiń, derekterdiń jáne málimetterdiń Qazaqstan Respýblıkasynyń normatıvtik quqyqtyq aktilerinde belgilengen talaptarǵa sáıkes kelmeýi memlekettik qyzmetti kórsetýden bas tartý úshin negizdeme bolyp tabylady.

Memlekettik korporatsııasyna júgingen kezde kórsetiletin qyzmetti alýshy osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartynyń 9-tarmaǵymen kózdelgen tizbege sáıkes tolyq qujattar toptamasyn tabys etpegen jaǵdaıda, Memlekettik korporatsııasynyń qyzmetkeri ótinishti qabyldaýdan bas tartady jáne osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 6-qosymshaǵa sáıkes nysan boıynsha qujattardy qabyldaýdan bas tartý týraly qolhat beredi.";

salyq tóleýshilerdiń memlekettik derekter qoryna kórsetiletin qyzmetti alýshylar (rezıdent emester) týraly málimetter engizý úshin qajetti qujattar memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 5-qosymshaǵa sáıkes osy buıryqqa 1-qosymshaǵa sáıkes redaktsııada jazylsyn;

kórsetilgen buıryqpen bekitilgen "Qosylǵan qun salyǵyn tóleýshilerdi tirkeý esebi" memlekettik kórsetiletin qyzmet standartynda:

9-tarmaqtyń 3) tarmaqshasy alyp tastalsyn;

kórsetilgen buıryqpen bekitilgen "Elektrondyq salyq tóleýshi retinde tirkeý esebi" memlekettik kórsetiletin qyzmet standartynda:

9-tarmaq mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"9. Kórsetiletin qyzmetti alýshyne notarıaldy kýálandyrylǵan senimhaty boıynsha onyń ókili júgingen kezde memlekettik qyzmetti kórsetý úshin qajetti qujattar tizbesi:

kórsetiletin qyzmetti berýshige nemese Memlekettik korporatsııaǵa:

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna qosymshaǵa sáıkes nysan boıynsha salyqtyq ótinish.

Kórsetiletin qyzmetti alýshynyń jeke basyn sáıkestendirý úshin jeke basyn kýálandyratyn qujat kórsetiledi.

Qujattardy Memlekettik korporatsııa arqyly qabyldaǵan kezde kórsetiletin qyzmetti alýshyǵa tıisti qujattardy qabyldaǵany týraly qolhat beriledi.

Qujattardy qabyldaý kezinde kórsetiletin qyzmetti berýshi Memlekettik korporatsııa qujattardyń kóshirmesin túpnusqamen salystyryp tekseredi, odan keıin kórsetiletin qyzmetti alýshyǵa túpnusqasyn qaıtarady.

Memlekettik korporatsııa daıyn qujattardy berý tıisti qujattardy qabyldaǵany týraly qolhat negizinde jeke basyn kýálandyratyn qujatty kórsetken jaǵdaıda júzege asyrylady.

Memlekettik kórsetiletin qyzmetti Memlekettik korporatsııa arqyly alǵan jaǵdaıda, kórsetiletin qyzmetti alýshy, eger Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda ózgeshe kózdelmese, Memlekettik korporatsııa usynǵan nysan boıynsha aqparattyq júıelerde qamtylǵan, zańmen qorǵalatyn qupııany quraıtyn málimetterdi paıdalanýǵa jazbasha kelisimin beredi;

portalǵa:

elektrondyq qujat nysanyndaǵy salyqtyq ótinish.

Kórsetiletin qyzmetti alýshylardan aqparattyq júıelerden alynýy múmkin qujattardy talap etýge jol berilmeıdi.

Portal arqyly júgingen jaǵdaıda kórsetiletin qyzmetti alýshyǵa memlekettik qyzmetti kórsetý úshin suraý salýdyń qabyldanǵany týraly mártebesi jiberiledi.";

10-tarmaq mynadaı redaktsııada jazylsyn:

Memlekettik korporatsııasyna júgingen kezde kórsetiletin qyzmetti alýshy osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartynyń 9-tarmaǵymen kózdelgen tizbege sáıkes tolyq qujattar toptamasyn tabys etpegen jaǵdaıda, Memlekettik korporatsııasynyń qyzmetkeri ótinishti qabyldaýdan bas tartady jáne osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 2-qosymshaǵa sáıkes nysan boıynsha qujattardy qabyldaýdan bas tartý týraly qolhat beredi.";

kórsetilgen buıryqpen bekitilgen "Munaı ónimderiniń jekelegen túrlerin óndirýshilerge (ımporttaýshylarǵa), sondaı-aq aktsızdeletin ónimderdiń keıbir túrlerin, avıatsııalyq otyn men mazýt óndirýshiler men ımporttaýshylardyń taýarlaryna derbes sáıkestendirý nómirin (DSN-kod) berý" memlekettik kórsetiletin qyzmet standartynda:

10-tarmaq mynadaı redaktsııada jazylsyn:

Memlekettik korporatsııasyna júgingen kezde kórsetiletin qyzmetti alýshy osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartynyń 9-tarmaǵymen kózdelgen tizbege sáıkes tolyq qujattar toptamasyn tabys etpegen jaǵdaıda, Memlekettik korporatsııasynyń qyzmetkeri ótinishti qabyldaýdan bas tartady jáne osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 3-qosymshaǵa sáıkes nysan boıynsha qujattardy qabyldaýdan bas tartý týraly qolhat beredi.";

kórsetilgen buıryqpen bekitilgen "Temeki ónimderiniń óndirisine lıtsenzııa berý" memlekettik kórsetiletin qyzmet standartynda:

9-tarmaq mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"9. Kórsetiletin qyzmetti alýshy, ne notarıaldy kýálandyrylǵan senimhaty boıynsha onyń ókili júgingen kezde memlekettik qyzmetti kórsetý úshin qajetti qujattar tizbesi:

kórsetiletin qyzmetti berýshige:

1) lıtsenzııany alý úshin:

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 1 nemese 2-qosymshaǵa sáıkes ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujattyń kóshirmesi;

temeki ónimderin óndirýshi ázirlegen jáne toltyrǵan óndiris pasporty;

atalǵan sharttardy bir jyldan az merzimge jasaǵan jaǵdaıda jalǵa berý nemese óteýsiz paıdalaný shartynyń kóshirmesi;

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 3-qosymshaǵa sáıkes temeki ónimderin óndirý jónindegi qyzmetti júzege asyrý úshin qoıylatyn biliktilik talaptaryna málimetter nysandary;

2) lıtsenzııany qaıta resimdeý úshin:

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 4 nemese 5-qosymshaǵa sáıkes ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujat;

memlekettik aqparattyq júıelerde bar qujattardy qospaǵanda, lıtsenzııany qaıta resimdeý úshin negiz bolatyn ózgerister týraly aqparatty qamtıtyn qujattardyń kóshirmeleri;

3) lıtsenzııa joǵalǵan, búlingen jaǵdaıda kórsetiletin qyzmetti alýshy lıtsenzııanyń telnusqasyn alýǵa, portaldaǵy tıisti aqparattyq júıelerden lıtsenzııa týraly málimetterdi alý múmkindigi bolmaǵan jaǵdaıda ǵana mynadaı qujattardy usyna otyryp júginedi:

erkin nysandaǵy ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujattyń kóshirmeleri.

Kórsetiletin qyzmetti alýshynyń jeke basyn sáıkestendirý úshin jeke basyn kýálandyratyn qujat kórsetiledi.

Memlekettik korporatsııaǵa:

1) lıtsenzııany alý úshin:

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 1 nemese 2-qosymshalarǵa sáıkes ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujat;

temeki ónimderin óndirýshi ázirlegen jáne toltyrǵan óndiris pasporty;

atalǵan sharttardy bir jyldan az merzimge jasaǵan jaǵdaıda jalǵa berý nemese óteýsiz paıdalaný sharty;

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 3-qosymshaǵa sáıkes temeki ónimderin óndirý jónindegi qyzmetti júzege asyrý úshin qoıylatyn biliktilik talaptaryna málimetter nysandary;

2) lıtsenzııany qaıta resimdeý úshin:

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 4 nemese 5-qosymshaǵa sáıkes ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujat;

memlekettik aqparattyq júıelerde bar qujattardy qospaǵanda, lıtsenzııany qaıta resimdeý úshin negiz bolatyn ózgerister týraly aqparatty qamtıtyn qujattar;

erkin nysandaǵy ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujat.

Kórsetiletin qyzmetti alýshynyń jeke basyn sáıkestendirý úshin jeke basyn kýálandyratyn qujat kórsetiledi.

Qujattardy Memlekettik korporatsııa arqyly qabyldaǵan kezde kórsetiletin qyzmetti alýshyǵa tıisti qujattardy qabyldaǵany týraly qolhat beriledi.

Qujattardy qabyldaý kezinde Memlekettik korporatsııasy qujattardyń elektrondyq kóshirmesin túpnusqamen salystyryp tekseredi, sodan keıin túpnusqasyn kórsetiletin qyzmetti alýshyǵa qaıtarady.

Eger Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda ózgeshe kózdelmegen jaǵdaıda, memlekettik qyzmetti kórsetý kezinde kórsetiletin qyzmetti alýshy aqparattyq júıelerde bar, zańmen qorǵalatyn qupııany quraıtyn málimetterdi paıdalanýǵa jazbasha kelisimin beredi.

Memlekettik korporatsııasynda daıyn qujattardy berý tıisti qujattardyń qabyldanǵany týraly qolhat negizinde jeke basyn kýálandyratyn qujatty (ne bolmasa notarıaldy kýálandyrylǵan senimhaty boıynsha onyń ókili) kórsetken jaǵdaıda júzege asyrylady.

portalǵa:

1) lıtsenzııany alý úshin:

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 1 nemese 2-qosymshalarǵa sáıkes elektrondyq qujat nysanyndaǵy ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujattyń elektrondyq kóshirmesi;

temeki ónimderin óndirýshi ázirlegen jáne toltyrǵan óndiris pasportynyń elektrondyq kóshirmesi;

atalǵan sharttardy bir jyldan az merzimge jasaǵan jaǵdaıda jalǵa berý nemese óteýsiz paıdalaný shartynyń elektrondyq kóshirmesi;

elektrondyq qujat nysanyndaǵy temeki ónimderin óndirý jónindegi qyzmetti júzege asyrý úshin qoıylatyn biliktilik talaptaryna málimetter nysandary;

2) lıtsenzııany qaıta resimdeý úshin:

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 4 nemese 5-qosymshaǵa sáıkes elektrondyq qujat nysanyndaǵy ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujattyń elektrondyq kóshirmesi;

memlekettik aqparattyq júıelerde bar qujattardy qospaǵanda, lıtsenzııany qaıta resimdeý úshin negiz bolatyn ózgerister týraly aqparatty qamtıtyn qujattardyń kóshirmeleri;

Memlekettik aqparattyq júıelerde qamtylǵan jeke basyn kýálandyratyn qujattar týraly, zańdy tulǵa retinde tirkeý (qaıta tirkeý) týraly, dara kásipker retinde memlekettik tirkeý týraly, quqyq belgileıtin qujattar týraly málimetterdi ýákiletti organ tıisti memlekettik aqparattyq júıelerden portal arqyly ýákiletti laýazymdy adamdardyń ETsQ-men kýálandyrylǵan elektrondyq qujat nysanynda alady.

Kórsetiletin qyzmetti alýshylardan aqparattyq júıelerden alynýy múmkin qujattardy talap etýge jol berilmeıdi.

Kórsetiletin qyzmetti berýshi, eger Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda ózgeshe kózdelmese, memlekettik qyzmetter kórsetý kezinde aqparattyq júıelerde qamtylǵan, zańmen qorǵalatyn qupııany quraıtyn málimetterdi paıdalanýǵa kórsetiletin qyzmetti alýshynyń kelisimin alady.

Portal arqyly júgingen jaǵdaıda kórsetiletin qyzmetti alýshyǵa memlekettik qyzmetti kórsetý úshin suraý salýdyń qabyldanǵany týraly mártebesi jiberiledi.";

temeki ónimderin óndirý jónindegi qyzmetti júzege asyrý úshin qoıylatyn biliktilik talaptaryna málimetter nysandary memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna qosymshaǵa sáıkes osy buıryqqa 2-qosymshaǵa sáıkes redaktsııada jazylsyn;

kórsetilgen buıryqpen bekitilgen "Etıl spırtiniń óndirisine lıtsenzııa berý" memlekettik kórsetiletin qyzmet standartynda:

6-tarmaqtyń tórtinshi bóligi mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"Kórsetiletin qyzmetti alýshy Memlekettik korporatsııaǵa qaǵaz tasymaldaǵyshta júgingen kezde kórsetiletin qyzmetti berýshiniń laýazymdy adamynyń ETsQ-men kýálandyrylǵan memlekettik qyzmetti kórsetý nátıjesi basyp shyǵarylady, jáne kórsetiletin qyzmetti alýshyǵa qaǵaz tasymaldaǵyshta beriledi.";

9-tarmaq mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"9. Kórsetiletin qyzmetti alýshy, ne notarıaldy kýálandyrylǵan senimhaty boıynsha onyń ókili júgingen kezde memlekettik qyzmetti kórsetý úshin qajetti qujattar tizbesi:

kórsetiletin qyzmetti berýshige:

1) lıtsenzııany alý úshin:

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 1 nemese 2-qosymshaǵa sáıkes ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujattyń kóshirmesi;

etıl spırtin óndirýshi ázirlegen jáne toltyrǵan óndiris pasporty;

etıl spırtiniń qajetti kólemin óndirýge múmkindik beretin jabdyqtyń paıdalaný - tehnıkalyq sıpattamasyn qamtıtyn jabdyqtyń pasporttarynyń kóshirmelerin qosa bere otyryp, ótinish berýshi júrgizetin óndiristik qýat esebiniń kóshirmesi;

uıymnyń teńgerimine tehnologııalyq jabdyqty qabyldaý týraly býhgalterlik (eseptik) qujattardyń kóshirmeleri;

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 3-qosymshaǵa sáıkes etıl spırtin óndirý salasyndaǵy qyzmetti júzege asyrý úshin qoıylatyn biliktilik talaptaryna málimetter nysandary;

2) lıtsenzııany qaıta resimdeý úshin:

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 4 nemese 5-qosymshaǵa sáıkes ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujat;

memlekettik aqparattyq júıelerde bar qujattardy qospaǵanda, lıtsenzııany qaıta resimdeý úshin negiz bolatyn ózgerister týraly aqparatty qamtıtyn qujattardyń kóshirmeleri;

3) lıtsenzııa joǵalǵan, búlingen jaǵdaıda kórsetiletin qyzmetti alýshy lıtsenzııanyń telnusqasyn alý úshin kórsetiletin qyzmetti berýshige nemese Memlekettik korporatsııaǵa partaldaǵy tıisti aqparattyq júıelerden lıtsenzııa týraly málimetterdi alý múmkindigi bolmaǵan jaǵdaıda ǵana mynadaı qujattardy usyna otyryp júginedi:

erkin nysandaǵy ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujattyń kóshirmesi.

Kórsetiletin qyzmetti alýshynyń jeke basyn sáıkestendirý úshin jeke basyn kýálandyratyn qujat kórsetiledi.

Memlekettik korporatsııaǵa:

1) lıtsenzııany alý úshin:

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 1 nemese 2-qosymshalarǵa sáıkes ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujat;

etıl spırtin óndirýshi ázirlegen jáne toltyrǵan óndiris pasporty;

uıymnyń teńgerimine tehnologııalyq jabdyqty qabyldaý týraly býhgalterlik (eseptik) qujattar;

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 3-qosymshaǵa sáıkes etıl spırtin óndirý salasyndaǵy qyzmetti júzege asyrý úshin qoıylatyn biliktilik talaptaryna málimetter nysandary;

2) lıtsenzııany qaıta resimdeý úshin:

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 4 nemese 5-qosymshaǵa sáıkes ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujat;

memlekettik aqparattyq júıelerde bar qujattardy qospaǵanda, lıtsenzııany qaıta resimdeý úshin negiz bolatyn ózgerister týraly aqparatty qamtıtyn qujattar;

3) lıtsenzııa joǵalǵan, búlingen jaǵdaıda kórsetiletin qyzmetti alýshy kórsetiletin qyzmetti berýshige nemese Memlekettik korporatsııaǵa lıtsenzııanyń telnusqasyn alý úshin, portaldaǵy tıisti aqparattyq júıelerden lıtsenzııa týraly málimetterdi alý múmkindigi bolmaǵan jaǵdaıda ǵana mynadaı qujattardy usyna otyryp júginedi:

erkin nysandaǵy ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujat.

Kórsetiletin qyzmetti alýshynyń jeke basyn sáıkestendirý úshin jeke basyn kýálandyratyn qujat kórsetiledi.

Qujattardy qabyldaý kezinde Memlekettik korporatsııasy qujattardyń elektrondyq kóshirmesin túpnusqamen salystyryp tekseredi, sodan keıin túpnusqany kórsetiletin qyzmetti alýshyǵa qaıtarady.

Qujattardy Memlekettik korporatsııa arqyly qabyldaǵan kezde kórsetiletin qyzmetti alýshyǵa tıisti qujattardy qabyldaǵany týraly qolhat beriledi.

Memlekettik korporatsııasynda daıyn qujattardy berý tıisti qujattardyń qabyldanǵany týraly qolhat negizinde jeke basyn kýálandyratyn qujatty (ne notarıaldy kýálandyrǵan senimhaty boıynsha onyń ókili) kórsetken jaǵdaıda júzege asyrylady.

Eger Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda ózgeshe kózdelmegen jaǵdaıda, kórsetiletin qyzmetti alýshy memlekettik qyzmetti kórsetý kezinde aqparattyq júıelerde bar, zańmen qorǵalatyn qupııany quraıtyn málimetterdi paıdalanýǵa jazbasha kelisimin beredi.

portalǵa:

1) lıtsenzııany alý úshin:

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 1 nemese 2-qosymshalarǵa sáıkes elektrondyq qujat nysanyndaǵy ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujattyń elektrondyq kóshirmesi;

etıl spırtin óndirýshi ázirlegen jáne bekitken óndirý pasportynyń elektrondyq kóshirmesi;

uıymnyń teńgerimine tehnologııalyq jabdyqty qabyldaý týraly býhgalterlik (eseptik) qujattardyń elektrondyq kóshirmeleri;

etıl spırtin óndirý salasyndaǵy qyzmetti júzege asyrý úshin qoıylatyn biliktilik talaptaryna málimetter nysandary;

2) lıtsenzııany qaıta resimdeý úshin:

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 4 nemese 5-qosymshaǵa sáıkes elektrondyq qujat nysanyndaǵy ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujattyń elektrondyq kóshirmesi;

memlekettik aqparattyq júıelerde bar qujattardy qospaǵanda, lıtsenzııany qaıta resimdeý úshin negiz bolatyn ózgerister týraly aqparatty qamtıtyn qujattardyń elektrondyq kóshirmeleri.

Memlekettik aqparattyq júıelerde qamtylǵan jeke basyn kýálandyratyn qujattar týraly, zańdy tulǵa retinde tirkeý (qaıta tirkeý) týraly, dara kásipker retinde memlekettik tirkeý týraly málimetterdi ýákiletti organ tıisti memlekettik aqparattyq júıelerden portal arqyly ýákiletti laýazymdy tulǵalardyń ETsQ-men kýálandyrylǵan elektrondyq qujat nysanynda alady.

Kórsetiletin qyzmetti alýshylardan aqparattyq júıelerden alynýy múmkin qujattardy talap etýge jol berilmeıdi.

Portal arqyly júgingen jaǵdaıda kórsetiletin qyzmetti alýshyǵa memlekettik qyzmetti kórsetý úshin suraý salýdyń qabyldanǵany týraly mártebesi jiberiledi.";

kórsetilgen buıryqpen bekitilgen "Alkogol ónimin óndirýge lıtsenzııa berý" memlekettik kórsetiletin qyzmet standartynda:

9-tarmaq mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"9. Kórsetiletin qyzmetti alýshy júgingen kezde memlekettik qyzmetti kórsetý úshin qajetti qujattar tizbesi:

kórsetiletin qyzmetti berýshige:

1) lıtsenzııany alý úshin:

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 1 nemese 2-qosymshaǵa sáıkes ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujattyń kóshirmesi;

alkogol ónimin óndirýshi ázirlegen jáne bekitken óndirý pasporty;

araq pen aıryqsha araqtyń jáne lıker-araqtyń qajetti kólemin óndirýge múmkindik beretin jabdyqtyń paıdalaný - tehnıkalyq sıpattamasyn qamtıtyn jabdyqtyń pasporttarynyń kóshirmelerin qosa bere otyryp, ótinish berýshi júrgizetin óndiristik qýat esebi;

uıymnyń teńgerimine tehnologııalyq jabdyqty qabyldaý týraly býhgalterlik (eseptik) qujattardyń kóshirmeleri;

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 3-qosymshaǵa sáıkes alkogol ónimin óndirý salasyndaǵy qyzmetti júzege asyrý úshin qoıylatyn biliktilik talaptaryna málimetter nysandary;

2) lıtsenzııany qaıta resimdeý úshin:

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 4 nemese 5-qosymshaǵa sáıkes ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujat;

memlekettik aqparattyq júıelerde bar qujattardy qospaǵanda, lıtsenzııany qaıta resimdeý úshin negiz bolatyn ózgerister týraly aqparatty qamtıtyn qujattardyń kóshirmeleri;

erkin nysandaǵy ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujat.

Kórsetiletin qyzmetti alýshynyń jeke basyn sáıkestendirý úshinjeke basyn kýálandyratyn qujat kórsetiledi.

Memlekettik korporatsııaǵa:

1) lıtsenzııany alý úshin:

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 1 nemese 2-qosymshalarǵa sáıkes ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujat;

alkogol ónimin óndirýshi ázirlegen jáne bekitken óndirý pasporty;

uıymnyń teńgerimine tehnologııalyq jabdyqty qabyldaý týraly býhgalterlik (eseptik) qujattardyń kóshirmeleri;

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 3-qosymshaǵa sáıkes alkogol ónimin óndirý salasyndaǵy qyzmetti júzege asyrý úshin qoıylatyn biliktilik talaptaryna málimetter nysandary;

2) lıtsenzııany qaıta resimdeý úshin:

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 4 nemese 5-qosymshaǵa sáıkes ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujat;

memlekettik aqparattyq júıelerde bar qujattardy qospaǵanda, lıtsenzııany qaıta resimdeý úshin negiz bolatyn ózgerister týraly aqparatty qamtıtyn qujattar;

erkin nysandaǵy ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujat.

Kórsetiletin qyzmetti alýshynyń jeke basyn sáıkestendirý úshin jeke basyn kýálandyratyn qujat kórsetiledi.

Qujattardy memlekettik korporatsııa arqyly qabyldaǵan kezde kórsetiletin qyzmetti alýshyǵa tıisti qujattardy qabyldaǵany týraly qolhat beriledi.

Eger Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda ózgeshe kózdelmegen jaǵdaıda, kórsetiletin qyzmetti alýshy memlekettik qyzmet kórsetý kezinde aqparattyq júıelerde bar, zańmen qorǵalatyn qupııany quraıtyn málimetterdi paıdalanýǵa jazbasha kelisimin beredi.

portalǵa:

1) lıtsenzııany alý úshin:

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 4 nemese 5-qosymshalarǵa sáıkes elektrondyq qujat nysanyndaǵy ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujattyń elektrondyq kóshirmesi;

alkogol ónimin óndirýshi ázirlegen jáne bekitken óndirý pasportynyń elektrondyq kóshirmesi;

uıymnyń teńgerimine tehnologııalyq jabdyqty qabyldaý týraly býhgalterlik (eseptik) qujattardyń elektrondyq kóshirmeleri;

elektrondyq qujat nysanynda alkogol ónimin óndirý salasyndaǵy qyzmetti júzege asyrý úshin biliktilik talaptaryna málimetter nysany;

2) lıtsenzııany qaıta resimdeý úshin:

kórsetiletin qyzmetti alýshynyń ETsQ kýálandyrylǵan elektrondyq qujat nysanyndaǵy ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujattyń elektrondyq kóshirmesi;

memlekettik aqparattyq júıelerde bar qujattardy qospaǵanda, lıtsenzııany qaıta resimdeý úshin negiz bolatyn ózgerister týraly aqparatty qamtıtyn qujattardyń elektrondyq kóshirmeleri.

Memlekettik aqparattyq júıelerde qamtylǵan jeke basyn kýálandyratyn qujattar týraly, zańdy tulǵa retinde tirkeý (qaıta tirkeý) týraly, dara kásipker retinde memlekettik tirkeý týraly málimetterdi ýákiletti organ tıisti memlekettik aqparattyq júıelerden portal arqyly ýákiletti laýazymdy adamdardyń ETsQ-men kýálandyrylǵan elektrondyq qujat nysanynda alady.

Portal arqyly júgingen jaǵdaıda kórsetiletin qyzmetti alýshyǵa memlekettik qyzmetti kórsetý úshin suraý salýdyń qabyldanǵany týraly mártebesi jiberiledi.

Kórsetiletin qyzmetti alýshylardan aqparattyq júıelerden alynýy múmkin qujattardy talap etýge jol berilmeıdi.";

kórsetilgen buıryqpen bekitilgen "Alkogol ónimin óndirý aýmaǵynda ony saqtaý jáne kóterme saýdada ótkizý jónindegi qyzmetti qospaǵanda, alkogol ónimderin saqtaýǵa jáne kóterme saýdada ótkizýge lıtsenzııa berý" memlekettik kórsetiletin qyzmet standartynda:

9-tarmaq mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"9. Kórsetiletin qyzmetti alýshy ne notarıaldy kýálandyrylǵan senimhat boıynsha onyń ókili júgingen kezde memlekettik qyzmet kórsetý úshin qajetti qujattar tizbesi:

kórsetiletin qyzmetti berýshige:

1) lıtsenzııany alý úshin:

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 1 nemese 2-qosymshalarǵa sáıkes ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujattyń kóshirmesi;

atalǵan sharttardy bir jyldan az merzimge jasaǵan jaǵdaıda - jalǵa berý nemese óteýsiz paıdalaný sharty;

tehnıkalyq sıpattamasyn kórsete otyryp, qoıma statsıonarlyq úı-jaıǵa tehnıkalyq pasporttyń kóshirmesi;

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 3-qosymshaǵa sáıkes alkogol ónimin óndirý aýmaǵynda ony saqtaý jáne kóterme saýdada ótkizý jónindegi qyzmetti qospaǵanda, alkogol ónimderin saqtaý jáne kóterme saýdany ótkizý qyzmetin júzege asyrý úshin qoıylatyn biliktilik talaptaryna málimetter nysandary;

2) lıtsenzııany qaıta resimdeý úshin:

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 4 nemese 5-qosymshaǵa sáıkes ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujat;

memlekettik aqparattyq júıelerde bar qujattardy qospaǵanda, lıtsenzııany qaıta resimdeý úshin negiz bolatyn ózgerister týraly aqparatty qamtıtyn qujattardyń kóshirmeleri;

erkin nysandaǵy ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujattyń kóshirmesi.

Kórsetileten qyzmetti alýshynyń jeke basyn sáıkestendirý úshinjeke basyn kýálandyratyn qujat kórsetiledi.

Memlekettik korporatsııaǵa:

1) lıtsenzııany alý úshin:

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 1 nemese 2-qosymshalarǵa sáıkes ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujat;

atalǵan sharttardy bir jyldan az merzimge jasaǵan jaǵdaıda - jalǵa berý nemese óteýsiz paıdalaný sharty;

tehnıkalyq sıpattamasyn kórsete otyryp, qoıma statsıonarlyq úı-jaıǵa tehnıkalyq pasporty;

2) lıtsenzııany qaıta resimdeý úshin:

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 4 nemese 5-qosymshaǵa sáıkes ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujat;

memlekettik aqparattyq júıelerde bar qujattardy qospaǵanda, lıtsenzııany qaıta resimdeý úshin negiz bolatyn ózgerister týraly aqparatty qamtıtyn qujattar;

3) lıtsenzııa joǵalǵan, búlingen jaǵdaıda kórsetiletin qyzmetti alýshy kórsetiletin qyzmetti berýshige nemese Memlekettik korporatsııaǵa lıtsenzııanyń telnusqasyn alýǵa, eger portaldaǵy tıisti aqparattyq júıelerden lıtsenzııa týraly málimetterdi alý múmkindigi bolmaǵan jaǵdaıda ǵana mynadaı qujattardy usyna otyryp júginedi:

erkin nysandaǵy ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujat.

Kórsetiletin qyzmetti alýshynyń jeke basyn sáıkestendirý úshinjeke basyn kýálandyratyn qujat kórsetiledi.

Qujattardy qabyldaý kezinde kórsetiletin qyzmetti berýshi, Memlekettik korporatsııasy qujattardyń elektrondyq kóshirmesin túpnusqamen salystyryp tekseredi, sodan keıin túpnusqany kórsetiletin qyzmetti alýshyǵa qaıtarady.

Qujattardy memlekettik korporatsııa arqyly qabyldaǵan kezde kórsetiletin qyzmetti alýshyǵa tıisti qujattardy qabyldaǵany týraly qolhat beriledi.

Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda ózgeshe kózdelmegen jaǵdaıda, kórsetiletin qyzmetti alýshy memlekettik qyzmetti kórsetý kezinde aqparattyq júıelerde bar, zańmen qorǵalatyn qupııany quraıtyn málimetterdi paıdalanýǵa jazbasha kelisimin beredi.

portalǵa:

1) lıtsenzııany alý úshin:

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 1 nemese 2-qosymshalarǵa sáıkes elektrondyq qujat nysanyndaǵy ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujattyń elektrondyq kóshirmesi;

atalǵan sharttardy bir jyldan az merzimge jasaǵan jaǵdaıda - jalǵa berý nemese óteýsiz paıdalaný shartynyń elektrondyq kóshirmesi;

tehnıkalyq sıpattamasyn kórsete otyryp, qoıma statsıonarlyq úı-jaıǵa tehnıkalyq pasporttyń elektrondyq kóshirmesi;

elektrondy qujat nysanynda, alkogol ónimin óndirý aýmaǵynda ony saqtaý jáne kóterme saýdada ótkizý jónindegi qyzmetti qospaǵanda, alkogol ónimderin saqtaý jáne kóterme saýdany ótkizý qyzmetin júzege asyrý úshin qoıylatyn biliktilik talaptaryna málimetter nysandary;

2) lıtsenzııany qaıta resimdeý úshin:

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 4 nemese 5-qosymshaǵa sáıkes elektrondyq qujat nysanyndaǵy ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujattyń elektrondyq kóshirmesi;

memlekettik aqparattyq júıelerde bar qujattardy qospaǵanda, lıtsenzııany qaıta resimdeý úshin negiz bolatyn ózgerister týraly aqparatty qamtıtyn qujattardyń elektrondyq kóshirmeleri.

Memlekettik aqparattyq júıelerde qamtylǵan jeke basyn kýálandyratyn qujattar týraly, zańdy tulǵa retinde tirkeý (qaıta tirkeý) týraly, dara kásipker retinde memlekettik tirkeý týraly, quqyq belgileıtin qujat týraly málimetterdi ýákiletti organ tıisti memlekettik aqparattyq júıelerden portal arqyly ýákiletti laýazymdy adamdardyń ETsQ-men kýálandyrylǵan elektrondyq qujat nysanynda alady.

Portal arqyly júgingen jaǵdaıda kórsetiletin qyzmetti alýshyǵa memlekettik qyzmetti kórsetý úshin suraý salýdyń qabyldanǵany týraly mártebesi jiberiledi.

Kórsetiletin qyzmetti alýshylardan aqparattyq júıelerden alynýy múmkin qujattardy talap etýge jol berilmeıdi.";

kórsetilgen buıryqpen bekitilgen "Alkogol ónimin óndirý aýmaǵynda ony saqtaý jáne bólshek saýdada ótkizý jónindegi qyzmetti qospaǵanda, alkogol ónimderin saqtaýǵa jáne bólshek saýdada ótkizýge lıtsenzııa berý" memlekettik qyzmet kórsetý standartynda:

9-tarmaq mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"9. Kórsetiletin qyzmetti alýshy ne notarıat kýálandyrǵan senimhat boıynsha onyń ókili júgingen kezde memlekettik qyzmet kórsetý úshin qajetti qujattar tizbesi:

kórsetiletin qyzmetti berýshige:

1) lıtsenzııany alý úshin:

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 1 nemese 2-qosymshaǵa sáıkes ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujattyń kóshirmesi;

atalǵan sharttardy bir jyldan az merzimge jasaǵan jaǵdaıda - jalǵa berý nemese óteýsiz paıdalaný shartynyń kóshirmesi;

tehnıkalyq sıpattamasyn kórsete otyryp, statsıonarlyq úı-jaıǵa tehnıkalyq pasporttyń kóshirmesi;

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 3-qosymshaǵa sáıkes alkogol ónimin óndirý aýmaǵynda ony saqtaý jáne bólshek saýdada ótkizý jónindegi qyzmetti qospaǵanda, alkogol ónimderin saqtaýǵa jáne bólshek saýdada ótkizý jónindegi qyzmetti júzege asyrý úshin qoıylatyn biliktilik talaptaryna málimetter nysandary;

2) lıtsenzııany qaıta resimdeý úshin:

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 4 nemese 5-qosymshaǵa sáıkes ótinish;

lıtsenzıat úshinshi tulǵalardyń paıdasyna obektimen birge lıtsenzııany ıelikten shyǵarý kezinde lıtsenzııany qaıta resimdegen jaǵdaıda, lıtsenzııany ıelikten shyǵarýǵa kelisim týraly lıtsenzıattyń haty usynylady;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujat;

memlekettik aqparattyq júıelerde bar qujattardy qospaǵanda, lıtsenzııany qaıta resimdeý úshin negiz bolatyn ózgerister týraly aqparatty qamtıtyn qujattardyń kóshirmeleri;

3) lıtsenzııa joǵalǵan, búlingen kezde kórsetiletin qyzmetti alýshy lıtsenzııanyń telnusqasyn alý úshin, portaldaǵy tıisti aqparattyq júıelerden lıtsenzııa týraly málimetterdi alý múmkindigi bolmaǵan jaǵdaıda ǵana mynadaı qujattardy usyna otyryp, kórsetiletin qyzmetti berýshige nemese Memlekettik korporatsııaǵa júginedi:

erkin nysandaǵy ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujattyń kóshirmesi.

Kórsetiletin qyzmetti alýshynyń jeke basyn sáıkestendirý úshin jeke basyn kýálandyratyn qujat kórsetiledi.

Memlekettik korporatsııaǵa:

1) lıtsenzııany alý úshin:

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 1 nemese 2-qosymshalarǵa sáıkes ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujattyń kóshirmesi;

atalǵan sharttardy bir jyldan az merzimge jasaǵan jaǵdaıda - jalǵa berý nemese óteýsiz paıdalaný sharty;

tehnıkalyq sıpattamasyn kórsete otyryp, statsıonarlyq úı-jaıǵa tehnıkalyq pasporty;

2) lıtsenzııany qaıta resimdeý úshin:

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 4 nemese 5-qosymshaǵa sáıkes ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujattyń kóshirmesi;

memlekettik aqparattyq júıelerde bar qujattardy qospaǵanda, lıtsenzııany qaıta resimdeý úshin negiz bolatyn ózgerister týraly aqparatty qamtıtyn qujattar;

erkin nysandaǵy ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujattyń kóshirmesi.

Kórsetiletin qyzmetti alýshynyń jeke basyn sáıkestendirý úshin jeke basyn kýálandyratyn qujat kórsetiledi.

Qujattardy qabyldaý kezinde Memlekettik korporatsııa qujattardyń elektrondyq kóshirmesin túpnusqamen salystyryp tekseredi, sodan keıin túpnusqalardy kórsetiletin qyzmetti alýshyǵa qaıtarady.

Qujattardy memlekettik korporatsııa arqyly qabyldaǵan kezde kórsetiletin qyzmetti alýshyǵa tıisti qujattardy qabyldaǵany týraly qolhat beriledi.

Memlekettik korporatsııada daıyn qujattardy berýdi tıisti qujattardy qabyldaǵany týraly qolhat negizinde (ne notarıat kýálandyrǵan senimhat boıynsha onyń ókili) jeke kýáligin kórsetken kezde júzege asyrady.

Eger Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda ózgeshe kózdelmese, kórsetiletin qyzmetti alýshy memlekettik qyzmet kórsetý kezinde aqparattyq júıelerde qamtylǵan, zańmen qorǵalatyn qupııany quraıtyn málimetterdi paıdalanýǵa jazbasha kelisimin beredi.

portalǵa:

1) lıtsenzııany alý úshin:

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 1 nemese 2-qosymshalarǵa sáıkes elektrondyq qujat nysanyndaǵy ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujattyń elektrondyq kóshirmesi;

atalǵan sharttardy bir jyldan az merzimge jasaǵan jaǵdaıda - jalǵa berý nemese óteýsiz paıdalaný shartynyń elektrondyq kóshirmesi;

tehnıkalyq sıpattamasyn kórsete otyryp, statsıonarlyq úı-jaıǵa tehnıkalyq pasporttyń elektrondyq kóshirmesi;

elektrondyq qujat nysanyndaǵy, alkogol ónimin óndirý aýmaǵynda ony saqtaý jáne bólshek saýdada ótkizý jónindegi qyzmetti qospaǵanda, alkogol ónimderin saqtaýǵa jáne bólshek saýdada ótkizý jónindegi qyzmetti júzege asyrý úshin qoıylatyn biliktilik talaptaryna málimetter nysandary;

2) lıtsenzııany qaıta resimdeý úshin:

kórsetiletin qyzmetti alýshynyń ETsQ kýálandyrylǵan elektrondyq qujat nysanyndaǵy ótinish;

EÚTSh arqyly tólengen jaǵdaılardy qospaǵanda, lıtsenzııalyq alymnyń bıýdjetke tólengenin rastaıtyn qujattyń elektrondyq kóshirmesi;

memlekettik aqparattyq júıelerde bar qujattardy qospaǵanda, lıtsenzııany qaıta resimdeý úshin negiz bolatyn ózgerister týraly aqparatty qamtıtyn qujattardyń elektrondyq kóshirmeleri.

Memlekettik aqparattyq júıelerde qamtylǵan jeke basyn kýálandyratyn qujattartýraly, zańdy tulǵa retinde tirkeý (qaıta tirkeý) týraly, dara kásipker retinde memlekettik tirkeý týraly málimetterdi ýákiletti organ tıisti memlekettik aqparattyq júıelerden portal arqyly ýákiletti laýazymdy adamdardyń ETsQ-men kýálandyrylǵan elektrondyq qujat nysanynda alady.

Portal arqyly júgingen jaǵdaıda kórsetiletin qyzmetti alýshyǵa memlekettik qyzmetti kórsetý úshin suraý salýdyń qabyldanǵany týraly mártebesi jiberiledi.

Kórsetiletin qyzmetti alýshylardan aqparattyq júıelerden alynýy múmkin qujattardy talap etýge jol berilmeıdi.";

kórsetilgen buıryqpen bekitilgen "Salyq beresheginiń, mindetti zeınetaqy jarnalary, mindetti kásibı zeınetaqy jarnalary men áleýmettik aýdarymdary boıynsha beresheginiń joq (bar) ekendigi týraly málimetter, salyq mindettemesin, sondaı-aq mindetti zeınetaqy jarnalaryn, mindetti kásibı zeınetaqy jarnalaryn esepteý, ustap qalý jáne aýdarý, áleýmettik aýdarymdardy esepteý jáne tóleý boıynsha mindettemelerdi oryndaý boıynsha bıýdjetpen esep aıyrysýlardyń jaı-kúıi týraly derbes shottan kóshirme berý" memlekettik kórsetiletin qyzmet standartynda:

3-tarmaqtyń úshinshi bóligi 2) tarmaqshasy mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"2) Memlekettik korporatsııasy arqyly;";

9-tarmaq mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"9. Kórsetiletin qyzmetti alýshy ne notarıat kýálandyrǵan senimhat boıynsha onyń ókili júgingen kezde memlekettik qyzmet kórsetý úshin qajetti qujattar tizbesi:

kórsetiletin qyzmetti berýshige nemese Memlekettik korporatsııaǵa:

beresheginiń joq (bar) bolýy týraly málimetterdi alý úshin - suraý salý;

kóshirmeni alý úshin - osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 1-qosymshaǵa sáıkes nysan boıynsha salyqtyq ótinish.

Kórsetiletin qyzmetti alýshynyń jeke basyn sáıkestendirý úshin jeke basyn kýálandyratyn qujat kórsetiledi.

Qujattardy Memlekettik korporatsııa arqyly qabyldaǵan kezde kórsetiletin qyzmetti alýshyǵa tıisti qujattardy qabyldaǵany týraly qolhat beriledi.

Memlekettik korporatsııada daıyn qujattardy berý tıisti qujattardyń qabyldanǵany týraly qolhat negizinde jeke basyn kýálandyratyn qujatty (ne notarıaldy kýálandyrǵan senimhaty boıynsha onyń ókili) kórsetken jaǵdaıda júzege asyrylady.

Eger Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda ózgeshe kózdelmese, kórsetiletin qyzmetti alýshy aqparattyq júıelerde qamtylǵan, zańmen qorǵalatyn qupııany quraıtyn málimetterdi paıdalanýǵa jazbasha kelisimin beredi;

portalǵa:

ETsQ kýálandyrylǵan, elektrondyq qujat nysanyndaǵy suraý salý nemese salyqtyq ótinish.

Kórsetiletin qyzmetti alýshylardan aqparattyq júıelerden alynýy múmkin qujattardy talap etýge jol berilmeıdi.

Portal arqyly júgingen jaǵdaıda kórsetiletin qyzmetti alýshyǵa memlekettik qyzmetti kórsetý úshin suraý salýdyń qabyldanǵany týraly mártebesi jiberiledi.";

10-tarmaq mynadaı redaktsııada jazylsyn:

Memlekettik korporatsııaǵa júgingen kezde, kórsetiletin qyzmetti alýshy osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartynyń 9-tarmaǵynda kózdelgen tizbege sáıkes tolyq qujattar toptamasyn tabys etpegen jaǵdaıda, Memlekettik korporatsııanyń qyzmetkeri ótinishti qabyldaýdan bas tartady jáne osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 2-qosymshaǵa sáıkes nysan boıynsha qujattardy qabyldaýdan bas tartý týraly qolhat beredi.";

kórsetilgen buıryqpen bekitilgen "Qazaqstan Respýblıkasynyń rezındenttigin rastaý" memlekettik kórsetiletin qyzmetter standartynda:

9-tarmaq mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"9. Kórsetiletin qyzmetti alýshy ne notarıat kýálandyrǵan senimhat boıynsha onyń ókili júgingen kezde memlekettik qyzmetti kórsetý úshin qajetti qujattardyń tizbesi:

kórsetiletin qyzmetti berýshige nemese Memlekettik korporatsııaǵa:

1) osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna qosymshaǵa sáıkes rezıdentigin rastaý týraly salyqtyq ótinish (budan ári - salyqtyq ótinish);

2) óziniń tıimdi basqarý orny Qazaqstan Respýblıkasynda ornalasqany negizinde rezıdent bolyp tabylatyn sheteldik zańdy tulǵa - zańdy tulǵany tıimdi basqarý orny (naqty basqarý organynyń ornalasqan jeri) Qazaqstan Respýblıkasynda bolýyn rastaıtyn qujattyń (ótkizilgen orny kórsetile otyryp, dırektorlar keńesiniń nemese osy sııaqty organnyń jalpy jınalysy hattamasynyń nemese negizgi basqarý jáne (nemese) baqylaý, sondaı-aq zańdy tulǵanyń kásipkerlik qyzmetin júrgizý úshin qajetti strategııalyq kommertsııalyq sheshimder qabyldaý ornyn rastaıtyn ózge de qujattardy) notarıattyq kýálandyrylǵan kóshirmesin;

3) rezıdent bolyp tabylatyn sheteldik nemese azamattyǵy joq adam - azamattyǵyjoq adamnyń sheteldik tólqujatynyń nemese kýáliginiń, Qazaqstan Respýblıkasynda bolý kezeńin rastaıtyn qujattyń (vızanyń nemese ózge de qujattardyń) Qazaqstan Respýblıkasynda turýǵa yqtııarhattyń (bar bolsa) notarıat kýálandyrylǵan kóshirmelerin usynady.

Kórsetiletin qyzmetti alýshynyń jeke basyn sáıkestendirý úshin jeke basyn kýálandyratyn qujat kórsetiledi.

Kórsetiletin qyzmetti berýshi, Memlekettik korporatsııa qujattardy qabyldaý kezinde qujattardyń kóshirmesin túpnusqamen salystyryp tekseredi, sodan keıin túpnusqalardy kórsetiletin qyzmetti alýshyǵa qaıtarady.

Qujattardy memlekettik korporatsııa arqyly qabyldaǵan kezde kórsetiletin qyzmetti alýshyǵa tıisti qujattardy qabyldaǵany týraly qolhat beriledi.

Pochta arqyly júgingen kezde kórsetiletin qyzmetti berýshi pochta habarlamasyna belgi qoıady.

Memlekettik korporatsııada daıyn qujattardy berýdi tıisti qujattardy qabyldaǵany týraly qolhat negizinde jeke kýáligin kórsetken kezde júzege asyrady.

Eger Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda ózgeshe kózdelmese, kórsetiletin qyzmetti alýshy Memlekettik korporatsııasy arqyly memlekettik qyzmetti alǵan jaǵdaıda, Memlekettik korporatsııa usynǵan nysan boıynsha aqparattyq júıelerde qamtylǵan, zańmen qorǵalatyn qupııany quraıtyn málimetterdi paıdalanýǵa jazbasha kelisimin beredi.

portalǵa:

1) osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 1-qosymshaǵa sáıkes elektrondyq qujat nysanyndaǵy ótinish;

2) notarıattyq kýálandyrylǵan elektrondyq kóshirmesin:

óziniń tıimdi basqarý orny Qazaqstan Respýblıkasynda ornalasqany negizinde rezıdent bolyp tabylatyn sheteldik zańdy tulǵa - zańdy tulǵany tıimdi basqarý orny (naqty basqarý organynyń ornalasqan jeri) Qazaqstan Respýblıkasynda bolýyn rastaıtyn qujattyń (ótkizilgen orny kórsetile otyryp, dırektorlar keńesiniń nemese osy sııaqty organnyń jalpy jınalysy hattamasynyń nemese negizgi basqarý jáne(nemese) baqylaý, sondaı-aq zańdy tulǵanyń kásipkerlik qyzmetin júrgizý úshin qajetti strategııalyq kommertsııalyq sheshimder qabyldaý ornyn rastaıtyn ózge de qujattardy);

rezıdent bolyp tabylatyn sheteldik nemese azamattyǵy joq adam - azamattyǵyjoq adamnyń sheteldik tólqujatynyń nemese kýáliginiń, Qazaqstan Respýblıkasynda bolý kezeńin rastaıtyn qujattyń (vızanyń nemese ózge de qujattardyń) Qazaqstan Respýblıkasynda turýǵa yqtııarhattyń (bar bolsa) notarıat kýálandyrylǵan kóshirmelerin usynady.

Kórsetiletin qyzmetti alýshylardan aqparattyq júıelerden alynýy múmkin qujattardy talap etýge jol berilmeıdi.

Portal arqyly júgingen jaǵdaıda kórsetiletin qyzmetti alýshyǵa memlekettik qyzmetti kórsetý úshin suraý salýdyń qabyldanǵany týraly mártebesi jiberiledi.";

kórsetilgen buıryqpen bekitilgen "Alkogol ónimine (sharap materıaly men syrany qospaǵanda) esepke alý-baqylaý tańbalaryn berý" memlekettik kórsetiletin qyzmet standartynda:

9-tarmaq mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"9. Kórsetiletin qyzmetti alýshy kórsetiletin qyzmetti berýshige júgingen kezde memlekettik qyzmetti kórsetý úshin qajetti qujattar tizbesi:

1) osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 1 nemese 2-qosymshalarǵa sáıkes EBT AJ arqyly EBT jasaý úshin ótinimder (budan ári - aldaǵy jylǵa arnalǵan ótinimder) - jańa kúntizbelik jyl bastalǵanǵa deıin kúntizbelik 30 (otyz) kúnnen keshiktirmeı;

2) árbir satyp alýshyǵa bólek osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 3-qosymshaǵa sáıkes EBT-na shtrıh-kod japsyrý úshin ótinish - EBTAJ arqyly alkogol ónimine EBT alý maqsatynda;

3) sonyń negizinde aktsızdeletin taýarlar ákelý júzege asyrylatyn syrtqy saýda shartynyń (kelisimsharttyń) túpnusqasyn kórsete otyryp, syrtqy saýda shartynyń (kelisimsharttyń) (alkogol ónimin ımporttaıtyn kórsetiletin qyzmetti alýshy ótinim berý kezinde) kóshirmesi;

4) osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 4-qosymshaǵa sáıkes nysan boıynsha EBT alý úshin EBT AJ arqyly jáne qaǵaz túrinde ótinishtiń tupnusqasy;

5) kórsetiletin qyzmetti alýshy qyzmetkeriniń jeke basyn kýálandyratyn qujattyń túpnusqasyn usyna otyryp, kórsetiletin qyzmetti alýshynyń mórimen kýálandyrylǵan kórsetiletin qyzmetti alýshynyń ýákiletti qyzmetkeriniń atyna EBT alýǵa berilgen senimhat;

6) EBT úshin tólegenin rastaıtyn tólem qujaty;

7) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq elderinen Qazaqstan Respýblıkasyna alkogol ónimin ımporttaý kezinde qaǵaz tasyǵyshta jáne (nemese) aqparattyq júıe arqyly EBM nysanaly paıdalanýy týraly mindettemesi (budan ári - Mindetteme);

8) Mindettemeniń oryndalýyn qamtamasyz etý úshin tıisti kórsetiletin qyzmetti berýshiniń shotyna aqsha engizilgenin rastaıtyn tólem qujaty.

Alkogol ónimin óndirý jáne (nemese) olardyń aınalymy jónindegi óz qyzmetin jańadan qurǵan nemese qyzmetin bastaǵan kórsetiletin qyzmetti alýshylar EBT jasaý úshin EBT alý josparlanyp otyrǵan aıdyń 1-kúnine deıin kúntizbelik 25 (jıyrma bes) kúnnen keshiktirmeıtin merzimde árbir aı boıynsha bólip osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 1 nemese 2-qosymshalarǵa sáıkes nysan boıynsha ótinimdi kórsetiletin qyzmetti berýshige EBT AJ arqyly tabys etedi.

Kórsetiletin qyzmetti alýshylar buryn berilgen ótinimderde EBT-dyń túrleri men sany bóliginde ózgerister men tolyqtyrýlary bar ótinimderin EBT alý júzege asyrylatyn aıdyń 1-kúnine deıin 25 (jıyrma bes) kúntizbelik kúnnen keshiktirmeı osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 1 nemese 2-qosymshalarǵa sáıkes nysan boıynsha tabys etedi.

EBT jasap shyǵarǵany úshin tólemdi jetkizýshiniń bank shotyna aqsha aýdarý jolymen EBT alý júzege asyrylatyn aıdyń 1-kúnine deıin kúntizbelik 20 (jıyrma) kúnnen keshiktirmeıtin merzimde árbir aı boıynsha bólek kórsetiletin qyzmetti alýshylardyń ótinimderine sáıkes júrgiziledi.

Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda óndirilgen jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń aýmaqtarynan ımporttalatyn alkogol ónimine kórsetiletin qyzmetti alýshylarǵa EBM bergen kezde, kórsetiletin qyzmetti berýshiniń materıaldyq-jaýapty adamy eki tarap qol qoıatyn eki danada júkqujat jazyp beredi. Júkqujattyń bir danasy kórsetiletin qyzmetti alýshyǵa beriledi, ekinshi danasy kórsetiletin qyzmetti berýshide qalady.

Kórsetiletin qyzmet alýshylarǵa Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe emes memleketterdiń aýmaqtarynan ımporttalatyn alkogol ónimine EBT bergen kezde júkqujat úsh danada jazyp beriledi: birinshi jáne ekinshi dana kórsetiletin qyzmetti alýshylarǵa beriledi (ekinshi dana - Keden organyna tabys etý úshin), úshinshi dana kórsetiletin qyzmetti berýshide qalady.

Memlekettik elektrondyq aqparattyq resýrstar bolyp tabylatyn kórsetiletin qyzmetti alýshynyń atalǵan qujattarynyń málimetterin kórsetiletin qyzmetti berýshiniń qyzmetkeri tıisti memlekettik aqparattyq júıelerden memlekettik organdardyń ýákiletti adamdarynyń ETsQ-men kýálandyrylǵan elektrondyq derekter nysanynda alady.

EBT AJ arqyly júgingen kezde kórsetiletin qyzmetti alýshy EBT AJ jýrnalynda qujattar toptamasynyń qabyldaǵany týraly habarlama alady.

Pochta arqyly júgingen kezde kórsetiletin qyzmetti berýshi pochta habarlamasyna belgi qoıady.";

mynadaı mazmundaǵy 9-1-tarmaqpen tolyqtyrylsyn:

"9-1. Kórsetiletin qyzmetti alýshynyń jáne (nemese) memlekettik qyzmet kórsetý úshin qajetti usynylǵan materıaldardyń, obektilerdiń, derekterdiń jáne málimetterdiń Qazaqstan Respýblıkasynyń normatıvtik quqyqtyq aktilerinde belgilengen talaptarǵa sáıkes kelmeýi memlekettik qyzmetti kórsetýden bas tartý úshin negizdeme bolyp tabylady.";

kórsetilgen buıryqpen bekitilgen "Salyq eseptiligin qabyldaý" memlekettik kórsetiletin qyzmet standartynda:

6-tarmaqtyń tórtinshi bóligi mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"Kórsetiletin qyzmetti alýshynyń kórsetiletin qyzmetti berýshige nemese Memlekettik korporatsııasyna qaǵaz tasymaldaǵyshynda júgingen kezde memlekettik qyzmet kórsetý nátıjesi:

salyq eseptiligi nysanynyń ekinshi danasyna kórsetiletin qyzmetti berýshi qyzmetkeriniń belgisi nemese Memlekettik korporatsııasynyńsalyq eseptiligi nysanyn qabyldaǵan kúni jáne ýaqyty qoıylǵan belgisi;

qaǵaz jetkizgishte resimdelip kórsetiletin qyzmetti berýshiniń ýákiletti adamynyń mórimen jáne qolymen qýálandyrylady (230.00 nysandaǵy salyq eseptiligin tabys etken jaǵdaıda).";

9-tarmaq mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"9. Kórsetiletin qyzmetti alýshy júgingen kezde memlekettik qyzmetti kórsetý úshin qajetti qujattar tizbesi:

kórsetiletin qyzmetti berýshige nemese Memlekettik korporatsııaǵa:

salyq eseptiligi.

Kórsetiletin qyzmetti alýshynyń jeke basyn sáıkestendirý úshin jeke basyn kýálandyratyn qujat kórsetiledi;

portalǵa:

salyq eseptiligi.

Portal arqyly júgingen kezde kórsetiletin qyzmetti alýshy qujattar toptamasynyń elektrondyq túrde qabyldanǵany nemese qabyldamaǵany týraly habarlama/rastama alady.

Qujattardy Memlekettik korporatsııa arqyly qabyldaǵan kezde kórsetiletin qyzmetti alýshyǵa tıisti qujattardy qabyldaǵany týraly qolhat beriledi.

Pochta arqyly júgingen kezde kórsetiletin qyzmetti berýshi pochta habarlamasyna belgi qoıady.";

kórsetilgen buıryqpen bekitilgen "Salyq eseptiligin keri qaıtaryp alý" memlekettik kórsetiletin qyzmetter standartynda:

9-tarmaq mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"9. Memlekettik qyzmetti alý úshin júgingen kezde kórsetiletin qyzmetti alýshy tirkeý esebiniń ornalasqan jeri boıynsha mynadaı qujattardy usynady:

kórsetiletin qyzmetti berýshige nemese Memlekettik korporatsııaǵa:

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna qosymshaǵa sáıkes salyq eseptiligin keri qaıtaryp alý týraly salyqtyq ótinishti (budan ári - salyqtyq ótinish);

kórsetiletin qyzmetti alýshynyń ókili júgingen jaǵdaıda notarıat kýálandyrǵan senimhatty tabys etedi.

Kórsetiletin qyzmetti alýshynyń jeke basyn sáıkestendirý úshin jeke basyn kýálandyratyn qujat kórsetiledi.

Qujattardy Memlekettik korporatsııa arqyly qabyldaǵan kezde kórsetiletin qyzmetti alýshyǵa tıisti qujattardy qabyldaǵany týraly qolhat beriledi.

portalǵa:

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna qosymshaǵa sáıkes kórsetiletin qyzmetti alýshynyń ETsQ-men kýálandyrylǵan elektrondyq qujat nysanyndaǵy salyqtyq ótinishti tabys etedi.

Kórsetiletin qyzmetti alýshylardan aqparattyq júıelerden alynýy múmkin qujattardy talap etýge jol berilmeıdi.

Portal nemese SEÓS arqyly júgingen kezde kórsetiletin qyzmetti alýshy qujattar toptamasynyń qabyldanǵany nemese qabyldamaǵany týraly elektrondyq habarlama/rastaýdy alady.

Pochta arqyly júgingen kezde kórsetiletin qyzmetti berýshi pochta habarlamasyna belgi qoıady.";

kórsetilgen buıryqpen bekitilgen "Salyqtardyń, bıýdjetke tólenetin basqa da mindetti tólemderdiń, ósimpuldardyń, aıyppuldardyń tólengen somalaryn esepke jatqyzýdy jáne qaıtarýdy júrgizý" memlekettik kórsetiletin qyzmetter standartynda:

3-tarmaqtyń birinshi bóligi mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"3. Memlekettik kórsetiletin qyzmetti Mınıstrliktiń Memlekettik kirister komıtetiniń aýmaqtyq organdary (budan ári - kórsetiletin qyzmetti berýshi) kórsetedi.";

9-tarmaq mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"9. Kórsetiletin qyzmetti alýshy ne notarıaldy kýálandyrylǵan senimhat boıynsha onyń ókili kórsetiletin qyzmetti berýshige nemese Memlekettik korporatsııaǵa júgingen kezde memlekettik qyzmetti kórsetý úshin qajetti qujattar tizbesi:

1) osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 1-qosymshaǵa sáıkes salyqtyq ótinish;

2) salyq salý, Qazaqstan Respýblıkasynyń zeınetaqymen qamtamasyz etý týraly, mindetti áleýmettik saqtandyrý týraly zańnamasy salasyndaǵy quqyq buzýshylyqtar boıynsha onyń kúshin joıý nemese mólsherin azaıtý saldarynan zańsyz salynǵan aıyppuldyń tólengen somasyn qaıtarý úshin - zańsyz salynýynyń saldarynan aıyppuldyń kúshin joıýdy nemese onyń mólsherin azaıtýdy kózdeıtin zańdy kúshine engen sot aktisi nemese joǵary turǵan salyq qyzmeti organynyń (laýazymdy tulǵasynyń) sheshimi;

3) bıýdjetke tólengen alym somalaryn qaıtarý nemese esepke jatqyzý úshin - kórsetiletin qyzmetti alýshynyń tirkeý is-qımyldaryn jasaýǵa qujattardy tabys etpegenin rastaıtyn tıisti tirkeýshi organ bergen qujat;

4) ormandy paıdalanǵany úshin tólemaqynyń tólengen somalaryn qaıtarý nemese esepke jatqyzý úshin - ormandy paıdalanýǵa orman bıletin, aǵash kesý bıletin paıdalanbaǵandyǵyn rastaıtyn memlekettik orman ıeleri bergen qujat;

5) bıýdjetke tólengen memlekettik baj somasyn qaıtarý úshin - memlekettik baj somasynyń tólengeni týraly tólem qujaty, sondaı-aq ony qaıtarý úshin negiz bolyp tabylatyn tıisti organnyń qujaty;

6) onyń paıdasyna is boıynsha tarap bolyp tabylatyn memlekettik mekemeden memlekettik bajdy óteý týraly sottyń sheshimi shyqqan, memlekettik baj somasyn tóleýshige qaıtarý úshin - bıýdjetke memlekettik baj somasynyń tólengeni týraly tólem qujaty men zańdy kúshine engen sot sheshimi.

Kórsetiletin qyzmetti alýshynyń jeke basyn sáıkestendirý úshin jeke basyn kýálandyratyn qujat kórsetiledi.

Memlekettik kórsetiletin qyzmetti Memlekettik korporatsııasy arqyly kórsetken kezde kórsetiletin qyzmetti alýshynyń jeke basyn sáıkestendirýdi Memlekettik korporatsııanyń qyzmetshisi júrgizedi.

Qujattardy Memlekettik korporatsııa arqyly qabyldaǵan kezde kórsetiletin qyzmetti alýshyǵa tıisti qujattardy qabyldaǵany týraly qolhat beriledi.

Pochta arqyly júgingen kezde kórsetiletin qyzmetti berýshi pochta habarlamasyna belgi qoıady;

portalǵa:

1) osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 1-qosymshaǵa sáıkes elektrondyq qujat nysanyndaǵy salyqtyq ótinishti;

2) salyq salý, Qazaqstan Respýblıkasynyń zeınetaqymen qamtamasyz etý týraly, mindetti áleýmettik saqtandyrý týraly zańnamasy salasyndaǵy quqyq buzýshylyqtar boıynsha onyń kúshin joıý nemese mólsherin azaıtý saldarynan zańsyz salynǵan aıyppuldyń tólengen somasyn qaıtarý úshin - zańsyzsalynýynyń saldarynan aıyppuldyń kúshin joıýdy nemese onyń mólsherin azaıtýdy kózdeıtin zańdy kúshine engen sot aktisiniń nemese joǵary turǵan salyq qyzmeti organynyń (laýazymdy tulǵasynyń) sheshiminiń elektrondyq kóshirmesi;

6) onyń paıdasyna is boıynsha tarap bolyp tabylatyn memlekettik mekemeden memlekettik bajdy óteý týraly sottyń sheshimi shyqqan, memlekettik baj somasyn tóleýshige qaıtarý úshin - bıýdjetkememlekettik baj somasynyń tólengeni týraly tólem qujaty men zańdy kúshine engen sot sheshiminiń elektrondyq kóshirmesi.

Portal arqyly júgingen kezde kórsetiletin qyzmetti alýshyǵa memlekettik qyzmetti alý úshin joldanǵan suraýdyń qabyldanǵany týraly kúni jáne ýaqyty kórsetilgen málimet jiberiledi.

Eger Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda ózgeshe kózdelmese, kórsetiletin qyzmetti alýshy memlekettik kórsetiletin qyzmetti alǵan jaǵdaıda, aqparattyq júıelerde qamtylǵan, zańmen qorǵalatyn qupııany quraıtyn málimetterdi paıdalanýǵa jazbasha kelisimin beredi.

Salyqtyq ótinish:

1) salyqtardyń, tólemderdiń, alymdar men ósimpuldardyń artyq tólengen somalaryn esepke jatqyzýdy júrgizý úshin - salyq tóleýshiniń derbes shoty boıynsha artyq tólengen soma eseptelgen;

2) salyqtardyń, tólemderdiń, alymdar men ósimpuldardyń artyq tólengen somalaryn qaıtarýdy júrgizý úshin - osyndaı salyq, tólem, alym, ósimpul boıynsha salyq tóleýshiniń derbes shottary júrgiziletin;

3) salyqtardyń, bıýdjetke tólenetin basqa da mindetti tólemderdiń qate tólengen somalaryn esepke jatqyzý, qaıtarý úshin - salyqtardy, bıýdjetke tólenetin basqa da mindetti tólemderdi qate tóleý júrgizilgen;

4) salyq salý, Qazaqstan Respýblıkasynyń zeınetaqymen qamtamasyz etý týraly, mindetti áleýmettik saqtandyrý týraly zańnamasy salasyndaǵy quqyq buzýshylyqtar boıynsha zańsyz salynǵan aıyppuldyń tólengen somasyn, sondaı-aq artyq tólengen somany qaıtarý úshin - derbesshoty boıynsha qaıtarýǵa jatatyn aıyppul somasy eseptelgen kórsetiletin qyzmetti berýshige tabys etiledi.";

kórsetilgen buıryqpen bekitilgen "Salyqtardy jáne (nemese) ósimpuldardy tóleý jónindegi salyq mindettemesin oryndaý merzimderin ózgertý" memlekettik kórsetiletin qyzmetter standartynda:

3-tarmaqtyń birinshi bóligi mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"3. Memlekettik kórsetiletin qyzmetti Mınıstrliktiń Memlekettik kirister komıtetiniń aýmaqtyq organdary (budan ári - kórsetiletin qyzmetti berýshi) kórsetedi.";

4-tarmaq mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"4. Memlekettik qyzmet kórsetý merzimderi:

1) mynalardy ózgertý týraly:

salyqtyq tekserý nátıjeleri týraly habarlamada kórsetilgen salyq jáne (nemese) ósimpuldardy tóleý boıynsha, salyqtardyń, bıýdjetke tólenetin basqa da mindetti tólemderdiń jáne (nemese) ósimpuldardyń eseptelgen somalaryn tóleý boıynsha salyqtyq mindettemesin oryndaý merzimderin - ótinishti alǵan kúnnen bastap kúntizbelik 15 (on bes) kúnnen keshiktirmeı;

ımporttalatyn taýarlarǵa qosylǵan qun salyǵyn (budan ári - QQS) tóleý merzimin - ımporttalatyn taýarlarǵa QQS tóleý merzimin ózgertý týraly ótinishti alǵan kúnnen bastap 5 (bes) jumys kúni ishinde.

Memlekettik korporatsııaǵa júgingen kezde qabyldaý kúni memlekettik kórsetiletin qyzmetti kórsetý merzimine kirmeıdi.

2) kórsetiletin qyzmetti berýshige kórsetiletin qyzmetti alýshynyń qujattar toptamasyn tapsyrýy úshin kútýdiń ruqsat beriletin ýaqyty - 20 (jıyrma) mınýt, Memlekettik korporatsııasy - 15 (on bes) mınýt;

3) kórsetiletin qyzmetti berýshiniń kórsetiletin qyzmetti alýshyǵa qyzmet kórsetýdiń ruqsat beriletin ýaqyty - 20 (jıyrma) mınýt, Memlekettik korporatsııasy - 15 (on bes) mınýt.";

9-tarmaq mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"9. Kórsetiletin qyzmetti alýshy júgingen kezde memlekettik qyzmetti kórsetý úshin qajetti qujattar tizbesi:

kórsetiletin qyzmetti berýshige nemese Memlekettik korporatsııaǵa:

salyq jáne (nemese) ósimpuldar tóleý jónindegi salyqtyq mindettemesin oryndaý merzimin ózgertý úshin:

1) salyq jáne (nemese) ósimpuldar tóleý merzimderin aýystyrý sebepteri qamtylǵan salyq jáne (nemese) ósimpuldar tóleý jónindegi salyqtyq mindettemesin oryndaý merzimderin ózgertý týraly ótinish - bankkepili sharty nemese kepil sharty jasalǵan kúnnen bastap kúntizbelik on kúnnen keshiktirmeı.

Bul rette respýblıkalyq bıýdjetke túsetin, sondaı-aq respýblıkalyq jáne jergilikti bıýdjetter arasynda bólinetin salyq jáne (nemese) ósimpuldar tóleý jónindegi salyqtyq mindettemesin oryndaý merzimderin ózgertý týraly ótinish kórsetiletin qyzmetti berýshige beriledi.

Jergilikti bıýdjetke tolyq kólemde túsetin salyq jáne (nemese) ósimpuldar tóleý jónindegi salyqtyq mindettemesin oryndaý merzimderin ózgertý týraly ótinish kórsetiletin qyzmetti alýshyny tirkeý esebine alý orny boıynsha kórsetiletin qyzmetti berýshige beriledi;

2) salyq jáne (nemese) ósimpuldar tóleý jónindegi salyqtyq mindettemesin oryndaý merzimin bank kepildigi arqyly ózgertý úshin - kepildikberýshi bank pen kórsetiletin qyzmetti alýshy arasynda jasalǵan bank kepildigi sharty men bank kepildigi;

3) kórsetiletin qyzmetti alýshynyń jáne (nemese) úshinshi tulǵanyń múlkin kepilge qoıý arqyly salyq jáne (nemese) ósimpuldar tóleý jónindegi salyqtyq mindettemesin oryndaý merzimin ózgertý úshin - kepilsharty men kepil múlkiniń naryqtyq qunyn baǵalaý týraly baǵalaýshynyń esebi;

salyqtyq tekserý nátıjeleri týraly habarlamada kórsetilgen salyqtardyń, bıýdjetke tólenetin basqa da mindetti tólemderdiń jáne (nemese) ósimpuldardyń eseptelgen somalaryn tóleý boıynsha salyqtyq mindettemesin oryndaý merzimderin ózgertý úshin:

1) salyqtyq tekserý nátıjeleri týraly habarlamada kórsetilgen salyqtardyń, bıýdjetke tólenetin basqa da mindetti tólemderdiń jáne (nemese) ósimpuldardyń eseptelgen somalaryn tóleý boıynsha salyqtyq mindettemesin oryndaý merzimderin ózgertý týraly ótinish;

2) salyqtyq tekserý nátıjeleri týraly habarlamada kórsetilgen salyqtardyń, bıýdjetke tólenetin basqa da mindetti tólemderdiń jáne (nemese) ósimpuldardyń eseptelgen somalaryn tóleýdi kózdeıtin salyqtyq mindettemesin oryndaý kestesi;

3) kásipkerlik boıynsha ýákiletti organ bergen salyq tóleýshiniń Qazaqstan Respýblıkasynyń jeke kásipkerlik týraly zańnamasynda belgilengen dara kásipkerlik sýbektileri sanattarynyń birine tıesililigin jazbasha rastaýy;

ımporttalatyn taýarlarǵa QQS tóleý merzimderin ózgertý úshin:

1) kórsetiletin qyzmetti berýshige úsh aıdan aspaıtyn merzimge ımporttalatyn taýarlarǵa QQS tóleý merzimderin ózgertý boıynsha:

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 1-qosymshaǵa sáıkes ımporttalatyn taýarlarǵa QQS tóleý merzimderin ózgertý týraly ótinish;

taýarlardy jetkizýge arnalǵan sharttyń (kelisimsharttyń) kóshirmesi;

Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyna sáıkes ımporttalatyn taýarlardy óndiristik óńdeýge arnalǵan taýarlarǵa jatqyzýdy rastaý týraly kórsetiletin qyzmetti berýshiniń qortyndysy.

Osy tarmaqshanyń erejeleri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń aýmaǵynan Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵyna ımporttalatyn taýarlarǵa qoldanylmaıdy;

2) kórsetiletin qyzmetti berýshige - ónerkásiptik óńdeý úshin ımport boıynsha taýarlardy udaıy alyp turatyn QQS tóleýshilerge kúntizbelik jyl ishinde qoldanylatyn ımportqa QQS tóleý merzimderin ózgertý boıynsha:

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 1-qosymshaǵa sáıkes ımporttalatyn taýarlarǵa QQS tóleý merzimderin ózgertý týraly ótinish;

taýarlardy jetkizýge arnalǵan sharttyń (kelisimsharttyń) kóshirmesi;

Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyna sáıkes ımporttalatyn taýarlardy óndiristik óńdeýge arnalǵan taýarlarǵa jatqyzýdy rastaý týraly memlekettik kirister organynyń qortyndysy.

Osy tarmaqshanyń erejeleri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń aýmaǵynan Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵyna ımporttalatyn taýarlarǵa qoldanylmaıdy;

kórsetiletin qyzmetti berýshiniń QQS tóleýshiniń ornalasqan orny boıynsha óndiristik qýaty men úı-jaılarynyń bar ekeni týraly qortyndysy.

Kórsetiletin qyzmetti alýshynyń jeke basyn sáıkestendirý úshin jeke basyn kýálandyratyn qujat kórsetiledi.

portalǵa:

3) kásipkerlik boıynsha ýákiletti organ bergen salyq tóleýshiniń Qazaqstan Respýblıkasynyń jeke kásipkerlik týraly zańnamasynda belgilengen jeke kásipkerlik sýbektileri sanattarynyń birine tıesililiginiń jazbasha rastaýynyń elektrondyq kóshirmesi.

Memlekettik aqparattyq júıelerde qamtylǵan jeke basyn kýálandyratyn qujattar týraly, zańdy tulǵa retinde tirkeý (qaıta tirkeý) týraly, dara kásipker retinde memlekettik tirkeý týraly málimetterdi kórsetiletin qyzmetti berýshiniń qyzmetkeri tıisti memlekettik aqparattyq júıelerden alady.

Qujattardy qabyldaý kezinde kórsetiletin qyzmetti berýshi, Memlekettik korporatsııa qujattardyń kóshirmesin túpnusqamen salystyryp tekseredi, sodan keıin túpnusqalaryn kórsetiletin qyzmetti alýshyǵa qaıtarady.

Qujattardy memlekettik korporatsııa arqyly qabyldaǵan kezde kórsetiletin qyzmetti alýshyǵa tıisti qujattardy qabyldaǵany týraly qolhat beriledi.

Memlekettik korporatsııada daıyn qujattardy berýdi tıisti qujattardy qabyldaǵany týraly qolhat negizinde, jeke kýáligin kórsetken kezde júzege asyrady.

Portal arqyly júgingen kezde kórsetiletin qyzmetti alýshyǵa memlekettik qyzmetti kórsetýge suraý salýdy qabyldaý týraly málimet joldanady.

Kórsetiletin qyzmetti alýshylardan aqparattyq júıelerden alynýy múmkin qujattardy talap etýge jol berilmeıdi.";

kórsetilgen buıryqpen bekitilgen "Ákimshiniń (ýaqytsha ákimshiniń, ońaltýshy, ýaqytsha jáne bankrottyqty basqarýshynyń) qyzmetin júzege asyrý quqyǵyna úmitker adamdardyń biliktilik emtıhanyn ótkizý" memlekettik kórsetiletin qyzmet standartynda:

6-tarmaqtyń 1) tarmaqshasy alyp tastalsyn;

kórsetilgen buıryqpen bekitilgen "Avtorlyq quqyq pen sabaqtas quqyq, taýar tańbalary, qyzmet kórsetý tańbalary obektilerin jáne taýarlardy shyǵarǵan jerlerdiń ataýlaryn zııatkerlik menshik obektileriniń kedendik tizilimine engizý" memlekettik kórsetiletin qyzmet standartynda:

4-tarmaqtyń 1) tarmaqshasy mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"1) kórsetiletin qyzmetti berýshige qujattar toptamasyn tapsyrǵan sátten bastap - kúntizbelik 30 (otyz) kún.

Jetkilikti negizder bolǵan kezde (móriniń, qolynyń, apostıliniń, qol qoıý quqyǵynyń bolmaýy, qujattar men málimetterdiń tupnusqasyndaǵy kúmán) kórsetiletin qyzmetti berýshi ótinishti qaraý merzimin 3 (úsh) aıǵa deıin uzartýǵa quqyly;";

9-tarmaq mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"9. Kórsetiletin qyzmetti alýshy nemese kórsetiletin qyzmetti alýshynyń múddesin bildiretin ózge tulǵa júgingen kezde memlekettik qyzmetti kórsetý úshin qajetti qujattardyń tizbesi:

1) osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna qosymshaǵa sáıkes nysan boıynsha ótinish;

2) zııatkerlik menshik quqyǵynyń bar ekendigin jáne tıesili ekendigin rastaýlar (kýálik, lıtsenzııalyq shart, Qazaqstan Respýblıkasy taýar tańbalarynyń memlekettik tiziliminen úzindi kóshirme, halyqaralyq tirkeý boıynsha taýar tańbasynyń quqyqtyq mártebesi týraly anyqtama), quqyq ıelenýshiniń óziniń múddelerin bildiretin tulǵaǵa bergen senimhaty, kórsetiletin qyzmetti alýshynyń basqa tulǵalarǵa keltirgen zııany úshin azamattyq-quqyqtyq jaýapkershiligin saqtandyrý sharty (túpnusqalar ne olardyń notarıat kýálandyrǵan kóshirmeleri).

Bul rette, saqtandyrý somasy tıisti qarjy jylyna arnalǵan respýblıkalyq bıýdjet týraly zańda belgilengen 1000 eselengen aılyq eseptik kórsetkishten kem bolmaýǵa tıis;

3) zııatkerlik menshik quqyǵy buzylǵan taýarlardyń erekshe belgileriniń sıpattamasy;

4) zııatkerlik menshik obektileri bar taýarlardyń jáne zııatkerlik menshik quqyǵy buzylǵan taýarlardyń úlgileri, onyń ishinde olardyń elektrondyq nysandaǵy beıneleri (bolǵan kezde).

Kórsetiletin qyzmetti alýshylardan aqparattyq júıelerden alynýy múmkin qujattardy talap etýge jol berilmeıdi.

Qujattar toptamasyn qabyldaǵan adamnyń tegi jáne aty-jóni, qoly, ýaqyty, kúni qamtıtyn ótinishtiń kóshirmesindegi belgi kórsetiletin qyzmetti alýshydan qujattardy qabyldaǵanyn rastaýy bolyp tabylady.";

Memlekettik kórsetiletin qyzmet standarty osy buıryqqa 3-qosymshaǵa sáıkes qosymshamen tolyqtyrylsyn;

kórsetilgen buıryqpen bekitilgen "Ýákiletti ekonomıkalyq operator mártebesin berý" memlekettik kórsetiletin qyzmet standartynda:

9-tarmaq mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"9. Kórsetiletin qyzmetti alýshy júgingen kezde memlekettik qyzmetti kórsetý úshin qajetti qujattar tizbesi:

kórsetiletin qyzmetti berýshige:

1) osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 1-qosymshaǵa sáıkes nysan boıynsha salyqtyq ótinish;

2) osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 2-qosymshaǵa sáıkes toltyrylǵan saýalnama;

3) kedendik bajdar men salyqtardyń tólenýin bas qamtamasyz etýdi rastaıtyn mynadaı qujattardyń birin:

keden organynyń aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotyna aýdarý týraly tólem qujatynyń kóshirmesin;

tóleýshi men keden organy arasynda jasalǵan múliktiń kepildi shartyn jáne baǵalaýshynyń kepildi múliktiń naryqtyq qunyn baǵalaý týraly esebin;

banktik kepildik shartyn;

kepildemeler shartyn;

4) aýdıtorlyq esepti;

5) menshik quqyǵyndaǵy nemese sharýashylyq júrgizý quqyǵyndaǵy nemese jedel basqarý nemese jaldaý (qosalqy jaldaý) quqyǵyndaǵy ne olardyń memlekettik organdardyń tıisti aqparattyq júıelerinen alynǵan múmkindikterdi qospaǵanda, óndiristik operatsııalar júzege asyrylatyn úı-jaılarǵa, ashyq alańdarǵa jáne ózge aýmaqtarǵa ózge zańdy negizderdi rastaıtyn qujattardy usynady.

portalǵa:

1) ETsQ qol qoıylǵan elektrondyq qujat nysanyndaǵy ótinish;

2) osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 2-qosymshaǵa sáıkes toltyrylǵan saýalnama;

3) kedendik bajdar men salyqtardyń tólenýin bas qamtamasyz etýdi rastaıtyn mynadaı qujattardyń birin:

memlekettik kirister organynyń aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotyna aýdarý týraly tólem qujatynyń elektrondyq kóshirmesin;

tóleýshi men memlekettik kirister organy arasynda jasalǵan múliktiń kepildi shartynyń elektrondyq kóshirmesin jáne baǵalaýshynyń kepildi múliktiń naryqtyq qunyn baǵalaý týraly esebin;

banktik kepildik shartynyń elektrondyq kóshirmesin;

kepildemeler shartynyń elektrondyq kóshirmesin;

4) aýdıtorlyq eseptiń elektrondyq kóshirmesin;

5) menshik quqyǵyndaǵy nemese sharýashylyq júrgizý quqyǵyndaǵy nemese jedel basqarý nemese jaldaý (qosalqy jaldaý) quqyǵyndaǵy ne óndiristik operatsııalar júzege asyrylatyn úı-jaılarǵa, ashyq alańdarǵa jáne ózge aýmaqtarǵa ózge zańdy negizderdi rastaıtyn qujattardyń elektrondyq kóshirmesin usynady.

Qujattardy tapsyrǵan kezde elektrondyq shot-faktýralardyń aqparattyq júıesin qoldaný týraly sharttyń (kelisim) bolýy qajet.

Kórsetiletin qyzmetti alýshylardan aqparattyq júıelerden alynýy múmkin qujattardy talap etýge jol berilmeıdi.

Kórsetiletin qyzmetti alýshy barlyq qajetti qujattardy tapsyrǵan kezde:

kórsetiletin qyzmetti berýshiniń keńsesi arqyly - qujattar toptamasyn qabyldaý kúni men ýaqytyn kórsete otyryp, kórsetiletin qyzmetti berýshiniń keńsesinde tirkelýi týraly onyń kóshirmesine belgi qoıý qaǵaz tasyǵyshtaǵy ótinishti qabyldaýdyń rastaýy bolyp tabylady;

portal arqyly - kórsetiletin qyzmetti alýshynyń "jeke kabınetinde" memlekettik qyzmet kórsetý úshin suraý salýdyń qabyldanǵany týraly mártebe kórsetiledi.";

10-tarmaq mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"10. Ótinishte, saýalnamada málimetterdi tolyq kórsetpeý ne elektrondyq shot-faktýralardyń akparattyq júıesin paıdalaný týraly sharttyń (kelisimniń) jáne osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartynyń 9-tarmaǵynda kórsetilgen qujattardyń bolmaýy memlekettik qyzmetti kórsetýdan bas tartý úshin negizdeme bolyp tabylady.";

Memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna 1-qosymshaǵa sáıkes nysan boıynsha ótinish osy buıryqqa 4-qosymshaǵa sáıkes redaktsııada jazylsyn;

kórsetilgen buıryqpen bekitilgen "Keden ókilderiniń tizilimine engizý" memlekettik kórsetiletin qyzmet standartynda:

9-tarmaq mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"9. Kórsetiletin qyzmetti alýshy júgingen kezde memlekettik qyzmetti kórsetý úshin qajetti qujattar tizbesi:

kórsetiletin qyzmetti berýshige:

1) osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna qosymshaǵa sáıkes nysan boıynsha ótinish;

2) kedendik deklaratsııalaý boıynsha mamandardy jumysqa qabyldaý týraly buıryqtar ne olarmen jasalǵan eńbek sharttary;

3) kedendik bajdardyń, salyqtardyń tólenýin qamtamasyz etýdi rastaıtyn qujattar;

4) azamattyq-quqyqtyq jaýapkershiligin saqtandyrý sharty;

portal arqyly:

1) ETsQ qol qoıylǵan elektrondyq qujat nysanyndaǵy ótinish;

2) kedendik deklaratsııalaý boıynsha mamandardy jumysqa qabyldaý týraly buıryqtardyń elektrondyq kóshirmeleri ne olarmen jasalǵan eńbek sharttary;

3) kedendik bajdardyń, salyqtardyń tólenýin qamtamasyz etýdi rastaıtyn qujattardyń elektrondyq kóshirmeleri;

4) azamattyq-quqyqtyq jaýapkershiligin saqtandyrý shartynyń elektrondyq kóshirmeleri.

Qujattardy tapsyrǵan kezde elektrondyq shot-faktýralardyń aqparattyq júıesin qoldaný týraly sharttyń (kelisimniń) bolýy qajet.

Kórsetiletin qyzmetti alýshylardan aqparattyq júıelerden alynýy múmkin qujattardy talap etýge jol berilmeıdi.

Kórsetiletin qyzmetti alýshy barlyq qajetti qujattardy tapsyrǵan kezde:

portal arqyly - kórsetiletin qyzmetti alýshynyń "jeke kabınetinde" memlekettik qyzmet kórsetý úshin suraý salýdyń qabyldanǵany týraly mártebe kórsetiledi.";

10-tarmaq mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"10. Memlekettik qyzmetti kórsetýden bas tartý úshin mynalar negizdemeler bolyp tabylady:

1) kórsetiletin qyzmetti alýshynyń mynadaı talaptarǵa sáıkes kelmeýi:

osy tulǵanyń shtatynda biliktilik attestaty bar kedendik deklaratsııalaý jónindegi keminde eki mamannyń bolýy;

usynylatyn tulǵalardyń múlkine zııan keltirý nemese osy tulǵalarmen sharttardy buzý saldarynan bastalýy múmkin azamattyq-quqyqtyq jaýapkershilikti saqtandyrý shartynyń bolýy. Saqtandyrý somasynyń mólsheri shartta belgilenedi;

osyndaı qamtamasyz etý usynylǵan kúni Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasyna sáıkes belgilengen valıýtanyń naryqtyq baǵamyn qoldana otyryp, keminde bir mıllıon eýroǵa balamaly somaǵa kedendik bajdardyń, salyqtardyń tólenýin qamtamasyz etýdi usynýy;

elektrondyq shot-faktýralardyń aqparattyq júıesin paıdalaný týraly sharttyń (kelisimniń) bolýy;

2) osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartynyń 9-tarmaǵynda kórsetilgen barlyq qujattardy usynbaýy.";

Memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna qosymshaǵa sáıkes nysan boıynsha ótinish osy buıryqqa 5-qosymshaǵa sáıkes redaktsııada jazylsyn;

kórsetilgen buıryqpen bekitilgen "Kedendik tasymaldaýshylar tizilimine engizý"memlekettik kórsetiletin qyzmet standartynda:

9-tarmaq mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"9. Kórsetiletin qyzmetti alýshy júgingen kezde memlekettik qyzmetti kórsetý úshin qajetti qujattar tizbesi:

kórsetiletin qyzmetti berýshige:

1) osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna qosymshaǵa sáıkes nysan boıynsha ótinish;

2) "Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy keden isi týraly" 2010 jylǵy 30 maýsymdaǵy Qazaqstan Respýblıkasy Kodeksiniń (budan ári - Kodeks) 16-taraýyna sáıkes kedendik bajdardyń jáne salyqtardyń tólenýin qamtamasyz etýdi rastaıtyn qujattar;

3) kedendik tasymaldaýshy retinde qyzmetti júzege asyrǵan kezde paıdalaný kózdeletin halyqaralyq tasymaldaýdyń kólik quraldaryna ıelik etý quqyǵyn rastaıtyn qujattardyń notarıaldy kýálandyrylǵan kóshirmeleri;

4) kedendik plombalary jáne mórleri bar taýarlardy tasymaldaý úshin halyqaralyq tasymaldaýǵa kólik quraldaryn jiberý týraly kýálikteriniń kóshirmeleri;

5) eger, qyzmettiń mundaı túri kórsetilgen qujattyń bolýyn talap etse, júkterdi tasymaldaý jónindegi qyzmetti júzege asyrýǵa arnalǵan ruqsat etý qujattarynyń kóshirmeleri;

6) qyzmet aımaǵyna tulǵa tirkelgen aýmaqtyq memlekettik kirister organynyń mynadaı sharttarǵa sáıkestigine qorytyndysy:

taýarlardy tasymaldaý úshin paıdalanylatyn kólik quraldarynyń, onyń ishinde kedendik plombalary jáne mórleri bar taýarlardy tasymaldaý úshin jaramdy kólik quraldarynyń menshiginde, sharýashylyq júrgizýinde, jedel basqarýynda, jalǵa alynǵan bolýy;

árbir kólik quralynda keden organyna sıgnal berý arqyly atalǵan kólik quralynyń turǵan jerin anyqtaýǵa múmkindik beretin tehnıkalyq jabdyqtyń bolýy;

portal arqyly:

1) ETsQ qol qoıylǵan elektrondyq qujat nysanyndaǵy ótinish;

2) Kodekstiń 16-taraýyna sáıkes kedendik bajdardyń jáne salyqtardyń tólenýin qamtamasyz etýdi rastaıtyn qujattardyń elektrondyq kóshirmeleri;

4) kedendik plombalary jáne mórleri bar taýarlardy tasymaldaý úshin halyqaralyq tasymaldaýǵa kólik quraldaryn jiberý týraly kýálikteriniń elektrondyq kóshirmeleri;

5) eger, qyzmettiń mundaı túri kórsetilgen qujattyń bolýyn talap etse, júkterdi tasymaldaý jónindegi qyzmetti júzege asyrýǵa arnalǵan ruqsat etý qujattarynyń elektrondyq kóshirmeleri;

6) qyzmet etý aımaǵynda tulǵa tirkelgen aýmaqtyq memlekettik kirister organynyń mynadaı sharttarǵa sáıkestigine qorytyndysynyń elektrondyq kóshirmeleri:

árbir kólik quralynda memlekettik kirister organyna sıgnal berý arqyly atalǵan kólik quralynyń turǵan jerin anyqtaýǵa múmkindik beretin tehnıkalyq jabdyqtyń bolýy.

Qujattardy tapsyrǵan kezde elektrondyq shot-faktýralardyń aqparattyq júıesin qoldaný týraly sharttyń (kelisimniń) bolýy qajet.

Kórsetiletin qyzmetti alýshylardan aqparattyq júıelerden alynýy múmkin qujattardy talap etýge jol berilmeıdi.

Kórsetiletin qyzmetti alýshy barlyq qajetti qujattardy tapsyrǵan kezde:

portal arqyly - kórsetiletin qyzmetti alýshynyń "jeke kabınetinde" memlekettik qyzmet kórsetý úshin suraý salýdyń qabyldanǵany týraly mártebe kórsetiledi.";

10-tarmaq mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"10. Memlekettik qyzmetti kórsetýden bas tartý úshin mynalar negizdemeler bolyp tabylady:

1) kórsetiletin qyzmetti alýshy mynadaı talaptarǵa sáıkes kelmeýi:

osy tulǵanyń memlekettik kirister organyna ótinish bergen kúnine keminde eki jyl boıy júkterdi tasymaldaý jónindegi qyzmetti júzege asyrýy;

kedendik bajdardyń, salyqtardyń tólenýin qamtamasyz etýdi engizý kúnine Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasyna sáıkes valıýtanyń naryqtyq baǵamyn qoldana otyryp, keminde eki myń eýroǵa balamaly somaǵa osyndaı qamtamasyz etýdi usyný;

eger mundaı qyzmet túri Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes kórsetilgen qujattyń bolýyn talap etset júkterdi tasymaldaý jónindegi qyzmetti júzege asyrýǵa arnalǵan ruqsat qujatynyń bolýy;

memlekettik kirister organyna ótinish bergen kúnine kedendik tólemderdi, salyqtardy jáne ósimpuldardy tóleý boıynsha oryndalmaǵan mindettiń bolmaýy;

memlekettik kirister organyna ótinish berilgen kúnge deıingi bir jyl ishinde Qazaqstan Respýblıkasy Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksiniń 521-530, 532-534, 538, 539, 549-551, 555, 558-baptaryna sáıkes ákimshilik jaýapkershilikke tartylý faktileriniń bolmaýy;

árbir kólik quralynda memlekettik kirister organyna sıgnal berý arqyly atalǵan kólik quralynyń turǵan jerin anyqtaýǵa múmkindik beretin tehnıkalyq jabdyqtyń bolýy;

elektrondyq shot-faktýralardyń aqparattyq júıesin paıdalaný týraly sharttyń (kelisimniń) bolýy;

2) osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartynyń 9-tarmaǵynda kórsetilgen barlyq qujattardy usynbaýy.";

Memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna qosymshaǵa sáıkes nysan boıynsha ótinish osy buıryqqa 6-qosymshaǵa sáıkes redaktsııada jazylsyn;

kórsetilgen buıryqpen bekitilgen "Preferentsıaldyq jáne preferentsıaldyq emes rejımderdi qoldaný kezinde taýar shyǵarylǵan eldi aıqyndaýǵa qatysty aldyn ala sheshimder qabyldaý" memlekettik kórsetiletin qyzmet standarty osy buıryqqa 7-qosymshaǵa sáıkes redaktsııada jazylsyn;

kórsetilgen buıryqpen bekitilgen "Taýarlardy synyptaý jónindegi aldyn ala sheshimdi qabyldaý" memlekettik kórsetiletin qyzmet standarty osy buıryqqa 8-qosymshaǵa sáıkes redaktsııada jazylsyn;

kórsetilgen buıryqpen bekitilgen "Kedendik bajdar, salyqtar, kedendik alymdar men ósimpuldar boıynsha esepteýlerdi salystyrý aktisin berý" memlekettik kórsetiletin qyzmet standarty osy buıryqqa 9-qosymshaǵa sáıkes redaktsııada jazylsyn;

kórsetilgen buıryqpen bekitilgen "Taýardy qurastyrylmaǵan nemese jınalmaǵan túrde, onyń ishinde belgilengen ýaqyt kezeńi ishinde ártúrli partııalarmen ákelý kózdelgen jınaqtalmaǵan nemese aıaqtalmaǵan túrde jikteý týraly sheshimdi berý" memlekettik kórsetiletin qyzmet standarty osy buıryqqa 10-qosymshaǵa sáıkes redaktsııada jazylsyn;

kórsetilgen buıryqpen bekitilgen "Ýaqytsha saqtaý qoımalary ıeleriniń tizilimine engizý" memlekettik kórsetiletin qyzmet standartynda:

6-tarmaqtyń birinshi bóligi mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"6. Ýaqytsha saqtaý qoımalary ıeleriniń tizilimine engizý týraly sheshim, ne osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartynyń 10-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaılarda jáne negizdemeler boıynsha memlekettik qyzmetti kórsetýden bas tartý týraly dáleldi jaýap - memlekettik qyzmetti kórsetý nátıjesi bolyp tabylady.";

9-tarmaq mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"9. Kórsetiletin qyzmetti alýshy júgingen kezde memlekettik qyzmetti kórsetý úshin qajetti qujattar tizbesi:

kórsetiletin qyzmetti berýshige:

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna qosymshaǵa sáıkes nysan boıynsha ótinish;

ýaqytsha saqtaý qoımalary ıesiniń azamattyq-quqyqtyq jaýapkershiligin saqtandyrý sharty.

portalǵa:

ETsQ qoıylǵan elektrondyq qujat nysanyndaǵy ótinish;

ýaqytsha saqtaý qoımalary ıesiniń azamattyq-quqyqtyq jaýapkershiligin saqtandyrý shartynyń elektrondyq kóshirmesi.

Keden isi salasyndaǵy ýákiletti organnyń aýmaqtyq bólimshesiniń laýazymdy adamy "Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy keden isi týraly" 2010 jylǵy 30 maýsymdaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń Kodeksiniń (budan ári - Kodeks) 208-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes ótinish berýshiniń úı-jaılary men aýmaqtarynyń Kodekstiń 40-baby 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda aıqyndalǵan talaptarǵa sáıkestigin qarap-tekseredi.

Qarap-tekserýdi júrgizý kezinde kórsetiletin qyzmetti alýshy kórsetiletin qyzmetti berýshiniń laýazymdy adamyna túpnusqalaryn kórsete otyryp, mynadaı qujattardyń:

1) qyzmetti júzege asyrý kezinde ýaqytsha saqtaý qoımasy retinde paıdalanýǵa arnalǵan úı-jaılarǵa jáne (nemese) ashyq alańdarǵa ıelik etý quqyǵyn rastaıtyn qujattardyń;

2) ýaqytsha saqtaý qoımasy retinde málimdelgen úı-jaılar men aýmaqtardyń josparynyń, syzbalarynyń;

3) qajetti tıeý-túsirý mehanızmderi men arnaýly tehnıkanyń, sondaı-aq ornalastyrylatyn taýarlar men kólik quraldarynyń sıpatyna saı keletin sertıfıkattalǵan tarazy jabdyǵynyń, al arnaýly saqtaý ornyna gaz ornalastyrylatyn jaǵdaıda tıisti esepteý aspabynyń bar ekenin rastaıtyn qujattardyń kóshirmelerin usynady.

Kórsetiletin qyzmetti alýshy, eger Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda ózgeshe kózdelmese, memlekettik qyzmetter kórsetý kezinde aqparattyq júıelerde qamtylǵan, zańmen qorǵalatyn qupııany quraıtyn málimetterdi paıdalanýǵa jazbasha kelisimin usynady.

Kórsetiletin qyzmetti alýshylardan aqparattyq júıelerden alynýy múmkin qujattardy talap etýge jol berilmeıdi.

Kórsetiletin qyzmetti alýshy barlyq qajetti qujattardy tapsyrǵan kezde:

portal arqyly - kórsetiletin qyzmetti alýshynyń "jeke kabınetinde" memlekettik qyzmet kórsetý úshin suraý salýdyń qabyldanǵany týraly mártebe kórsetiledi.";

Memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna qosymshaǵa sáıkes nysan boıynsha ótinish osy buıryqqa 11-qosymshaǵa sáıkes redaktsııada jazylsyn;

kórsetilgen buıryqpen bekitilgen "Keden qoımalary ıeleriniń tizilimine engizý" memlekettik kórsetiletin qyzmet standartynda:

6-tarmaqtyń birinshi bóligi mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"6. Kedendik qoımalar ıeleriniń tizilimine engizý týraly sheshim, ne osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartynyń 10-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaılarda jáne negizdemeler boıynsha memlekettik qyzmetti kórsetýden bas tartý týraly dáleldi jaýap - memlekettik qyzmetti kórsetý nátıjesi bolyp tabylady.";

9-tarmaq mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"9. Kórsetiletin qyzmetti alýshy júgingen kezde memlekettik qyzmetti kórsetý úshin qajetti qujattar tizbesi:

kórsetiletin qyzmetti berýshige:

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna qosymshaǵa sáıkes nysan boıynsha ótinish;

keden qoımalary ıesiniń azamattyq-quqyqtyq jaýapkershiligin saqtandyrý sharty.

portalǵa:

ETsQ qoıylǵan elektrondyq qujat nysanyndaǵy ótinish;

keden qoımalary ıesiniń azamattyq-quqyqtyq jaýapkershiligin saqtandyrý shartynyń elektrondyq kóshirmesi.

Keden isi salasyndaǵy ýákiletti organnyń aýmaqtyq bólimshesiniń laýazymdy adamy "Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy keden isi týraly" 2010 jylǵy 30 maýsymdaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń Kodeksiniń (budan ári - Kodeks) 208-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes ótinish berýshiniń úı-jaılary men aýmaqtarynyń Kodekstiń 47-baby 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda aıqyndalǵan talaptarǵa sáıkestigin qarap-tekseredi.

Qarap-tekserýdi júrgizý kezinde kórsetiletin qyzmetti alýshy kórsetiletin qyzmetti berýshiniń laýazymdy adamyna túpnusqalaryn kórsete otyryp, mynadaı qujattardyń:

1) qyzmetti júzege asyrý kezinde keden qoımasy retinde paıdalanýǵa arnalǵan úı-jaılarǵa jáne (nemese) ashyq alańdarǵa ıelik etý quqyǵyn rastaıtyn;

2) keden qoımasy retinde málimdelgen úı-jaılar men aýmaqtardyń josparlarynyń, syzbalarynyń;

3) qajetti tıeý-túsirý mehanızmderi men arnaýly tehnıkany, sondaı-aq ornalastyrylatyn taýarlar men kólik quraldarynyń sıpatyna saı keletin sertıfıkattalǵan tarazy jabdyǵyn, al arnaýly saqtaý ornyna gaz ornalastyrylatyn jaǵdaıda - tıisti esepteý aspabyn ıelený quqyǵyn rastaıtyn qujattardyń kóshirmelerin usynady.

Kórsetiletin qyzmetti alýshylardan aqparattyq júıelerden alynýy múmkin qujattardy talap etýge jol berilmeıdi.

Kórsetiletin qyzmetti alýshy barlyq qajetti qujattardy tapsyrǵan kezde:

portal arqyly - kórsetiletin qyzmetti alýshynyń "jeke kabınetinde" memlekettik qyzmet kórsetý úshin suraý salýdyń qabyldanǵany týraly mártebe kórsetiledi.";

Memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna qosymshaǵa sáıkes nysan boıynsha ótinish osy buıryqqa 12-qosymshaǵa sáıkes redaktsııada jazylsyn;

kórsetilgen buıryqpen bekitilgen "Erkin qoımalar ıeleriniń tizilimine engizý" memlekettik kórsetiletin qyzmet standartynda:

3-tarmaqtyń birinshi bóligi mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"3. Memlekettik kórsetiletin qyzmetti Mınıstrliktiń Memlekettik kirister komıtetiniń oblystar, Astana jáne Almaty qalalary boıynsha aýmaqtyq organdary jáne kedender (budan ári - kórsetiletin qyzmetti berýshi) kórsetedi.";

9-1-tarmaq mynadaı redaktsııada jazylsyn:

kórsetilgen buıryqpen bekitilgen "Bajsyz saýda dúkenderi ıeleriniń tizilimine engizý" memlekettik kórsetiletin qyzmet standartynda:

6-tarmaqtyń birinshi bóligi mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"6. Bajsyz saýda dúkenderi ıeleriniń tizilimine engizý týraly sheshimi, ne osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartynyń 10-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaılarda jáne negizdemeler boıynsha kórsetiletin qyzmetti berýshiniń memlekettik qyzmetti kórsetýden bas tartý týraly dáleldi jaýaby - memlekettik qyzmetti kórsetý nátıjesi.";

9-tarmaq mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"9. Kórsetiletin qyzmetti alýshy júgingen kezde memlekettik qyzmetti kórsetý úshin qajetti qujattar tizbesi:

kórsetiletin qyzmetti berýshige:

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna qosymshaǵa sáıkes nysan boıynsha ótinish;

portalǵa:

ETsQ qoıylǵan elektrondyq qujat nysanyndaǵy ótinish.

Keden isi salasyndaǵy ýákiletti organnyń aýmaqtyq bólimshesiniń laýazymdy adamy "Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy keden isi týraly" 2010 jylǵy 30 maýsymdaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń Kodeksiniń (budan ári - Kodeks) 208-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes ótinish berýshiniń úı-jaılary men aýmaqtarynyń Kodekstiń 54-baby 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda aıqyndalǵan talaptarǵa sáıkestigin qarap-tekseredi.

Qarap-tekserýdi júrgizý kezinde kórsetiletin qyzmetti alýshy kórsetiletin qyzmetti berýshiniń laýazymdy adamyna túpnusqalaryn kórsete otyryp, mynadaı qujattardyń:

1) bajsyz saýda dúkenderi retinde paıdalaný úshin jaramdy úı-jaılarǵa ıelik etý quqyǵyn rastaıtyn;

2) bajsyz saýda dúkenderi retinde málimdelgen úı-jaılar men aýmaqtardyń josparlarynyń, syzbalarynyń;

3) eger bólshek saýdaǵa arnalǵan tirkeý nemese ruqsat qujattaryn alý mindeti Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda kózdelse, sol qujattardyń kóshirmelerin usynady.

Kórsetiletin qyzmetti alýshylardan aqparattyq júıelerden alynýy múmkin qujattardy talap etýge jol berilmeıdi.

Kórsetiletin qyzmetti alýshy barlyq qajetti qujattardy tapsyrǵan kezde:

portal arqyly - kórsetiletin qyzmetti alýshynyń "jeke kabınetinde" memlekettik qyzmet kórsetý úshin suraý salýdyń qabyldanǵany týraly mártebe kórsetiledi.";

Memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna qosymsha sáıkes nysan boıynsha ótinish osy buıryqqa 13-qosymshaǵa sáıkes redaktsııada jazylsyn;

kórsetilgen buıryqpen bekitilgen "Óz taýarlaryn saqtaý qoımalary ıeleriniń tizilimine engizý" memlekettik kórsetiletin qyzmet standartynda:

6-tarmaqtyń birinshi bóligi mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"6. Óz taýarlaryn saqtaý qoımalary ıeleriniń tizilimine engizý týraly sheshim, ne osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartynyń 10-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaılarda jáne negizdemeler boıynsha memlekettik qyzmetti kórsetýden bas tartý týraly dáleldi jaýap - memlekettik qyzmetti kórsetý nátıjesi bolyp tabylady.";

9-tarmaq mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"9. Kórsetiletin qyzmetti berýshige kórsetiletin qyzmetti alýshy júgingen kezde memlekettik qyzmetti kórsetý úshin qajetti qujattar tizbesi:

kórsetiletin qyzmetti berýshige:

osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna qosymshaǵa sáıkes nysan boıynsha ótinish.

Keden isi salasyndaǵy ýákiletti organnyń aýmaqtyq bólimshesiniń laýazymdy adamy "Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy keden isi týraly" 2010 jylǵy 30 maýsymdaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń Kodeksiniń (budan ári - Kodeks) 208-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes ótinish berýshiniń úı-jaılary men aýmaqtarynyń Kodekstiń 260-baby 2-tarmaǵynda aıqyndalǵan talaptarǵa sáıkestigin qarap-tekseredi.

Qarap-tekserýdi júrgizý kezinde kórsetiletin qyzmetti alýshy kórsetiletin qyzmetti berýshiniń laýazymdy adamyna túpnusqalaryn kórsete otyryp, mynadaı qujattardyń:

1) Kodekstiń 260-babynyń 2-tarmaǵynda aıqyndalǵan talaptardyń oryndalýyn rastaıtyn;

2) óz taýarlaryn saqtaý qoımasyn qurýǵa arnalǵan aýmaqtar josparlarynyń, úı-jaıdyń nemese ashyq alańnyń josparlary men syzbalarynyń kóshirmelerin (tupnusqalaryn kórsete otyryp) tabys etedi;

Joǵaryda kórsetilgen qujattar tupnusqalary kórsetile otyryp, kóshirmeler túrinde usynylady.

Kórsetiletin qyzmetti alýshylardan aqparattyq júıelerden alynýy múmkin qujattardy talap etýge jol berilmeıdi.";

10-tarmaq mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"10. Memlekettik qyzmetti kórsetýden bas tartý úshin mynalar negizdemeler bolyp tabylady:

1) kórsetiletin qyzmetti alýshynyń mynadaı talaptarǵa sáıkes kelmeýi:

menshiginde, sharýashylyq júrgizýinde, jedel basqarýynda nemese jaldaýynda úı-jaılar jáne (nemese) ashyq alańdar bolýy;

qajetti tıeý-túsirý mehanızmderi jáne arnaýly tehnıkasy bolýǵa, sondaı-aq ornalastyrylatyn taýarlar men kólik quraldarynyń sıpatyna sáıkes keletin sertıfıkattalǵan tarazy jabdyǵy, al arnaýly saqtaý ornyna gaz ornalastyrylatyn jaǵdaıda tıisti esepke alý aspaptary bolýy;

japsarlas tıeý-túsirý alańdaryn qosa alǵanda, aýmaq Keden kodeksiniń 186-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes belgilenýi jáne onda beton nemese asfalt tósemi bolýy;

tehnıkalyq jaramdy kireberis joldar, sondaı-aq taýarlardy tekserip qaraýǵa arnalǵan oryndar, onyń ishinde elektr jaryǵymen jaraqtandyrylǵan jabyq alańdar bolýy;

aýmaq, japsarlas tıeý-túsirý alańdaryn (bir nemese birneshe qoıma úı-jaılary jáne alańdardy) qosa alǵanda, birtutas jáne ajyramas keshen bolýy, bir pochta mekenjaıy boıynsha ornalastyrylýy jáne barlyq perımetri boıynsha tutas qorshaýy bolýǵa tıis.

2) osy kórsetiletin memlekettik qyzmet standartynyń 9-tarmaǵynda kórsetilgen barlyq qujattardy usynbaý.";

Memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna qosymshaǵa sáıkes nysan boıynsha ótinish osy buıryqqa 14-qosymshaǵa sáıkes redaktsııada jazylsyn;

kórsetilgen buıryqpen bekitilgen "Kedendik bajdardyń, salyqtardyń tólenýin qamtamasyz etýdi tirkeý" memlekettik kórsetiletin qyzmet standartynda:

9-tarmaq mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"9. Kórsetiletin qyzmetti berýshige kórsetiletin qyzmetti alýshy júgingen kezde memlekettik qyzmetti kórsetý úshin qajetti qujattar tizbesi:

1) osy memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna qosymshaǵa sáıkes nysan boıynsha ótinishti;

2) kedendik bajdardyń, salyqtardyń tólenýin qamtamasyz etýdiń tańdaǵan tásiline baılanysty kedendik bajdardyń, salyqtardyń tólenýin qamtamasyz etýdi rastaıtyn mynadaı qujattardyń birin:

memlekettik kirister organynyń aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotyna aqshanyń aýdarylǵany týraly tólem qujatynyń kóshirmesin;

tóleýshi men memlekettik kirister organy arasynda jasalǵan múliktik kepil shartyn jáne baǵalaýshynyń kepildegi múliktiń naryqtyq qunyn baǵalaý týraly esebin;

kepilger bank pen tóleýshi arasynda jasalǵan bank kepildemesi shartyn jáne bank kepildigin;

kepilgerlik shartyn;

saqtandyrý shartyn tabys etedi.

Kórsetiletin qyzmetti alýshylardan aqparattyq júıelerden alynýy múmkin qujattardy talap etýge jol berilmeıdi.";

mynadaı mazmundaǵy 9-1-tarmaqpen tolyqtyrylsyn:

Memlekettik kórsetiletin qyzmet standartyna qosymshaǵa sáıkes nysan boıynsha ótinish osy buıryqqa 15-qosymshaǵa sáıkes redaktsııada jazylsyn;

kórsetilgen buıryqpen bekitilgen "Kedendik bajdardy tóleý merzimderin ózgertý" memlekettik kórsetiletin qyzmet standarty osy buıryqqa 16-qosymshaǵa sáıkes redaktsııada jazylsyn:

kórsetilgen buıryqpen bekitilgen "Qazaqstan Respýblıkasy Qarjy mınıstrliginiń qurylymdyq bólimshelerinen jáne (nemese) olardyń aýmaqtyq bólimshelerinen shyǵatyn resmı qujattarǵa apostıl qoıý" memlekettik kórsetiletin qyzmet standartynda:

3-tarmaqtyń ekinshi bóliginiń 1) tarmaqshasy mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"1) kórsetiletin qyzmetti berýshi arqyly;";

4-tarmaqtyń 1) tarmaqshasy mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"1) qujattarǵa apostıl qoıý - kórsetiletin qyzmetti berýshi qujattardy qabyldaǵan kúnnen bastap 3 (úsh) jumys kúni ishinde;

tıisti qujattardy qosymsha tekserý qajet bolǵan jaǵdaıda, qujatqa apostıl qoıý - kórsetiletin qyzmetti alýshy qujattar bergen kúnnen bastap 5 (bes) jumys kúni ishinde;";

10-tarmaq mynadaı redaktsııada jazylsyn:

Memlekettik korporatsııaǵa júgingen kezde, kórsetiletin qyzmetti alýshy osy memlekettik qyzmet kórsetý standartynyń 9-tarmaǵynda kózdelgen tizbege sáıkes qujattar toptamasyn tolyq usynbaǵan jaǵdaıda, Memlekettik korporatsııanyń qyzmetkeri ótinishti qabyldaýdan bas tartady jáne osy memlekettik qyzmet kórsetý standartyna qosymshaǵa sáıkes nysan boıynsha qolhat beredi."

kórsetilgen buıryqpen bekitilgen "Kedendik deklaratsııalaý boıynsha mamannyń biliktilik attestatyn berý" memlekettik kórsetiletin qyzmet standartynda:

9-tarmaqtyń birinshi bóligi mynadaı redaktsııada jazylsyn:

"9. Kórsetiletin qyzmetti alýshy júgingen kezde memlekettik qyzmet kórsetý úshin qajetti qujattardyń tizbesi:

kórsetiletin qyzmetti berýshige:

1) erkin nysandaǵy ótinish;

2) kásibı, tehnıkalyq nemese joǵary bilimin rastaıtyn qujattyń notarıaldy kýálandyrylǵan kóshirmesi;

3) 3,5h4,5 santımetr kólemindegi eki túrli-tústi fotosýret;

portal arqyly:

1) ETsQ qoıylǵan elektrondyq qujat nysanyndaǵy suraý salý;

2) kásibı, tehnıkalyq nemese joǵary bilimin rastaıtyn qujattyń notarıaldy kýálandyrylǵan kóshirmesi;

3) 3,5h4,5 santımetr kóleminde elektrondyq túrdegi eki túrli-tústi fotosýret.";

10-tarmaq mynadaı redaktsııada jazylsyn:

2. Qazaqstan Respýblıkasy Qarjy mınıstrliginiń Memlekettik kirister komıteti (A.M. Teńgebaev) zańnamada belgilengen tártipte:

1) osy buıryqtyń Qazaqstan Respýblıkasynyń Ádilet mınıstrliginde memlekettik tirkelýin;

2) osy buıryqty memlekettik tirkelgennen keıin on kúntizbelik kún ishinde ony merzimdi baspa basylymdarynda jáne "Ádilet" aqparattyq-quqyqtyq júıesinde resmı jarııalayýǵa jiberilýin;

3) osy buıryqty Qazaqstan Respýblıkasynyń Ádilet mınıstrliginen alǵan kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde ony Qazaqstan Respýblıkasynyń normatıvtik quqyqtyq aktileriniń etalondyq baqylaý bankine ornalastyrý úshin Qazaqstan Respýblıkasy Ádilet mınıstrliginiń "Respýblıkalyq quqyqtyq aqparat ortalyǵy" sharýashylyq júrgizý quqyǵyndaǵy respýblıkalyq memlekettik kásipornyna joldanýyn;

4) osy buıryqtyń Qazaqstan Respýblıkasy Qarjy mınıstrliginiń ınternet-resýrsynda ornalastyrylýyn qamtamasyz etsin.

3. Osy buıryq alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin on kúntizbelik kún ótken soń qoldanysqa engiziledi.

Qazaqstan Respýblıkasynyń

Qarjy mınıstri B. Sultanov

Tegter:

ҚР Қаржы министрлігі Басқа мемлекеттік органдар

Сейчас читают