Memleket qylmyskerden tárkilengen dúnıe-múlikti ne isteıdi

None
ASTANA. QazAqparat - Qarjy mınıstrligine qarasty memlekettik múlik jáne jekeshelendirý komıteti múlikti tárkileý jáne satý protsesin túsindirdi, dep habarlaıdy QazAqparat.

Qoldanystaǵy tártipke sáıkes memleket kirisine aınaldyrylǵan múlik birinshi kezekte memlekettik zańdy tulǵalarǵa, olardyń teńgerimine bekitý úshin usynylady.

Memlekettik organdardyń múliktiń qajettiligi týraly ótinishin komıtettiń aýmaqtyq bólimsheleri zerdelep, sol múlikke qajettilik jáne óndiristik qajettilik bolǵan kezde múlikti beredi, sóıtip memlekettik zańdy tulǵalardyń teńgerimine bekitedi.

Bul norma memlekettik zańdy tulǵalardyń materıaldyq-tehnıkalyq bazasyn, onyń ishinde avtomashına parkin (qyzmettik, kezekshi, arnaıy) jańartý úshin bıýdjet qarajatyn únemdeý maqsatynda kózdelgen.

Memlekettik zańdy tulǵalar ótinish bermese nemese múlikti memleket menshigine berý ekonomıkalyq orynsyz bolsa ol saýda-sattyqqa shyǵarylady.

Sonymen qatar, qazirgi ýaqytta buqaralyq aqparat quraldarynda jáne áleýmettik jelilerde tárkilengen múlikti (mysaly qymbat kólikter, qolsaǵat, t.b.) memlekettik zańdy tulǵalardyń teńgerimine berý máselesi jıi kóterilip júr.

Osyǵan baılanysty Qarjy mınıstrligi normatıvtik-quqyqtyq aktilerge tıisti túzetýler engizýdi kózdeıtin buıryqtyń jobasyn ázirledi (Qazaqstan Respýblıkasy Qarjy mınıstriniń 2015 jylǵy 30 naýryzdaǵy № 227 buıryǵymen bekitilgen múlikti tárkileý bóliginde qylmystyq is boıynsha sot úkimi negizinde ne múlikti memleketke berý týraly sheshim negizinde tyıym salynǵan múlikti ótkizý nemese paıdalaný qaǵıdalary).

Qazirgi ýaqytta NQA jobasy múddeli memlekettik organdarmen kelisilip jatyr.

Jaqyn arada atalǵan buıryq qabyldanǵannan keıin memlekettik zańdy tulǵalardyń teńgerimine usynýǵa jatpaıtyn tárkilengen múliktiń tizilimi bolady.

Bul tizilimge engen tárkilengen múlik baǵalaýdan keıin satýǵa qoıylady.

«Sonymen qatar, ınternet júıesinde E-Qazyna.kz portalyndaǵy elektrondy saýda alańynda júrgiziletin tárkilengen múlikti aýktsıonda satýǵa belsendi qatysýǵa shaqyramyz» deıdi komıtetten.


Сейчас читают
telegram