Mektep kitaphanalarynyń qoryn damytý úshin ne istelindi
«Ótken jyldyń qańtary men jeltoqsany aralyǵyndaǵy kezeńdi bólip qarasaq, memlekettik tilde satyp alynǵan ádebıettiń úlesi 71, al orys tilinde 23 paıyzǵa tek. Qalǵan 6 paıyzy - aǵylshyn tilinde. Eger janrlarǵa bólsek, basym bóligi – 87 paıyzy qazaq jáne álem ádebıetine qatysty týyndylar. 13 paıyzy anyqtamalyq qosymsha, ádistemelik, ǵylymı-tanymdyq, ǵylymı-tájirıbelik basylymdardyń úlesine tıesili», - dedi ol búgin Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń apparat jınalysynda.
Onyń atap ótýinshe, birqatar aımaqta satyp alynǵan týyndylar sanynyń azdyǵy belgili boldy.
«Atap aıtar bolsaq, elordada, Shymkentte, Shyǵys Qazaqstan, Qyzylorda, Pavlodar, Túrkistan oblystarynda satyp alý kórsetkishi tómen. Jalpy, ilgerileý baıqalady. Dese de ádebıetter satyp alý qajettiligi bar. Al satyp alynǵan ábedıetterdi synyptarǵa bólip qarasaq, bastaýysh synypta 38, negizgi synypta 34 jáne joǵary synypta 28 paıyz. Bizdiń oıymyzsha, bul arasalmaq durys», - dedi Eldos Nurlanov.