Memlekettik baǵdarlamalar: Úkimet 2017 jylǵy jumys qorytyndysyn jarııalady

None
None
ASTANA. QazAqparat - Bıyl 15 maýsymda QR Parlamenti palatalarynyń birlesken otyrysy ótti, onda Úkimettiń 2017 jylǵy respýblıkalyq bıýdjetti atqarýy týraly esebi qabyldandy. Jalpy alǵanda, otyrys qatysýshylary Úkimet aldyna qoıylǵan mindetterdi oryndaýdyń oń kórsetkishterin atap ótti - bıýdjettiń shyǵys bóliginiń júz paıyzǵa jýyǵy ıgerildi, dep habarlaıdy QazAqparat.

Tsıfrlarmen aıtqanda, esepti kezeńde Qazaqstannyń damý qarqyny tómendegideı deńgeıde. 2017 jyly ekonomıka ósimi 4%-ti qurady. JІÓ-niń turaqty ósimine syrtqy faktorlardan basqa, ónerkásiptiń 7,1%-ke jáne qyzmet kórsetý salasynyń 2,7 %-ke ósýi yqpal etti. Bıýdjettiń kiristeri 9,7 trln teńgege jetti. Onyń 48%-i transfertterge keledi, shyǵystarǵa toqtalyp ótsek, olar 99,8%-ke atqarylyp, 11,156 trln teńgege ıgerildi.

Memleket basshysy belgilegen mindetterdi iske asyrýǵa birqatar qabyldanǵan zańnamalyq ózgerister yqpal etti. Máselen, 2017 jyldyń qorytyndysy boıynsha 93 zań, al osy jyldyń bes aıynda - 25 zań qabyldandy. Onyń ishinde negizgileri - Salyq jáne Keden kodeksteri, kásipkerlik qyzmetterdi retteý týraly zańdar. Salyq reformasy 2018 jyly bıýdjet túsimin 90 mlrd teńgege, al úsh jyldyq bıýdjette 300 mlrd teńgege ulǵaıtýǵa múmkindik beredi dep boljanǵan.

Úkimettiń jumysy Elbasynyń «Qazaqstan 2050» strategııasy men «5 ınstıtýtsıonaldyq reformany iske asyrý boıynsha 100 naqty qadam» Ult josparynda aıqyndalǵan tapsyrmalardy sózsiz iske asyrýǵa baǵyttalǵan. «Úshinshi jańǵyrtýdy», Tórtinshi ónerkásiptik revolıýtsııa týraly Joldaýdy, «Rýhanı Jańǵyrý» adam kapıtalyn jańǵyrtýdyń keshendi josparyn, qazaqstandyqtardyń ómir sapasyn jaqsartý úshin «Bes áleýmettik bastamanyń» jańa paketin iske asyrý boıynsha keń aýqymdy jumystar júrgizilýde.

2017 jyldyń qorytyndysy boıynsha ekonomıkalyq ósim qamtamasyz etilip, osy jyldyń bes aıy da osy qarqyndy ustap keledi - qańtar-mamyr aralyǵynda Qazaqstan ekonomıkasy 3,9% ósti.

  • Negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestıtsııalardyń kólemi 25,3%-ke ósti;
  • Ónerkəsip óndirisiniń kólemi 5,4%-ke ulǵaıdy (ónerkásiptik ósimge tabıǵı gaz, shıki munaı, qaǵaz jəne qaǵaz ónimderin, temeki ónimderi men hımııa ónerkəsibiniń óndirisi aıtarlyqtaı yqpal etti);
  • Taý-ken óndirý ónerkásibinde jáne karerlerdi ıgerýde óndiris 5,6%-ke ulǵaıdy;
  • Óńdeý ónerkásibi 5,5%-ke ulǵaıdy;
  • Aýyl sharýashylyǵynyń jalpy óniminiń ósýi 3,9%-ti qurady;
  • Kólik qyzmetteriniń kólemi 4,8%-ke ósti;
  • Júk tasymaly kólemi 5,5%-ke, jolaýshylardy tasymaldaý 1,6%-ke ósti.
  • Baılanys qyzmetteriniń kólemi 6,4%-ke ósti.
  • Bólshek jáne kóterme saýda kólemi 5,8%-ke artty.

2017 jyldyń qorytyndysy boıynsha syrtqy taýar aınalymy $77,6 mlrd jetip, ol 2016 jylmen salystyrǵanda 25% joǵary boldy ($62,1 mlrd). Osy jyldyń birinshi toqsanynda da taýar aınalymy 24,3% ósip, $21 mlrd qurady, onyń ishinde eksporttyń ósimi 27% boldy. Búginde Qazaqstan ónimderi álemniń 123 eliniń naryǵyna jetkizilýde.

Aıta ketý kerek, Úkimet ınstıtýtsıonaldyq jáne qurylymdyq reformalardy júrgizý boıynsha Prezıdent aıqyndaǵan baǵyttardy júzege asyrýda naqty sharalar qabyldap jatyr.

«100 naqty qadam» Ult jospary

«Bes ınstıtýtsıonaldyq reformany iske asyrý boıynsha 100 naqty qadam» Ult jospary júzege asyryla bastaǵannan beri 55 qadam oryndaldy.

Birinshi reforma - kásibı memlekettik apparat qurý. Memlekettik qyzmettik mansaptyq úlgisine kóshý qyzmetkerlerge quzyrettiligi boıynsha joǵarlaýǵa teń múmkindikter berdi. Memlekettik qyzmetkerler keshendi attestatsııadan ótti. Nátıjeler boıynsha eńbekaqy tóleýdiń jańa júıesin aprobatsııalaý bastaldy. Munyń barlyǵy halyqqa kórsetiletin memlekettik qyzmetterdiń sapasy men quzyrettilikteriniń ósýi úshin jaǵdaılar týdyrady.

Ekinshi reforma - zańnyń ústemdigin qamtamasyz etý. Sot tóreliginiń úsh satyly júıesine kóshýi azamattar men bıznestiń quqyqtarynyń ýaqytyly qorǵalýyn qamtamasyz etedi. Sýdıalar korpýsyna talaptar sapasy artty, olardyń esep berý tártibi kúsheıtildi. Investıtsııalyq daýlar boıynsha sot óndirisi, AHQO halyqaralyq arbıtraj ortalyǵy quryldy. Jergilikti polıtsııa qyzmeti men azamattardyń polıtsııa qyzmetkerleriniń is-áreketine shaǵymyn qarastyrý boıynsha qoǵamdyq keńester quryldy.

Úkimettiń is-qımylynyń basty baǵyty - odan ári ındýstrııalandyrý men turaqty ósimdi qamtamasyz etýge baǵyttalǵan úshinshi reformany iske asyrý.

300 iri salyq tóleýshi úshin elektrondy shot-faktýralardy mindetti túrde berý engizildi, 2019 jyldan bastap ol barlyq qosymsha qun salyǵyn tóleýshiler úshin engiziledi.

Ekonomıkanyń basymdyqty sektorlarynda transulttyq korporatsııalardyń qatysýymen segiz joba iske asyryldy.

Kólik ınfraqurylymyn keńeıtý jáne damytý úshin «Nurly jol» jańa temir jol vokzaly ashyldy, halyqaralyq qarjy ortalyqtary arasynda áýe qatynasy iske qosyldy (Astanadan Frankfýrtqa, Londonǵa, Dýbaıǵa, Seýlge, Pekın men Parıj, Stambýlǵa tikeleı reıster oryndalýda).

28 halyqaralyq baǵytta jıiligi mol temirjol konteıneri jelileri ashyldy, bul Qazaqstannyń tranzıttik áleýetin jáne elimizdiń álemdik kólik-kommýnıkatsııalyq aǵymǵa kirigýin kúsheıtedi. Aqtaý teńiz porty jáne Quryq teńiz portynyń birinshi fazasy jańǵyrtyldy. Bıyl Quryq portyn jańǵyrtýdyń ekinshi fazasy aıaqtalǵannan keıin olardyń ótkizý qýattylyqtary 26 mln teńgege deıin ulǵaıady.

2036 jylǵa deıin Úlken Almaty aınalma avtomobıl joly (ÚAAAJ) jobasyn iske asyrý boıynsha ınvestorlarmen kelisimshart jasaldy. 1 sáýirde elektrondy deklaratsııalaý júıesin damytý maqsatynda «Astana-1» aqparattyq júıesi tájirıbelik paıdalaný úshin engizildi. Resmı ashylýy 2018 jyldyń 1 shildesine josparlanǵan Astana halyqaralyq qarjy ortalyǵy TMD elderi men búkil Batys jáne Ortalyq Azııa aımaǵy úshin qarjylyq habqa aınalady.  

Tórtinshi reformany iske asyrýdyń basty maqsaty - birtektilik pen birlik - qazaqstandyq birtektilikti nyǵaıtý jáne azamattyq qoǵamnyń bútindigin qalyptastyrý.

Bul jumys týrıstik salany damytýmen, birinshi kezekte Astanadaǵy, Almatydaǵy, Shyǵys Qazaqstan oblysyndaǵy, Kaspıı mańy aımaǵyndaǵy jáne eldiń ońtústigindegi mádenı-týrıstik klasterge súıenýmen ishki týrızmdi damytýmen baılanysty.

Negizgi jumys ınstıtýtsıonaldyq turǵydan nyǵaıtylǵan Qazaqstan halqy Assambleıasynyń aıasynda júrgiziledi. Jastarǵa arnalǵan jańa áleýmettik satylar quryldy. Jalpyǵa Ortaq Eńbek Qoǵamy ıdeıasyn ilgeriletý boıynsha jumystar jolǵa qoıyldy. Atalǵan baǵyt boıynsha qadamdardy ári qaraı iske asyrý «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda júrgizilip jatyr.

Besinshi reforma - esep beretin memleketti qalyptastyrý. Memlekettik sektordyń qoǵam aldyndaǵy ashyqtyǵy men esep berýi kúsheıtildi. Qoǵamdyq keńester men halyq aldyndaǵy jyl saıynǵy esepter ınstıtýty quryldy. Tıimdilik aýdıtine qaıta baǵdarlanýmen bıýdjet qarajatyn paıdalanýdy baqylaýdyń jańa úlgisi, sonymen qatar memlekettik organdar qyzmetin baǵalaýdyń jańa júıesi engizildi. «Ashyq úkimet» engizildi. «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» memlekettik korporatsııasy «bir tereze» qaǵıdaty boıynsha memlekettik qyzmetter kórsetedi. Korporatsııa jumys istegen eki jyl ishinde 64 mln qyzmet kórsetildi.

Atalǵan qadamdardyń barlyǵy ekonomıkanyń jańa modelin qurý jáne onyń uzaq merzimdi kezeńde turaqty damýy úshin asa mańyzdy. Olar 2018 jyly ekonomıkanyń ósýine yqpal etedi. Esepti kezeńde «100 naqty qadam» Ult josparynyń qadamdaryn iske asyrýdyń negizgi qorytyndylary osyndaı.

Indýstrıaldyq-ınnovatsııalyq damý 

Indýstrıaldyq-ınnovatsııalyq damý baǵdarlamasynyń ekinshi kezeńi belsendi iske asyrylyp jatyr. Úkimet basymdyqty jáne básekege asa qabiletti sektorlarǵa basa nazar aýdarýda.

Negizgi salalardy tehnıkalyq turǵydan qaıta jaraqtandyrý sharalary ázirlenip, ekonomıkanyń perspektıvaly sektorlaryn damytý úshin jaǵdaılar jasaldy. 2017 jyly Indýstrııalandyrý kartasy aıasynda 1,5 trln teńgeden astam somaǵa 120 joba iske qosylyp, 10 myńnan astam jumys orny ashyldy.

Ekonomıkany tsıfrlandyrý

Elbasy tapsyrmasyna sáıkes, «Tsıfrlyq Qazaqstan» memlekettik baǵdarlamasynyń aıasynda ekonomıka men qoǵamdyq ómirdi jappaı tsıfrlyq transformatsııalaý boıynsha jumystar bastaldy.

  • Negizgi salalardy tehnologııalyq turǵydan qaıta jaraqtandyrý sharalary ázirlendi, bul tsıfrlyq tehnologııalarǵa kóshýdiń negizine aınalýy tıis.
  • 500-den astam kásiporynnyń Indýstrııa 4.0 elementterin engizýge ázirligi baǵalandy.
  • 2017 jyly barlyq mektepter tolyǵymen tsıfrlyq bilim berý resýrstaryna qosyldy. Onda 40 myń beınedárister men ınteraktıvti sabaqtar qamtylǵan.
  • «Aqyldy qalalardy» damytý tujyrymdamasy bekitildi, onyń negizinde 2018 jyldyń sońyna deıin árbir óńirde pılottyq jobalar iske asyrylatyn bolady.
  • Búgingi tańda elektrondy kommertsııada qazirdiń ózinde shamamen 1700-ge jýyq kompanııa jumys isteıdi, 6871,6 myń adam jumyspen qamtylǵan.
  • Jyl basynan beri 107 121 jańa elektrondy saýda sýbektisi tirkeldi. Aldyn-ala derekter boıynsha bıylǵy jyldyń 5 aıynyń ishinde 40 myńǵa jýyq jańa jumys orny ashyldy.
  • Atalǵan is-shara jyl sońyna deıin elimizdiń barlyq óńirlerinde 155 jańa ınternet dúken ashýǵa múmkindik beredi dep kútilýde.

Tsıfrlandyrýdyń arqasynda, aýrýlardy bastapqy kezeńinde anyqtaý múmkindigi artty. Mysaly, 40%, týberkýlez aýrýy 10% ókpe qaterli isigi erte anyqtalatyn boldy. «Jandy» kezekke turý 45% azaıdy. Josparlanyp otyrǵan memlekettik qyzmetterdiń 450 túrin elektrondy formatqa kóshirý 2021 jylǵa qaraı 13 mlrd teńgege jýyq qarajatty únemdep, el azamattaryna jyl saıyn beriletin 40 mıllıonnan astam qaǵaz túrindegi anyqtamalardy qysqartýǵa múmkindik beredi.

Ákimdikterde turǵyn úı kezegi boıynsha kórsetiletin qyzmetterdi avtomattandyrý úshin júrgizilgen jumystar qaıtalanýlar, baspanasynyń bolýy jáne basqa da faktorlardy joıý arqyly kezekti 460 myń adamnan 219 myńǵa deıin, ıaǵnı eki eseden astamǵa qysqartýǵa múmkindik berdi.

«Tsıfrlyq Qazaqstan» baǵdarlamasynyń qosylǵan quny joǵary ónim jasap, ekonomıkadaǵy shyǵyndardy azaıtýdaǵy áleýeti zor. Bul JІÓ ósimi úshin qosymsha serpin týdyrýǵa múmkindik beredi. Memlekettik baǵdarlamany iske asyrýdan tikeleı tıimdilik 2025 jyly qosymsha 1,7-2,5 trln teńge kólemindegi qosylǵan qun jasaýǵa jol ashady.

Investıtsııalar tartý jáne ónim ótkizý naryǵyn kóbeıtý

Tartylatyn sheteldik ınvestıtsııalar kólemi jaǵynan Qazaqstan aımaqtaǵy teńdesi joq kóshbasshy. Ortalyq Azııaǵa tartylatyn sheteldik ınvestıtsııalardyń 70% Qazaqstannyń úlesine tıedi. Memleket basshysynyń Qytaımen, Reseımen, AQSh-pen, Japonııamen, Ońtústik Koreıamen, Iranmen, Túrkııamen jáne basqa da eldermen óndiristik qýattylyqtardy damytý boıynsha jalpy somasy $50 mlrd jýyq bolatyn kelisimderiniń iske asyrylýy Úkimettiń baqylaýynda.

Investorlarmen jumys ınvestıtsııalar jónindegi ulttyq kompanııa «Kazakh Invest» arqyly sheteldik ókildikter men aımaqtyq fılıaldar jelisimen «Bir tereze» qaǵıdaty boıynsha jańa formatta qurylǵan. 2017 jyly Ulttyq ınvestıtsııalyq strategııa qabyldandy. Biz ekonomıkanyń shıkizattyq emes sektorlaryna ınvestıtsııalar tartýǵa basa nazar aýdaramyz. Ótken jyldyń qorytyndysy boıynsha tikeleı sheteldik ınvestıtsııalardyń jalpy aǵyny $20,8 mlrd qurady. Sheteldik ınvestıtsııalardyń 25% óńdeý ónerkásibine baǵyttalýda. Sonyń ishinde, shıkizattyq emes sektorlarǵa - 50% jýyǵy baǵyttalady.

Investıtsııalyq kapıtaldy tartýda transulttyq korporatsııalardyń róli joǵary. 2015-2017 jyldary $292 mln segiz joba iske asyryldy. $8 mlrd somasyna 16 TUK jobasy pysyqtalý ústinde. Ekonomıkanyń basymdyqty salalarynda birlesken kásiporyndar qurý úshin «zákirli ınvestorlarmen» $1,3 mlrd somasyna 7 joba júzege asyrylyp jatyr. «Zákirli» ınvestorlarmen $13,2 mlrd somasyna 15 joba boıynsha belsendi jumys júrip jatyr.

Osy jyldyń 4 aıynyń ishinde iri ınvestorlarmen 42 jańa jobany iske asyrý boıynsha kelisimderge qol jetkizildi, onyń ishinde 10 TUK, Qytaı, Túrkııa, AQSh, BAÁ, Ulybrıtanııa, EO elderi jáne basqa da elder bar. 2018 jyly barlyǵy $3,9 mlrd somasyna 54 joba aıaqtalady. Quny $6,8 mlrd bolatyn 63 jobanyń qurylysy bastaldy.

«Nurly jol» memlekettik baǵdarlamasy
Baǵdarlama aıasynda jappaı kólik, ındýstrııalyq jáne áleýmettik ınfraqurylymdardy salýdyń arqasynda jyl saıyn eń kemi 100 myń jumys orny qurylady. Jumys úsh basty baǵyt boıynsha júrýde.

Birinshi - avtomobıl joldary. 2017 jyly 4,4 myń shaqyrym avtojoldyń qurylysy men qaıta jóndeý jumystary jalǵasty, onyń ishinde 22 avtojol jobalarynda 600 shaqyrym jol paıdalanýǵa berildi. 2018 jyly 500 shaqyrymnan astam avtojol salynyp bitedi. «Tórtinshi ónerkásiptik revolıýtsııa jaǵdaıyndaǵy damýdyń jańa múmkindikteri» Joldaýyna oraı jergilikti joldardy damytýǵa erekshe kóńil bólinetin bolady. Olardy qarjylandyrý kólemi 150 mlrd teńgege deıin ulǵaıtylady, bul qalalar men aýyldardaǵy ómir súrý sapasyn jaqsartady.

Ekinshi - temirjol jáne avıatsııalyq ınfraqurylym jańǵyrtylyp, keńeıtildi. 6 jyl ishinde 1376 shaqyrym temir jol salynyp, Parsy shyǵanaǵyn, Ońtústik-Shyǵys Azııa men Qytaıdy qosa alǵanda, jańa ótkizý naryqtaryna taýarlardy ótkizý múmkindigi men tasymaldaý jyldamdyǵy arttyryldy. Kóptegen áýejaılar men jolaýshylar termınaldarynyń ushý-qoný jolaǵy qaıta jóndeldi. Jalpy uzyndyǵy 112 shaqyrym bolatyn «Almaty - Shý» ýchaskesindegi ekinshi joldyń qurylysy da elimizdiń tranzıttik áleýetin ulǵaıtýǵa septigin tıgizedi. Astanada táýligine 35 myń jolaýshyǵa qyzmet kórsete alatyn jańa «Nurly Jol» temirjol vokzaly kesheniniń qurylysy men 2017 jyly 4,1 mln adamǵa qyzmet kórsetken Astana halyqaralyq áýejaıynyń jolaýshylar termınalyn qaıta jóndeý jumystary aıaqtaldy.

Úshinshi - Ortalyq Eýrazııadaǵy kólik-logıstıkalyq hab retinde elimizdiń tranzıttik áleýeti. «Batys Qytaı - Batys Eýropa» halyqaralyq dáliziniń 2787 shaqyrymǵa sozylatyn qazaqstandyq bóliginiń qurylysy tolyq aıaqtaldy. Magıstral 5 oblystyń jalpy sany 5,5 mln jýyq adam turatyn 240 astam eldi mekenin qamtıdy jáne qazirdiń ózinde ekonomıkanyń damýy úshin óz nátıjelerin berip otyr.

Máselen, óńirler arasyndaǵy júk aınalymy 2,5 esege (12-den 30 mln tonnaǵa deıin), tranzıttik kólik tasymaly - 3 esege (350 myń tonnadan 1 mln t deıin) artqan. 47 jańa óndiris qurylyp, jumys istep turǵan 8-i keńeıtildi. Avtokólikterdiń ortasha qozǵalys jyldamdyǵy 3 esege artty. Mańyzdy áleýmettik tıimdilikke - jol-kólik oqıǵalarynan ólim-jitimdi 30% tómendetýge qol jetkizildi. Jobanyń ortasha jyldyq tıimdiligi 180 mlrd teńgege jýyq jáne ol jyl saıyn arta beretin bolady.

Elimizdiń Shyǵysy men Batysynda jańa logıstıkalyq habtar, sonymen qatar Lıanıýngan teńiz portynda birlesken qazaqstandyq-qytaılyq logıstıkalyq termınal salyndy. Túrkııa men Grýzııa arasynda «Kars - Ahalkalakı» temirjol ýchaskesi qurylysynyń aıaqtalýyn esepke alýmen birge Transkaspıı halyqaralyq kólik baǵytyn júk aǵymymen tolyqtyrý boıynsha jumystar bastaldy. Nátıjesinde tranzıttik júkter kólemi 25%-ke, 18,1 mln tonnaǵa deıin ósti. Tabysy joǵary tranzıttik konteınerlik tasymaldar kólemi jyl saıyn artyp keledi jáne ótken jyly ol 347,5 myń konteınerdi qurady. Tranzıttik tasymaldardan túsken tabys 353 mlrd teńge boldy.

Injenerlik jelilerdi jańǵyrtý jumystary júrgizildi. Eseptik kezeńde 765 shaqyrym ınjenerlik jeli jańǵyrtyldy jáne salyndy, jospardaǵysy - 700 shaqyrym. Jelilerdiń tozýy 63%-ten 60%-ke tómendedi.

«Nurly jer» memlekettik baǵdarlamasy

2017 jyly qazaqstandyqtardy qoljetimdi turǵyn úımen qamtamasyz etý maqsatynda turǵyn úı qurylysy baǵdarlamasy bastaý aldy. Jyl qorytyndysy boıynsha rekordtyq 11,2 mln sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berildi, bul 2016 jylǵy deńgeıden 6,2% artyq. 100,8 myńnan astam otbasy, onyń ishinde memlekettik ınvestıtsııalar esebinen 25,2 myń otbasy ózderiniń baspana jaǵdaılaryn jaqsartty. Jalpy 2017 jyly atalǵan salaǵa ınvestıtsııalar 2016 jylmen salystyrǵanda 18% artqan ( 830 mlrd teńgeden 979,8 mlrd teńgege deıin).

2018 jyly Baǵdarlama aıasynda memlekettik ınvestıtsııalar esebinen 1,5 mln sharshy metr jańa turǵyn úıdi paıdalanýǵa berýdi qamtamasyz etý josparlanyp otyr. Qazir turǵyn úı qurylysynda memlekettik emes qarajat basym - olardyń úlesi 84%. 1 bıýdjet teńgesine shaqqanda 5,4 teńge jeke ınvestıtsııa tartylǵan. Jappaı turǵyn úı qurylysyn júrgizý qurylys ındýstrııasyna mýltıplıkatıvti áserin tıgizdi. Qurylys materıaldaryn óndirý kólemi 440 mlrd teńgeden asty.

Agroónerkásip kesheni

2017 jyldyń basynda qabyldanǵan AÓK damytýdyń memlekettik baǵdarlamasy ekonomıkanyń jańa draıveri retinde salany serpindi ári keshendi damytýǵa baǵyttalǵan.

Ótken jyly Memleket basshysynyń tapsyrmalaryn oryndaý maqsatynda memlekettik qoldaý sharalarynyń tıimdiligin arttyrý boıynsha jumystar júrgizildi. 65 sýbsıdııa túri qaıta qaralyp, tıimsiz 11-i alynyp tastaldy, 40 túri boıynsha krıterııler ózgertildi.

  • Qajettiligi mol daqyldyq alqaptar 694 myń ga keńeıtildi.
  • Egistikterdegi elıtalyq tuqymdar úlesi 1,5 esege artty.
  • Mıneral tyńaıtqyshtardy paıdalaný ⅓ ósti (10%-ten 14%-ke deıin).
  • Astyq sapasy 20% jaqsardy.
  • Bıdaıdyń qatty sorttarynyń eksporty 2,5% ósti.
  • Negizgi mal túrleriniń basy orta eseppen - 5%, et óndirisi - 5,9%, sút óndirý - 3% artty;
  • Aýyl sharýashylyǵy ónimderi men ony óńdeý ónimderiniń eksporty 10% artty (2017 j. 11 aıdyń ishinde).
  • Jalpy aýyl sharýashylyǵy ónimderiniń ósimi - 2,9% qurady
  • azyq-túlik ónimderiniń ósimi - 4,1% qurady
  •  negizgi kapıtalǵa ınvestıtsııalar 29,3% artty
  • 5 jyl ishinde eńbek ónimdiligi men óńdelgen ónim eksportynyń kólemin 2,5 ese artty.

Budan ózge, 2017 jyly Qazaqstan aýsyldan taza aımaq retinde tanyldy, bul bizdiń mal sharýashylyǵy ónimderimizdi jańa naryqtarǵa shyǵarýǵa jol ashady.

Prezıdenttiń Qytaı, Ózbekstan, Birikken Arab Ámirlikteri, Saýd Arabııasy, Iran elderiniń kóshbasshylarymen jeke kelisimge kelýiniń arqasynda, atalǵan elderdiń naryqtary qazaqstandyq ónim eksporty, eń aldymen mal sharýashylyǵy ónimderi eksporty úshin ashyldy. Búgingi tańda Qytaıǵa eksporttaý úshin aýyl sharýashylyǵy ónimderiniń 11 túri boıynsha talaptar kelisilgen.

Kásipkerlikti damytý

Bıznes ahýalynyń josparly túrde jaqsarýy, sheshýshi qaıta retteý jáne jeke kásipkerlikti qoldaý óz nátıjelerin berýde:

  • 2017 j. qorytyndysy boıynsha JІÓ-degi ShOB úlesi 25,8%-ke deıin ósti.
  • 2017 j. «Bıznestiń jol kartasy-2020» baǵdarlamasyn iske asyrý barysynda 3,5 trln teńgege ónim shyǵarylyp, 15,1 myń jańa jumys orny ashyldy, 217 240,7 mlrd teńge salyq tólendi.
  • 2017 j. 146 mlrd teńgege 160 kelisimshart jasaldy.
  • 2017 j. ShOB ónimderiniń shyǵarylýy 29%-ke ulǵaıdy.
  • Jyl qorytyndysy boıynsha ekonomıkadaǵy ShOB úlesi 26,8 25,6% qurady.
  • 2017 j. Nátıjeli jumyspen qamtý baǵdarlamasyna 570 myńnan astam adam qatysty, olardyń 315 myńy turaqty jumys oryndaryna ornalastyryldy, sonyń ishinde 136-sy - jańa jumys oryndaryna ornalasty.
  • 7,2 myń adam jeńildikti nesıeler aldy, onyń ishinde 4,1 myń adam alǵash ret óz bıznesin ashty. 15 myń adam kásipkerlik negizderine oqytyldy.

Bıyl 730 myń adam jumyspen qamtýǵa járdemdesý sharalarymen qamtylady, 2017 jyly 600 myń adam qamtylǵan edi. 1 maýsymdaǵy jaǵdaı boıynsha barlyǵy 214 myń adam, onyń ishinde 163 116 myń jumyssyz jáne 1921 myń ózin-ózi jumyspen qamtyǵan azamattar tartyldy. Ákimdiktermen birlese otyryp, ózin-ózi jumyspen qamtyǵan jáne beıresmı jumyspen aınalysatyn azamattardy formalızatsııalaý boıynsha jol kartasy iske asyrylyp jatyr. Jyl basynan beri buǵan deıin derekter bazasynda statýsy bolmaǵan 800 myń adamnyń málimetteri jańartyldy. Halyqaralyq eńbek uıymy standarttaryna sáıkes jumyspen qamtylǵan jáne ózin-ózi jumyspen qamtyǵan halyqty biryńǵaı anyqtaý, qyzmetti tirkeý men zańdastyrýdyń jeńildetilgen tetigin engizý qarastyrylǵan.

Óńirlik damý

Kenttený deńgeıiniń artýyn eskere otyryp, qalalardyń ınfraqurylymdyq daıyndyǵyn qamtamasyz etý maqsatynda Úkimet tórt aglomeratsııanyń (Astana, Almaty, Shymkent, Aqtóbe) aýmaqtyq damýynyń óńiraralyq shemalaryn qabyldady.

Tirek aýyldyq eldi mekenderdi ómir súrýge qolaıly jaǵdaılar jasaý maqsatynda 2017 jyly:

  • ınjenerlik ınfraqurylymnyń 82 jobasy,
  • áleýmettik ınfraqurylymnyń 114 jobasy,
  • abattandyrý boıynsha 493 joba iske asyryldy.

«Dıplommen aýylǵa!» jobasy aıasynda 2015-2017 jyldary bilim berý, densaýlyq saqtaý, AÓK jáne t.b. salalardaǵy shamamen 10 myń mamanǵa 28,4 mlrd teńgege qoldaý kórsetildi. Óńirlerdi damytý baǵdarlamasy belsendi túrde iske asyrylyp jatyr, oǵan 2015-2017 jyldary 1,2 trln teńge bólindi.

2017 jyldyń eleýli nátıjeleriniń biri qalalarda 94% deıin, aýyldarda - 57% deıin ortalyqtandyrylǵan sýmen jabdyqtaýǵa qoljetimdiliktiń artýy boldy. Óńirlerdi damytý baǵdarlamasy aıasynda 2017 jyly 297 joba iske asyryldy (120,8 mlrd teńge somasyna sýmen jabdyqtaý, jylýmen jabdyqtaý, sý tartý, eldi mekenderdi abattandyrý, ınjenerlik ınfraqurylym men monoqalalardy damytý jobalary).

Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha jyl saıyn barlyq qarjy kózderinen 100 mlrd teńgeden kem emes qarajat bólý arqyly aýyldyq sýmen jabdyqtaýdy (barlyq aýyldarda) damytý jóninde qosymsha sharalar qabyldanyp jatyr.

«Rýhanı jańǵyrý»

Memlekettik tildiń latyn qarpine kóshýin qamtamasyz etý úshin Memleket basshysy latyn grafıkasyndaǵy qazaq tili álipbıin bekitti. «Jańa gýmanıtarlyq bilim. 100 jańa oqýlyq» jobasy aıasynda áleýmettik-ekonomıkalyq jáne gýmanıtarlyq bilim salasyndaǵy álemdegi úzdik 17 oqýlyq qazaq tiline aýdarylyp, tsıfrlandyryldy.

«Týǵan jer» jobasy boıynsha «Áleýmettik bastamalar kartasy» ınteraktıvti platformasy iske qosyldy, «Qazaqstannyń kıeli jerleriniń geografııasy» jobasy boıynsha jalpyulttyq mańyzy bar nysandar boıynsha 3D týrlary bar kıeli nysandardyń vırtýaldy kartasy ázirlendi.

«Qazaqstannyń 100 jańa esimi» jobasyn iske asyrý aıasynda jalpyhalyqtyq onlaın daýys berý 102 jeńimpazdy anyqtady. Daýys berýge barlyǵy 340 myń qazaqstandyq qatysty.

«Jahandaǵy zamanaýı qazaqstandyq mádenıet» jobasy boıynsha Qazaqstannyń táýelsizdigi jyldarynda qalyptasqan qazaqstandyq mádenıet týyndylary jınaqtalyp, júıege keltirildi.

Bilim berý

Bilim berý salasynda barlyq deńgeılerde - mektepke deıingi bilimnen joǵary bilimge deıin júıeli reformalar júrgizilip jatyr.

Birinshi. Bilim berý ınfraqurylymyn damytýdy, júıeniń kadrlyq áleýetin jaqsartýdy, ekonomıka salalaryn bilikti kadrlarmen qamtamasyz etýdi, elimizdiń ǵylymı áleýetin arttyrýdy jańǵyrtý jumystary júrgizilýde.

Mektepke deıingi bilim berýmen qamtý aıtarlyqtaı ulǵaıdy. Búgingi tańda 3-6 jas aralyǵyndaǵy balalardyń shamamen 91%-y balabaqshalarǵa barady. Buǵan, birinshi kezekte, jekemenshik balabaqshalar úlesiniń 49%-ke artýy, onyń ishinde MJÁ aıasynda artýy yqpal etti. 2017 jyldyń ózinde 849 mektepke deıingi uıym ashyldy, olardyń 717-i - jekemenshik, 46-sy - MJÁ esebinen ashylǵan. 

MJÁ arqyly jekemenshik mektepke deıingi mekemelerdiń qurylysynyń arqasynda Qazaqstan 137 el arasynda bastaýysh bilim berýdi qamtý boıynsha 4 oryndy ıelendi. MJÁ tetigi jan basyna shaqqandaǵy qarjylandyrýdy engizý úderisimen keńeıtiletin bolady, bıyl Astanada pılottyq joba bastalady.

Ekinshi. Úshtildilik jáne aǵylshyn tilin aýqymdy túrde oqytý saıasaty júıeli túrde júzege asyrylýda.

Bilim berýdiń jańartylǵan mazmunyna kóshirý boıynsha kezeń-kezeńimen jumystar atqarylyp jatyr. 2017 jyly 1, 2, 5, 7 synyptar jańa mazmunǵa kóshirildi. Jan basyna qarjylandyrý júıesin engizý aıasynda osy jyldyń qyrkúıeginen bastap pılottyq jobaǵa Astananyń 74 mektebi kiredi (qazirgi tańda pılottyq jobaǵa 43 mektep, onyń ishinde Astanada - 5 mektep qatysýda). 2020 jyly qalalyq mektepterde qarjylandyrýdyń jańa modelin tolyq kólemde júzege asyrý kózdelgen.

Bilim men ǵylymnyń birigýi Qazaqstannyń 8 JOO-nyń QS halyqaralyq reıtıngine kirýge múmkindik berdi. Osy jyldyń qańtar aıynan bastap jańartylǵan mazmun boıynsha bilim beretin muǵalimder jalaqylaryna qosymsha 30% ústeme aqy ala bastady, jyl sońyna deıin 200 myńnan astam muǵalim kóterilgen jalaqy alatyn bolady. Orta merzimdi keleshekte úsh tilde oqytýdy engizý, joǵary bilimniń qoljetimdiligin arttyrý, JOO-lardyń derbestigin keńeıtý jáne Memleket basshysynyń basqa da mindetterin oryndaý boıynsha daıyndyq jumystary jalǵasady.

Úshinshi. Tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berýge basa mán berilýde. Jumys berýshilerdiń suranymdarynyń 95%-dan astamy tómengi jáne orta biliktilik mamandyqtaryna keledi.

2017 jyldan beri tehnıkalyq-kásiptik bilim berý (TKBB) júıesinde tehnıkalyq, aýyl sharýashylyǵy mamandyqtary boıynsha, sondaı-aq servıs jáne qyzmet kórsetý kásipteri boıynsha mamandardy tegin oqytý bastaldy. Jumysshy biliktilikteri boıynsha 250-den astam jańa modýldik baǵdarlamalar daıyndaldy. 500 sheteldik oqý ádebıetteri aýdaryldy. Jyl saıyn joba aıasynda 100 myń stýdent qamtylady.

Densaýlyq saqtaý

2015 jyly Úkimet mindetti áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý (MÁMS) engizý boıynsha mańyzdy reformalardy iske asyrýdy bastady. MÁMS engizýge daıyndyq aıasynda densaýlyq saqtaý salasyn qaıta retteý jumystary júrgizildi:

  • Bıznestegi kedergilerdi azaıtý nátıjesinde jeke jetkizýshilerden medıtsınalyq qyzmetterdi satyp alý úlesi 2017 jylǵy 8-dan 2018 jyly 13%-ǵa deıin ósti.
  • 2017 jyly densaýlyq saqtaý salasyna salynǵan ınvestıtsııalar kólemi 50%-ke artyp, 91,4 mlrd teńgeni qurady.
  • Jeke ınvestıtsııalardyń úlesi 2016 jylǵy deńgeımen salystyrǵanda 90%-ǵa (23,3-ten 44,2 mlrd teńgege deıin) ulǵaıdy.
  • 2017 jyly otandyq taýar óndirýshilermen 873 dári-dármek túrin jetkizý boıynsha 25 uzaqmerzimdi kelisimshart jasaldy.
  • Memlekettik qoldaý sharalarynyń arqasynda 2017 jyldyń qorytyndysy boıynsha farmatsevtıka salasy 42% deńgeıinde joǵary ósý qarqynyn kórsetti.
  • Qazaqstandyq dári-dármek óndirýshileri jetkizetin ataýlardyń sany 2 esege ósti.
  • Qazaqstandyqtardyń jalpy ómir súrý uzaqtyǵy artyp, shamamen 73 jasqa deıin ósti.
  • Jalpy ólim-jitim - 3%-ke, analar ólimi - 5,5%-ke, sábıler ólimi - 7,7%-ke, qaterli isikterdi anyqtaý - 4,8%-ke jáne týberkýlezdi anyqtaý - 11,8%-ke tómendegen.

«Prezıdenttiń bes áleýmettik bastamasy»

Memleket basshysy 2018 jyly naýryzda Qazaqstan halqyna jańa úndeýin jarııalady. Úkimet Prezıdent alǵa qoıǵan mindetterdi iske asyrýǵa kiristi. Osylaısha Jol kartasy bekitildi, onyń aıasynda 2018 jyly 4 kodekske jáne 7 zańǵa ózgerister engiziletin bolady.

Birinshi bastama - «Árbir otbasyna baspana alýdyń jańa múmkindikterin berý». Bıyl 28 mamyrda «7-20-25» baǵdarlamasyna arnalǵan turǵyn úıdi ıpotekalyq nesıelendirýdi damytý tujyrymdamasyn bekitildi. Bankter 2018 jyldyń shilde aıynan bastap Baǵdarlamanyń sharttary boıynsha tikeleı jańa ıpotekalyq nesıeler berýge kirisedi. 2018 jylǵy 28 sáýirde Ulttyq Banktiń arnaıy enshiles uıymy - «Baspana» ıpotekalyq uıymy» AQ quryldy.

Ekinshi bastama - «Jalaqysy tómen jumysshylardyń eńbekaqysyn kóbeıtý úshin olardyń salyq júktemesin azaıtý». Maqsaty - salystyrmaly túrde jalaqysy tómen qazaqstandyqtardy qoldaý.

Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes 25 AEK kóleminen az jalaqy alatyndarǵa salynatyn salyq júktemesi 10 esege tómendeıdi. Salyq zańnamasyna tıisti túzetýler áleýmettik qamsyzdandyrý máseleleri boıynsha zań jobasyna engizilgen, ony 23 mamyrda Májilis maquldap, Parlament Senatynyń qaraýyna jiberildi. Atalǵan mehanızm kelesi salyq merzimi bastalǵan ýaqyttan bastap - 2019 jylǵy 1 qańtardan bastap iske qosylady.

Úshinshi bastama - «Joǵary bilim alýdyń qoljetimdiligi men sapasyn arttyryp, stýdent jastardyń jataqhanadaǵy jaǵdaıyn jaqsartý».

  • 20 myń jańa grantty qarjylyq qamsyzdandyrý jáne olardyń qunyn arttyrý úshin 2018 jylǵy 1 qyrkúıekten bastap respýblıkalyq bıýdjetti naqtylaý kezinde 2018 jylǵa 5 mlrd teńge qarastyrylǵan.
  • 2022 jylǵa deıin kem degende 75 myń oryndy qamtamasyz etý maqsatynda stýdenttik jataqhanalar qurylysy boıynsha tıisti mehanızm ázirlendi. Árbir JOO, kolledj ınvestorlarmen birlese otyryp jataqhanalardyń jobalyq-smetalyq qujattamasyn (JSQ) ázirlep, bilim jáne ǵylym mınıstrligi janyndaǵy «Qarjy ortalyǵy» AQ-men memlekettik tapsyrysty ornalastyrý týraly kelisimshart jasasyp, qurylys salýshylardy jaldap, jataqhanalar salady. Nysandy paıdalanýǵa bergennen keıin memlekettik tapsyrysty ornalastyrý arqyly ınvestıtsııalardy qaıtarý úshin 8 jyl ishinde tıisti soma aýdarylady.
  • JOO-lar men kolledjder turǵysynan stýdentter jataqhanalarynyń oryndarynda qajettiliktiń ınteraktıvti kartasy ázirlendi. Ol barlyq qajetti aqparatty onlaın rejımde alý úshin jalpyǵa ortaq saıttarda jarııalanatyn bolady.

Tórtinshi bastama - «Shaǵyn nesıe berýdi kóbeıtý» myńdaǵan aýyl azamattaryna óz isterin ashýǵa nemese keńeıtýge múmkindik beredi.

  • Bıyl qosymsha bólingen 20,1 mlrd teńgeni qosa alǵanda, shaǵyn nesıeler berýge 62,6 mlrd teńge qarastyrylady. Onyń ishinde aýyldyq jerlerde nesıe berýge - 45,3 mlrd teńge, qalalarda berýge - 17,3 mlrd teńge bólinedi. Atalǵan bastamany tıimdi iske asyrý úshin Nátıjeli jumyspen qamtý jáne jappaı kásipkerlikti damytý baǵdarlamasyna ózgerister men tolyqtyrýlar engizildi.
  • Shaǵyn nesıelerdiń mólsherleri saralanǵan túrde anyqtalady. Máselen, aýyldyq jerlerde júzege asyrylatyn jobalar boıynsha shaǵyn nesıe mólsheri 6 mln teńgege deıin, zákirlik kooperatsııalar úshin - 12 mln teńge, al qalalar men monoqalalarda - 15,6-dan 19,2 mln teńgege deıingi aralyqta bolady. «Atameken» UKP bastamashy bolǵan «Bastaý Bıznes» jobasy aıasynda kásipkerlik negizderi boıynsha oqytýdy aıaqtaǵan Baǵdarlamaǵa qatysýshylarǵa shaǵyn nesıeler alýda basymdyq beriledi.

Jalpy alǵanda, qabyldanǵan sharalar 14 myń adamdy shaǵyn nesıemen qamtýǵa múmkindik beredi, onyń ishinde aýyldyq jerlerde - 11 myń adamdy, qalalarda - 3 myń adam (2017 jyly josparda 5800 kezinde 7 227 shaǵyn nesıe berildi) qamtylady.

Besinshi bastama - «Eldi gazben qamtamasyz etýdi jalǵastyrý» ekologııany jáne azamattardyń ómir súrý jaǵdaılaryn jaqsartýǵa múmkindik beredi. Barlyq daıyndyq jumystary aıaqtaldy jáne osy jyldyń shilde aıynyń basynda «Saryarqa» gaz qubyrynyń І kezeńiniń qurylysyn bastaý josparlanyp otyr.

Jobanyń tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdemesine memlekettik saraptamanyń oń baǵasy berildi. Uzyndyǵy 1081 shaqyrym bolatyn «Qyzylorda - Jezqazǵan - Qaraǵandy - Temirtaý - Astana» baǵyty boıynsha jobanyń birinshi kezeńi 267,3 mlrd teńgeni quraıdy. Aqmola, Qyzylorda jáne Qaraǵandy oblystarynyń ákimdikteri josparlanǵan gaz qubyry baǵyty boıynsha jer telimderin bólý jumystaryn júrgizip jatyr. Qazirgi tańda Jobanyń birinshi kezeńin qarjylandyrýdyń shemasy men sharttary ázirlengen.

Сейчас читают
telegram