Medsaqtandyrý qory qarajat tapshylyǵy 116 mlrd teńgege jetkenin málimdedi
ASTANA. KAZINFORM — Qazaqstannyń áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qory ótimdilik tapshylyǵy 571 mlrd teńgege jetkenin málimdedi. Qor DSM jáne jergilikti atqarýshy organdarmen birge qarjylyq turaqtylyq josparyn bekitip, qarajatty únemdeýge baǵyttalǵan shara qabyldaǵan. Qazir daǵdarystyq tapshylyqtyń 70%-y jabyldy.
Ábilqaıyr Sqaqov qordyń negizgi baǵyttary boıynsha qyzmetine qorytyndy jasady ári qysqa merzimdi josparlary týraly habarlady.
Qoǵamdyq keńes tóraıymy Nadejda Petýhova qordyń atqaryp jatqan jumysyna oń baǵa berdi. Esepti kezdesýge densaýlyq saqtaý mınıstri Aqmaral Álnazarova qatysty.
Esep berý barysynda basqarma tóraǵasy qor jumysynyń segiz basymdyǵyna jáne qysqa merzimdi josparlaryna toqtaldy.
Áleýmettik medıtsınalyq saqtandyrý qory — medıtsınalyq qyzmetterdiń strategııalyq satyp alýshysy ári tóleýshisi bolǵandyqtan, Ábilqaıyr Sqaqov bıylǵy jyldyń medıtsınalyq kómekti satyp alý qorytyndysy men onyń medıtsınalyq uıymdarǵa tólený barysy týraly aıtty.
Satyp alý ekstsessiz jáne maksımaldy avtomattandyrylǵan túrde ótse, qarjylandyrýǵa qatysty bıyl máseleler týyndady.
«Bastapqy qarjylandyrý jáne burynnan bar ótimdilik tapshylyǵy: sáıkesinshe, 116 mlrd teńge men 571 mlrd teńge. Biz Densaýlyq saqtaý mınıstrligimen jáne jergilikti atqarýshy organdarmen birge qarjylyq turaqtylyq josparyn bekittik jáne qarajatty únemdeýge baǵyttalǵan sharalardy qabyldadyq. Qazir daǵdarystyq tapshylyqtyń 70%-y jabyldy. Alaıda jyl sońyna deıin qarajattyń jetispeýshiligi jaǵdaıy túbegeıli jaqsarmasy anyq. Aqshalaı ótimdiliktiń bolmaýy — Densaýlyq saqtaý mınıstrligine nemese qorǵa baılanysty emes obektıvti faktor. Jyl sońyna deıin ýaqytyly tólemder bolmaýy múmkin», — dep eskertti basqarma tóraǵasy.
Qarajat tapshylyǵy shyǵyndardy jáne qor qabyldaǵan mindettemelerdi ońtaılandyrý esebinen de sheshilip jatyr. Osylaısha, qor asa mańyzdy kómek túrleri boıynsha qaryz somasyn 116 mlrd teńgeden 27 mlrd teńgege deıin azaıta aldy.
Sonymen qatar, qorda medıtsınalyq qyzmetterdiń tarıfterin jetildirý jumystary jalǵasýda: bes profıl boıynsha tarıfter qaıta qaralyp, kúshine endi, al taǵy toǵyz profıl boıynsha jumys osy aıda aıaqtalady dep kútilýde.
Ábilqaıyr Sqaqov medıtsınalyq uıymdardy baqylaý nátıjeleri, MÁMS qamtý aıasyn keńeıtý, qordyń aǵymdaǵy jumysy jáne kadrlyq saıasaty týraly esep berdi.
Tsıfrlandyrý eseptiń jeke taqyryby boldy. Qoǵamdyq keńes múshelerine ahýaldyq-taldamalyq ortalyqtyń jumysy kórsetilip, Saqtandyru aqparattyq júıesi týraly málimet berildi.
«Memleket basshysy tsıfrlandyrýdyń jetilmegendigin aıtyp, mindetterdi júktedi. Búgingi tańda salanyń tsıfrlyq transformatsııasy boıynsha Jol kartasy bekitildi. El basshylyǵynyń qoldaýymen Respýblıkalyq elektrondy densaýlyq saqtaý ortalyǵy Densaýlyq saqtaý mınıstrligine qaıta berildi. Bul júıeni jetildirý máselelerin tezirek sheshýge múmkindik beredi dep oılaımyn», — dedi densaýlyq saqtaý mınıstri Aqmaral Álnazarova.
Tsıfrlandyrý taqyrybyn jalǵastyra otyryp, QR Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń qoǵamdyq keńes tóraıymy Nadejda Petýhova ahýaldyq-taldamalyq ortalyqtyń iske qosylýy salanyń tıimdiligin arttyryp, medıtsınalyq qyzmetterdiń sapasyn jaqsartýdaǵy mańyzdylyǵyn atap ótti.
Qoǵamdyq keńes basshysy qordyń jumysyna oń baǵa berdi.
«Qor turaqsyz qarjylyq jaǵdaılarda jumys isteýge májbúr… Biz qordyń medıtsınalyq uıymdardyń jumysy, qarjylandyrý ádisteri jáne ony baqylaý boıynsha naqty túsinigi bar ekenin kórdik. Qordyń Densaýlyq saqtaý mınıstrligimen birge jalpy maqsattarǵa jetýge umtylýyn kórip otyrmyn», — dedi Nadejda Petýhova.
ÁMSQ basqarma tóraǵasy Ábilqaıyr Sqaqov qordyń kelesi jyldyń jumys jospary týraly aıtyp berdi.
Ol medıtsınalyq qyzmetterdiń biryńǵaı satyp alýshysy men tóleýshisi retindegi basymdyqtar boıynsha naqty qadamdardy qamtıdy jáne ashyqtyq pen eseptilik prıntsıpterine negizdeledi.
