Memlekettik qyzmet isteri agenttiginiń Qaraǵandy oblysy departamentine jańa basshy keldi

None
None
QARAǴANDY. QazAqparat – QR Memlekettik qyzmet isteri agenttigi tóraǵasynyń orynbasary Marat Dáýeshov Qaraǵandy oblysy boıynsha departament ujymy men ákimge Departamenttiń jańa basshysy ári Ádep keńesiniń tóraǵasyn tanystyrdy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Laýazymǵa Agenttik tóraǵasynyń buıryǵymen rotatsııa tártibimen Aıgúl Beıbitbaıqyzy Baıhanova taǵaıyndaldy.

Jańa basshyny tanystyra otyryp, Marat Dáýeshov Departamenttiń el Prezıdenti jáne Agenttik basshylyǵy qoıǵan mindetterdi atqarýda uıymshyl ári jemisti qyzmet atqaryp otyrǵanyn tilge tıek etti.

Aıgúl Beıbitbaıqyzy Baıhanova 1973 jyly Qyzylorda oblysynda týǵan. Qazaq memlekettik basqarý akademııasyn «qarjy jáne nesıe», «Bolashaq» ýnıversıtetin «zańger» mamandyǵymen támamdaǵan, QR Prezıdenti janyndaǵy Memlekettik basqarý akademııasynyń magıstratýrasyn bitirgen.

Memlekettik qyzmette 1992 jyldan beri eńbek etip keledi. QR Prezıdenti Ákimshiliginde jumys istegen.

Eńbek jolyn 1992 jyly Qyzylorda oblysy Syrdarııa aýdany boıynsha Memlekettik salyq ınspektsııasynyń mamany bolyp bastady.

1996-2002 jyldary Qyzylorda oblystyq qazynashylyq basqarmasynda túrli laýazymdar atqarǵan.

2002 jyly Joǵarǵy sottyń janyndaǵy Sottar ákimshiligi komıtetiniń Qyzylorda oblysy boıynsha ákimshisiniń qarjy jónindegi orynbasary bolyp taǵaıyndaldy.

2005-2007 jyldary Astana qalasy ákimdiginiń Qarjy departamentinde túrli laýazymdarda jumys istegen.

2007-2009 jyldary Qazaqstan Respýblıkasynyń Ekonomıka jáne bıýdjettik josparlaý mınıstrliginde qyzmet etti.

2009-2010 jyldary Respýblıkalyq bıýdjettiń atqarylýyn baqylaý jónindegi esep komıtetiniń Esep-taldaý bóliminiń bas mamany, bas konsýltanty bolǵan.

2010 jyldan 2016 jylǵa deıin QR Prezıdenti Ákimshiliginiń Strategııalyq ázirlemeler jáne taldaý ortalyǵynda túrli laýazymdarda jumys istegen.

2016-2019 jyldar aralyǵynda QR Memlekettik qyzmet isteri jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttiginiń Almaty qalasy boıynsha departamentin basqarǵan.

Сейчас читают
telegram