Mektepterdegi oryn tapshylyǵyn sheshýdiń bir joly – jekemenshik mektep – depýtat
ASTANA. KAZINFORM – «AMANAT» partııasy fraktsııasynyń depýtaty Qaırat Balabıev Qazaqstan Premer-Mınıstriniń orynbasary Tamara Dúısenovaǵa depýtattyq saýal joldady.
Depýtat úsh aýysymdy mektepterdegi oryn tapshylyǵyn sheshý máselesin kótergen. Onyń aıtýynsha, máseleni sheshýdiń bir joly – jekemenshik mektep.
«Túrkistan oblysyna sapar barysynda ótken kezdesýlerde kóterilgen máselelerdiń biri bilim salasyndaǵy memlekettik jáne jekemenshik mektepterge birkelki qarjy bólinbeýi, sondaı-aq jergilikti kásipkerlerdiń jekemenshik mektepterge memleket tarapynan qoldaýǵa muqtaj ekendigi boldy.
Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev: «Orta bilimniń sapasy – tabysty ult bolýdyń taǵy bir mańyzdy sharty. Árbir oqýshynyń bilim alyp, jan-jaqty damýy úshin qolaıly jaǵdaı jasalýǵa tıis», - degen bolatyn.
Elimizde bala sany artyp, úsh aýysymda oqıtyn mektepter kóbeıgen kezde Úkimet kásipkerlerge usynys jasap, jekemenshik mektepter salýǵa shaqyrdy. Osyǵan baılanysty 2004 – 2010 jyldary jekemenshik mektepter jappaı ashylyp, oqý oryndarynyń tapshylyǵyn sheshýge oń áser etti.
Oqý-aǵartý mınıstrliginiń málimetinshe, Qazaqstanda 7 611 bilim uıasynyń 707-si – jekemenshik. Oqýshylar sany 245 myńnan astam jáne olardyń teń jartysy – 1-4 synyp oqýshylary. Búginde mektepterdegi oryn tapshylyǵy ózekti máselege aınalyp, 270 myńnan astam oryn jetispeı otyr. Memleket tarapynan tıisti sharalar qabyldanbasa, bul kórsetkish aldaǵy úsh jylda 4 esege artýy múmkin. Bul máseleni sheshýdiń bir joly – jekemenshik mektepter. Sondyqtan Úkimet memlekettik mekteptermen qatar jekemenshik oqý oryndaryna da birdeı kóńil bólip, tıisti qoldaý kórsetýi kerek. Alaıda, qazirgi kezde memlekettik pen jekemenshik mektepterdi qarjylandyrý tártibinde aıtarlyqtaı aıyrmashylyq bolyp otyr.
Memleket esebinen jekemenshik mektepterde tegin bilim alatyn az qamtylǵan otbasy balalaryna beriletin áleýmettik kómek – ystyq tamaq pen mektep formasymen qamtý, oqý quraldary men oqýlyqtar satyp alý qarastyrylmaǵan. Sol sebepten áleýmettik jaǵdaıy tómen otbasy balalary oryn jetispeýinen jaı mektepten jekemenshikke aýystyrylsa, memleketten beriletin kómekten qur qalady.
Jekemenshik mektepterde memleket esebinen oqıtyndardyń áleýmettik jaǵdaıy eskerilmeýi jáne memlekettik kómektiń bolmaýy oqýshylardyń arasynda teńsizdik týdyryp otyr. Sonymen qatar 2024 jylǵa deıin jekemenshik mektepterde bastaýysh synyp oqýshylaryna ystyq tamaq jergilikti bıýdjet esebinen beriletin. Al, osy jyldan bastaýysh synyp oqýshylaryna tegin ystyq tamaq berý toqtatyldy.
Teńsizdiktiń nátıjesinde tegin ystyq tamaq pen áleýmettik kómekterden aıyrylǵan oqýshylar memlekettik mektepterge qaıta oralýǵa májbúr. Bul úsh aýysymdy mektepterdiń kóbeıýine, jekemenshik oqý oryndarynyń jabylýyna ákep soǵady.
Joǵaryda aıtylǵandar negizinde, Sizden, qurmetti Tamara Bosymbekqyzy, Qazaqstandaǵy jekemenshik mektepterge memleket tarapynan qoıylǵan talaptar men erejeler qaıta qaralyp, myna ózekti máseleler:
1. jekemenshik bilim berý uıymdaryndaǵy bastaýysh synyp oqýshylaryna jáne joǵarǵy synypta oqıtyn az qamtylǵan otbasy balalaryna tegin tamaqtandyrýdy uıymdastyrý;
2. jaǵdaıy tómen otbasy balalaryna bólinetin barlyq áleýmettik kómekti jekemenshik mektepterdegi oqýshylarǵa da memlekettik mektepterdegideı berilýin qamtamasyz etý;
3. jalpy mektepterdegi turmysy tómen otbasy balalary men jetim balalarǵa memleket tarapynan kórsetiletin qarjylyq jáne basqalaı kómekti jekemenshik mektepterdegi osy deńgeıdegi oqýshylarǵa da berilý máselesin qarastyrý boıynsha tıisti sheshimniń qabyldanýyna yqpal etýińizdi suraımyn», - dedi Qaırat Balabıev.
