«Mektepte oramal tartý orynsyz ba?» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda «El damýynyń úshten biri «Samuryq - Qazyna» qorynyń úlesinde» degen taqyryppen maqala jarııalandy. Maqalaǵa keshe «Samuryq-Qazyna» Ulttyq ál-aýqat qorynyń keńeıtilgen alqa májilisinde kóterilgen máseleler baıandalady. Májiliste negizgi baıandamany jasaǵan qor basshysy Qaırat Kelimbetov Úkimettiń daǵdaryspen kúres jónindegi baǵdarlamasynyń basty operatory bolyp tabylǵan Qor ótken jyldy tabysty aıaqtaǵandyǵyn atap kórsetken. Nátıjesinde Ulttyq qordan daǵdarys saldaryn eńserý úshin bólingen 1 trıllıon 87,5 mıllıard teńgeniń 91 paıyzy ıgerilgen. Sondaı-aq Qor shaǵyn jáne orta bıznesti qoldaý sharalarynyń aıasynda sońǵy 4 jylda jalpy somasy 513 mıllıard teńgege 10 myń 537 jobany qarjylandyryp, sonyń nátıjesinde 19 myńnan astam jumys orny qurylǵan.
Sondaı-aq atalmysh basylym búgingi sanynda «Syǵalaǵan sektalar, mardymsyǵan mıssıonerler» atty problemalyq maqala jarııalady. Maqala avtory elimizdegi dinı sektalardyń paıda bolý tarıhyn, onyń adamzat damýyna tıgizgen áserin jáne osy uıymdardyń qazirgi tańdaǵy qyzmetin tereń ári jan-jaqty saraptaıdy. «Eger tarıhqa úńiler bolsaq, sektalar nemese sektanttyq toptar sonaý antıkalyq dáýirde de ómir súrgen eken. Olardyń adamǵa tıgizetin yqpaldary da orasan. Ásirese, dástúrli dinderden habary az adamdar ondaılardyń aıtqandaryna tez kónetin kórinedi. Ózderin adamdardy qutqarýshy retinde kórsetip, jeńil oıly eliktegishterdi sońdaryna erte biletinder ár zamanda da tabylǵan. Qazirgi jahandaný dáýiri olar úshin tipti «izdegenge - suraǵan» bolǵan syńaıly»,-deıdi avtor.
***
«Aıqyn» gazetiniń seısenbilik sanynda «Keler jyly turǵyn úı qurylysy quldyraýy múmkin» degen taqyryppen maqala jaryq kórdi. Onda keshe Parlament Májilisinde ótken Úkimet saǵytynda kóterilgen ózekti máseleler jóninde baıandalady. Onda esep bergen Qurylys isteri jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq agenttiginiń tóraǵasy Serik Nokın byltyrǵy jyly Qazaqstanda 1,9 trıllıon teńgeden astam qarjynyń qurylys jumystary júrgizilgendigin málimdegen. Bank ataýly ıpoteka berýdi kúrt kemitip, halyqtyń basym kópshiliginiń baspana satyp alýǵa qarjysy qalmaǵandyǵyna qaramastan, ótken jyly elimizdegi bul sala naqty kólem ındeksin 2009 jylmen salystyrǵanda 101 paıyzǵa asyra oryndapty. Sondaı-aq Agenttik basshysy qalaýlylarǵa aldyńǵy jylǵa jeke ınvestorlar óz esepterinen jańa qurylys bastaýdy josparlap otyrmaǵandyǵyn ashyq aıtty. Sondyqtan bıyl tıisti sharalar qabyldanbasa, 2012 jyly, ótken jyldarmen salystyrǵanda, turǵyn úı qurylysynyń kólemi quldyraýy múmkin.
«Mektepte oramal tartý orynsyz ba?». «Aıqynnyń» búgingi nómirinde osyndaı taqyryppen maqala basyldy. Maqala avtory oramal daýy oblystardy aralap ketkendigin aıta kele: «Keshe ǵana Shymkent qalasyndaǵy shý bilim jáne quqyq qorǵaý qyzmetkerlerin ornynan bir kóterse, endi redaktsııamyzǵa Jambyl oblysyna qarasty Qordaı aýylyndaǵy B.Bóltirikova atyndaǵy №4 mekteptiń 5 oqýshysynyń aryzyn arqalap, «Zákát» qaıyrymdylyq mekemesiniń dırektory Raıhan Shyntasova keldi. 5 oqýshynyń aryzyn qoryta, ózi de shaǵym hatyn jaza kelgen». Avtordyń jazýynsha, mektep basshylyǵy, naqtyraq aıtqanda, dırektordyń orynbasarlary Roza Bısetaıqyzy men Gúlshat Іlııasova jeti qyzdy kabınetterine kirgizip alyp, «oramaldaryńdy sheshpeseńder shyqpaısyńdar», - dep bir saǵat ýaqyt qamap ustaǵan eken. «Sýretke túsirip búkil mektep oqýshylarynyń aldynda masqaralaımyz» dep jáne ártúrli sózdermen kemsitip, qyzdarǵa qatty qysym jasaǵan. Oqıǵanyń qalaı órbigenin joǵarydaǵy maqaladan tolyq bile alasyzdar.
***
«Alash aınasy» basylymynyń búgingi sanynda «Barys tabysty jyl boldy» degen maqala jarııalandy. Maqalada atap kórsetilgennideı, keshe «QazMunaıGaz» ulttyq kompanııasy 2010 jyly atqarǵan jumystarynyń qorytyndysyn shyǵaryp, aldaǵy mindetterin saralaǵan. Ulttyq kompanııanyń basqarma tóraǵasy Qaıyrgeldi Qabyldınnyń aıtýynsha, 2010 jyly kompanııa 14,8 tonna munaı óńdegen. Bul - 2009 jylmen salystyrǵanda 16 paıyzǵa artyq. Sondaı-aq Basqarma tóraǵasynyń málimetteri boıynsha, QMG jalpy satyp alýlar kólemin 1,6 trıllıon teńgege jetkizgen. Onyń ishinde qazaqstandyq úles 51 paıyzdy qurap otyr.
Sondaı-aq atalmysh basylymnyń habarlaýynsha, Dúnıejúzilik ekologııalyq qordyń jýyrda jarııalaǵan esebi - úreıli. Búginde jer betin mekendeıtin turǵynnyń árbir besinshisi ashtyq azabyn tartsa, on jyldan soń árbir jetinshi adamnyń qarny toımaıdy degen boljam bar. Demek, 2020 jyldan bastap jer betine ashtyq qaýpi tónedi. Onyń aldyn alý úshin ne isteý kerek?. Bul týraly «Alash aınasy» gazetinde jarııalanǵan «Astyq pulyn qurý qajettigi týyndady» degen maqaladan tolyq bile alasyzdar.
***
«Kazahstanskaıa pravda» basylymynda «Indıkator forsırovanııa ınnovatsıı» atty maqala jaryq kórdi. Onda Statıtıka agenttiginiń keńeıtilgen alqa májilisin aıtylǵan ózekti máseleler jarııalanǵan. Maqala avtorynyń jazýynsha, Úkimet basshysy alqa májilisinde Agenttik aldyna birqatar mańyzdy mindetter qoıǵan. Naqtyraq aıtqanda, statıstıkalyq aqparat barynsha tolyq ári týra bolýy kerek. Bul áserese naqty málimetterdi jasyryp baǵýǵa tyrysatyn aımaqtarda erekshe eskerilýi tıis másele. Óıtkeni Úkimet qandaı da bir aımaqta baǵanyń sharyqtaýyna jol berilgen jaǵdaıda oǵan qatysty shara qoldana bilýi kerek.
