Memlekettik qyzmetshiler áleýeti óse bermek

ASTANA. QazAqparat - Úkimettiń baspasóz ortalyǵy «100 naqty qadam» Ult josparyn iske asyrýǵa arnalǵan arnaıy brıfıngte Memlekettik qyzmet isteri jáne jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttigi tóraǵasynyń orynbasary Aıgúl Shaıymova qatysyp, Ult josparynyń birinshi baǵyty boıyn­sha atqarylǵan jumystar jaıyn baıandady.

«100 naqty qadam» Ult josparynyń birinshi baǵyty kásibı memlekettik apparatty qalyptastyrýǵa baǵyttalǵan jáne 15 qadamnan turady, olardyń 11-i júzege asyryldy, 3-ýi oryndalýda, 1-ýi keıinge qaldyryldy, dedi agenttik tóraǵasynyń orynbasary.

1-qadam boıynsha memlekettik qyzmetke qabyldaý resimderin jańǵyrtý qajet bolatyn. Memlekettik qyzmetke qabyldaý tómengi laýazymdardan bastalýy tıis. Osylaısha, «100 naqty qadam» Ult josparyn iske asyrý aıasynda mansaptyq modelge kóshý júzege asyryldy.

Al 2-qadam negizinde tómengi laýazymdarǵa kandıdattardy retteý jáne odan ári laýazymdyq ósý iskerlik qasıetter negizinde júzege asyrylýy tıistigi aıtylǵan. Bul rette mansaptyq modelge kóshýmen memlekettik qyzmetke qabyldanatyn úmitkerlerdiń zańdardy bilýi, quzyretteriniń bolýy baǵalanady. Zańda memlekettik qyzmetkerdi onyń quzyretterin eskere otyryp, memlekettik qyzmette ilgeriletý quqyǵy bekitilgen.

3-qadam - Memlekettik qyzmet jáne jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttiginiń rólin arttyrý esebinen memlekettik qyzmetke alǵash ret qabyldanýshylardy irikteý resimin ortalyqtandyrý, sondaı-aq, úsh satyly irikteý júıesin engizý máselesi de sheshimin tapqan.

4-qadam - 3+3 fomýlasy boıynsha memlekettik qyzmetke birinshi ret qabyldanýshylar úshin mindetti túrde synaq merzimi bolyp qabyldandy. Synaq merzimi ákimshilik memlekettik qyzmetke alǵash qabyldanǵan memlekettik qyzmetkerlerdiń, sondaı-aq, ornalasqan memlekettik laýazymdy toqtatqannan keıin ákimshilik memlekettik qyzmetke qaıta qabyldanǵandardyń sáıkestigin tekserý maqsatynda bekitilgen. 

5-qadam - memlekettik qyzmet­ker­ler­diń jalaqysyn qyzmetiniń nátıjesine baılanysty ósirý jáne 6-qadam - memlekettik qyzmetkerler úshin eńbekaqyny nátıje boıynsha tóleýge kóshý mindetteri oryndalýda, dedi Shaıymova.

7-qadam - memlekettik qyzmetkerlerdiń laýazymdyq eńbekaqylaryna óńirlik úılestirý koeffıtsıentterin qosý máselesi boıynsha óńirlik úılestirý koeffıtsıentteri boıynsha tásilder pysyqtalýda, olardy engizý qarjylandyrýdy talap etetin bas­tamalarǵa moratorııge baılanysty keıinge qaldyrylǵan.

8-qadam - aýystyrylatyn memlekettik qyzmetkerlerge laýazymdyq mindetterin atqarý kezeńinde olarǵa jekeshelendirý quqyǵynsyz qyzmettik páterlerdi mindetti túrde berý tapsyrmasy oryndalǵan.

9-qadam - memlekettik qyzmetkerlerdi turaqty túrde oqytý júıesin zańdy túrde bekitý - 3 jylda bir ret olardyń kásibı sheberligin arttyrý boıynsha da jumystar oryndalǵan.

10-qadam - memlekettik qyzmetkerlerdi mansaptyq joǵarylatý úshin konkýrstyq negizge kóshý, sondaı-aq, «B» korpýsynyń joǵary laýazymdaryna jyljytý tómengi laýazymdaǵy memlekettik qyzmetkerler qatarynan tek qana konkýrstyq negizde jyljytý esebinen merıtokratııa qaǵıdatyn nyǵaıtý jóninde de biraz  jumys atqarylyp, mejeli mindet ıgerilgen.

11-qadamda qaralǵan mindetter de oryndalǵan. Sheteldik menedjerlerdi, jekemenshik sektordyń jekelegen mamandaryn, halyqaralyq uıymdardyń qyzmetkerleri bolyp tabylatyn Qazaqstan azamattaryn memlekettik qyzmetke jiberý jaıy sheshilgen.

12-qadam - jańa etıkalyq erejelerdi engizý. Bul rette memlekettik qyzmettiń jańa etıkalyq kodeksin jasaý, etıka máseleleri jónindegi ýákiletti ókil laýazymyn engizý jumystary qolǵa alyndy.

13-qadam - jemqorlyqqa qarsy kúresti kúsheıtý, sonymen birge, jańa zańnamalar ázirleı otyryp, «Sybaılas jemqorlyqqa qar­sy is-qımyl týraly» jańa zań qabyldandy.

A.Shaıymovanyń aıtýynsha, jalpy, memlekettik qyzmettiń tartymdylyǵy artyp keledi. Reformany iske asyrǵannan bastap mansapty tómengi satydan bastaǵan tulǵalardyń úsh ese artqany baıqalǵan.